Miks mõni inimene sööb vähe, aga kaal ei liigu allapoole? Miks tekib pärast lõunasööki unisus ja magusaisu, kuigi just sõid? Tervisespetsialist ja Frillice äpi looja Heikki Mägi selgitab, kuidas veresuhkru ja insuliini tase mõjutab kehakaalu, energiataset ja isegi meeleolu.
Selgub, et probleem ei pruugi olla tahtejõus ega trennirutiinis, vaid hoopis selles, et meie keha on pidevalt insuliini mõju all. Kui veresuhkur kõigub liiga järsult, ei saa keha kasutada oma rasvavarusid ja tunneme end väsinuna.
Saates räägime, kuidas seda ahelat murda, mida süüa, et energiatase püsiks ühtlane, ning miks just väikesed muudatused toidukordades võivad tuua suure muutuse enesetundesse.
Lihtne, arusaadav ja inspireeriv kuulamine kõigile, kes soovivad paremat tasakaalu oma kehas ja meeles!
Seekordses vestluses räägime mehega, kelle muusika on saatnud eestlasi juba aastakümneid. Saatejuht Eha Kruusi külaline on Meelis Punder — laulja, pillimees ja muusikaõpetaja, kelle teekond algas Viljandi lastemuusikakoolist ning viis edasi lavadele koos legendaarsete ansamblitega, nagu Karavan ja Electra.
Meelis jagab oma muusikuelu eredamaid hetki, meenutab muusikuteed ja räägib, kuidas ansambel Alma hoiab tänaseni hinge noorena.
Lisaks muusikale räägib Meelis Punder ka oma teekonnast loodusravi ja teadlikuma eluviisi poole. Meelis leiab, et inimene peab võtma oma tervise eest vastutuse enda kätte. Tervise eest vastutab inimene ise, tuleb vaid jälgida keha reaktsioone toidule, ilmastikule ja meeleolule.
Meelis usub, et keha on nagu tempel, mis vajab kuulamist ja austamist — mitte pidevat tablettidega vaigistamist. Meelis räägib, kuidas ta on õppinud jälgima oma keha märke, miks suhkur on tema silmis üks suurimaid terviseõõnestajaid ning kuidas lihtsad harjumused, nagu värske toit, positiivne meel ja mõõdukus, on aidanud tal püsida heas vormis ka seitsmekümnenda eluaasta künnisel.
Niisiis, kui soovid kaua hea tervisega elada, aja selg sirgeks ja tee lahke nägu ette!
Podcast'i lõpetab viie minuti meditatsioon looduse tervendavast jõust.
Heli Künnapas on üks Eesti enimlaenutatud kirjanikke – tema teoseid on raamatukogudest lugeda võetud kümneid tuhandeid kordi ning juba aastaid järjest on ta saanud maksimaalset autorihüvitist.
Heli elu ei mahu ainult numbritesse. Viie lapse emana, kes on suure osa ajast neid üksi kasvatanud, teab ta hästi, kui oluline on ausalt vaadata oma hetkeolukorda ja planeerida oma elu samm-sammult.
See ausus peegeldub ka tema raamatus „Uus algus“, kus ta kirjutab, kuidas ennast üles ehitada pärast rasket abielulahutust.
Saates räägimegi sellest, kuidas aus eneseanalüüs aitab vähendada stressi, kuidas leida jõudu muutuste keskel ja miks just raamatute kirjutamine on olnud Heli viis hoida end ja oma elu tasakaalus.
Personaaltreener, toitumisnõustaja ja sisulooja Sander Hüdsi kutsub inimesi üles vähem scrollima sotsiaalmeedias, tunnistades, et saeb sellega väheke ka sedasama oksa, millel ise istub.
„Sotsiaalmeedia on justkui lõks, mis lubab lõõgastust, aga jätab meid lõpuks närviliseks, võrdlusi täis ja unetuks,“ ütleb Sander, kelle sõnul veedab keskmine inimene seal mitu tundi päevas. „See on aeg, millal eest võiks hoopis liikuda, trenni teha või päriselt puhata.“
Ta toob välja vastuolu: sotsiaalmeediast võib leida kasulikku, aga suurem osa sisust on ajaraisk. Sotsiaalmeedia ei pea meie elu juhtima! Kuidas sellest ringist välja murda? Ta rõhutab, et ükski muutus ei sünni üleöö, kuid igaüks saab teha samme, et vähendada sõltuvust ja ärevust. „Pane peale ekraanifilter, sea endale ajalimiit, vähenda scrollimist kasvõi poole võrra!“
Hüdsi on karm, aga aus: ilma distsipliinita ei muutu midagi. Samas on ta enda näitel tõestus, et väikestest sammudest algab suur muutus. Alustada tasub kasvõi ekraanipiirangutest ja sinise valguse vähendamisest.
Tänane podcast viib sind Helsingi südamesse Viking Line terminali kõrval asuvasse Katajanokka vanglasse – või õigemini hotelli, mis alles paar kümnendit tagasi oli karmide reeglite ja luku taga peetavate vangide kodu.
Külaliseks on Indrek Hüüdma, kes tunneb seda maja läbi ja lõhki. Saates kuuled, miks kirikus tekkis järjekord parimatele kohtadele, kuidas üks põgenemine lõppes jalaluu murdumisega ja kes oli kuulus Volvo Markkanen. Lisaks räägime, miks president Risto Ryti ja Soome ministrid vanglas istusid ja kuidas see kõik täna turistidele põnevaks elamuseks on muudetud.
Kas oled kunagi tundnud, et kaal ei liigu ja vaim on väsinud, kuigi sööd tervislikult ja teed trenni? Selgub, et põhjus võib peituda unepuuduses.
Saatejuht Eha Kruusi vestluses treeneri ja terviseõpetaja Janika Koch-Mäega avaneb uni täiesti uuest küljest – teaduspõhiselt, praktiliselt ja seejuures üllatavalt eluliselt.
Miks hilisõhtune trenn või ekraanivalgus võib rikkuda su hormoonid?
Kas kaks kiivit enne und võivad tõesti lisada tunni uneaega?
Kuidas lõpetada öine mõtete ketramine?
Kõik vastused selles saates – haara kaasa piparmünditee ja kuula enne uinumist. Podcasti lõpus on viie minuti meditatsioon neile, kes ärkavad keset ööd.
Kuidas sünnib hitt, mida terve rahvas peast teab? Kuidas mõjub sõnatundlikkusele Siberi lapsepõlv ja kas tõesti võib veel üks ootamatu armumine südame murda veel 75aastaselt?
Saates on külas legendaarne laulusõnade autor Vally Ojavere – naine, kelle nimi kostis kümnetes ja kümnetes raadiohittides läbi aastakümnete.
Saates räägib Vally ausalt rasketest oludest oma lapsepõlves, eesti keele taasõppimisest, estraadimaailma telgitagustest, alkoholist loobumisest ja sellest, miks üks andekas autor otsustas lõpetada kirjutamise. See ei ole nostalgiline muusikasaade. See on aus ja hingekriipiv ellujäämislugu.
Jõgevamaa Saduküla Moona talu perenaine Rutt Pütsepp ja tema pere jagavad kodu kuuesaja prowwaga – nimelt niimoodi kutsub ta oma vabapidamisel kanakarja, keda ta nimetab prowwadeks.
Rutt räägib, kuidas väikese hobina enda tarbeks kanade soetamisest kasvas järk-järgult välja suur ettevõtmine.
Rutt jagab oma kogemusi, kuidas ta hoolitseb oma prouade heaolu eest. Kanad saavad vabalt õues liikuda ning elada looduslähedast ja stressivaba elu. Samuti jagab Britt väljakutseid, mis seotud kanade peale maiaste rebaste ja kullide ning üha kasvavate kuludega. Kuigi kanade pidamine nõuab palju tööd, pakub see talle ka sisemist rahulolu.
Moona talu munad on saadaval väikepoodides ja taluturgudel, kuid põhiline osa müügist toimub munaringide kaudu, nii et Rutt toimetab need klientidele ise kätte.
Vestluse lõpus on 5-minutine rahulik meditatsioon, kus kuulajad kutsutakse end kujutlema taluõue idülli kanade seltsis, et kogeda sellest saadavat rõõmu ja rahu.
Eha Kruus võõrustab seekord säravat ja avameelset Maribel Väänat. Maribel on naine, kes on kogenud meelelahutusmaailma võlu ja valu. Ta avab oma loo alates varastest aastatest modellimaailmas, meenutades naljakaid seiku ja esimesi samme rahvusvahelistel lavadel.
Eraldi peatume Maribeli Koreas veedetud kolmel kuul, mis osutusid ootamatult raskeks teekonnaks, kus ta pidi hakkama saama nii kultuuriliste erinevuste kui ka kriitikaga oma välimuse osas. Kuulete, kuidas Maribel võttis kaalus juurde ja kuidas see mõjutas tema enesetunnet ning karjääri.
Kuuleme tema kogemusest „Superstaari“ saatesse jõudmisest, kus ta saavutas kolmanda koha, ja sellest, kuidas see kogemus andis talle väärtuslikke õppetunde iseenda tundmaõppimisel. Saame teada ka tema seiklustest saatejuhi ja näitlejana, mis on viinud teda ootamatutele radadele.
Saates tuleb juttu ka modellimaailma varjukülgedest, eriti Maribeli kogemusest Koreas töötades. Ta jagab ausalt oma võitlusi kriitika, kehakaalu ja enesekindlusega. Maribel räägib, kuidas ta õppis enda eest seisma ja kuidas ta leidis endas jõu rasketel hetkedel edasi minna.
Maribel arutleb stressi, ootuste ja valikute üle, mis on seotud nii karjääri kui ka isikliku eluga. Ta jagab oma mõtteid selle kohta, kuidas leida sisemine tasakaal ja kuidas ümbritseda end inimestega, kes toetavad ja inspireerivad.
Podcast'i lõpetab 5 minuti meditatsioon, milles keskendume samuti iseenese leidmisele.
Me kõik tahame olla oma elu juhid. Aga miks tundub vahel, et keegi teine – justkui nähtamatu taksojuht – juhib meie elu suunda? Selles saates räägime vaimse heaaolu coach'i ja koolitajaga Maria Baydariga sellest, kuidas enesereflektsioon aitab võtta elu juhtimise taas enda kätte.
Podcast'i lõpus on viie minuti iseenesega kohtumise meditatsioon, mis aitab lõõgastuda, unustada päevased pinged ja luua õhtutundideks vajalikku rahu.
Avasta, miks mõned inimesed näevad oma east nooremad välja! Saladus peitub tervises – kortsud ja naha seisukord peegeldavad meie sisemist olukorda. Vaata, et teada saada, kuidas elustiil, stress ja veetarbimine mõjutavad sinu välimust.
Kas oled kunagi imestanud, miks mõned inimesed näevad oma tegelikust east märksa nooremad välja, justkui omades mingit salajast nooruse eliksiiri? Selles „Tiiu õhturännakute“ osas avastame, et see ihaldatud salanipp ei peitu mitte maagilistes ilutoodetes, vaid hoopis meie keha ja vaimu sügavas heaolus. Meie naha seisukord ja isegi kortsukesed on tihti otsesed sõnumitoojad, peegeldades sisemist tervist ja organismi üldist tasakaalu. Just nii – sinu nägu võib rääkida loo sellest, mis sinu sees toimub!
Näojoogatreener Kaidi Hunt jagab oma teadmisi ja selgitab põhjalikult, kuidas meie igapäevane elustiil, krooniline stress (mis on tänapäeva vaikne vaenlane), ning isegi nii elementaarne asi nagu piisav ja õige veetarbimine mängivad kriitilist rolli meie välimuses. Kuidas keha märguandeid lugeda ja neile teadlikult reageerida, et saavutada mitte ainult nooruslikum välimus, vaid ka parem enesetunne?
Liitu meiega ja saa teada, kuidas sina saad oma sisemise sära ka väliselt kiirgama panna ning miks kortsude eest tänulik olemine võib olla uus vaatenurk enesehooldusele!
Podcast'i lõpus on viie minuti iluune meditatsioon, mis aitab lõõgastuda nii näolihastel kui ka mõtetel.
Kes meist ei teaks, et soola tuleks toidu sisse panna nii vähe kui võimalik ja seda igal kombel vältida. Aga kas see on tõsi? Kas sool on vaenlane või vajalik liitlane?
Meie külaline seab kahtluse alla levinud arusaamad ja selgitab, miks sool võib hoopis toetada tervist. Räägime soola rollist kehas, selle erinevatest tüüpidest ja jõuame selleni, et kõrget vererõhku ei tekita tegelikult sool, vaid hoopis suhkur.
Vaata „Tiiu õhturännakute“ podcast’i ja kuuled Heikki Mägi kokkuvõtet uusimatest teadusuuringutest.
Podcasti’i lõpetab viie minuti meditatsioon, mis kannab kuulaja rahustavale õhtusele paadisõidule.
Kas stereotüüp, et pariislannad ei lähe paksuks, vastab tõele? Pole ju saladus, et nende hulgas on üllatavalt vähe ülekaalulisi. Kas tänu geenidele, elustiilile või millelegi muule?
Selles "Tiiu õhturännakute" osas arutleme, mis ikkagi on prantslannade ilu saladus ja mida Eesti naised teistmoodi teevad. Saatejuht Eha Kruus vestleb otse Pariisist saabunud ilueksperdi Mari Laksperega, kes on aastaid elanud Prantsusmaal ja tegeleb iluga just holistilisest vaatenurgast.
Mari jagab oma vahetuid kogemusi ja toob välja olulised erinevused prantsuse ja eesti naiste elustiilis. Kas nemad seal tõesti söövad vähe ja valivad hoolikalt oma toiduportsjoneid? Mitu korda päevas nad siis ikkagi söövad? Ja kuidas siis jääb nende lemmikute croissant’idega, mis on teada-tuntud kaloripommid? Kas nad joovad musta või piimaga kohvi? Mari seletab lahti valikuid, mis prantslannadel on justkui veres. Lihtsad igapäevased valikud on need, mis pikemas perspektiivis tulevad kasuks nii figuurile kui ka tervisele!
Vaata "Tiiu õhturännakute" podcasti ja saa teada, kas pariislannade saleduse saladus peitub tõesti toidulaual ja mida on meil sellest õppida.
Podcast'i lõpus on õhtuse tänulikkuse rituaal, mis aitab meenutada armsaid hetki tänasest päevast. See on väike mõtterännak, mis aitab unustada päevased pinged ja luua õhtutundideks vajalikku rahu.
„Tiiu õhturännakute“ uus osa viib meid Indrek Hüüdmaga Soome, kus ta on elanud juba 17 aastat.
Saame teada, mis motiveeris Indrekut sinna minema (vihje: palk!) ja kuidas on sealne elu võrreldes Eestiga. Kui palju maksab korteri üürimine rahulikus Helsingi Herttoniemi piirkonnas (üllatavalt palju!), millised on tüüpilised eestlaste töökohad ja kas meie rahvuskaaslased teevad ära tööd, mida soomlased ei taha? Kuidas on lood karjäärivõimalustega?
Indrek avab Soome palgasüsteemi omapärasid ja maksude erinevusi. Kas tal on õnnestunud teenida rohkem kui oleks olnud Eestis?
Kuuleme ka ta kalevipoja-etapist – mitmekesi ühes korteris elamine ja esimesed tööd. Indrek lükkab selle müüdi ümber! Põnev sisevaade Soome töö- ja elukeskkonda ühe eestlase silmade läbi.
Noor Lembit Peegel sattus 1950. aastate alguses Tallinna poksiringi, kus käisid usinasti ka muusikud ja näitlejad. Põhjus polnud soov püüda olümpiavõitu, vaid praktiline vajadus – taksosid oli vähe, aga hilistel tundidel pimedatel Tallinna tänavatel koju jalutades võis peksa saada.
Loomeinimesed trennis just selleks, et õppida mõnele tüübile vastu hakkama, kui see peaks nende teele sattuma ja oma tahtmist peale suruma.
Peegel ütleb, et talle endalegi ei meeldi niivõrd löömine, vaid tunne, et ta oskab vajadusel end kaitsta. Lisaks poksile meeldisid talle ka teised spordialad, kuid näiteks korvpall ei tulnud kõne alla tema väikese kasvu tõttu.
Tegelikult teatakse Lembit Peeglit hoopis tema ikooniliste spordifotode järgi. Kuidas ta sinnamaani jõudis, vaadake podcastist.
Jutuajamisele järgneb rahuliku metsaraja meditatsioon, mis aitab unustada päevased pinged ja tuua õhtutundideks vajalikku rahu.
Rakvere teatri pööningult leiti üles ja pühiti tolmukord inspitsiendi päevikutelt, kust selgus põnevaid seiku aastakümnete tagusest teatrielust. Tänapäeval jantlikud olukorrad olid tollal tavaline elu ja mitte keegi ei imestanud.
Urmas Lennuk loeb ette põnevamaid lõike. Usu või ära usu, aga polnud midagi ebatavalisest selles, kui rahvas kogunes poolteist tundi peale väljakuulutatud algust, sest alustati ikka siis, kui päevased toimetused laudas ja põllul olid tehtud ja kolhoosi koosolek peetud.
Kuidas on loomadel unega, kuidas nad magavad ja mida on inimestel sellest õppida? Tuleb välja, et paljutki!
Hea une eeldus on osata end täielikult välja lõdvestada igas olukorras. Mati Kaal toob näiteks antiloobi. „Kui gepard hoo üles saab, siis jookseb ta kiiremini kui Lamborghini. Gasell jookseb vaid 80 km/h, aga tihti õnnestub tal kõrvale hüpata, nii et gepard paneb otse edasi. Gasell ei hakka seepeale paanitsema ja jumal teab kuhu tormama, vaid asub rahulikult rohtu sööma. Olukord muutub, ta lülitab ennast krapsti ringi ja tegeleb sellega, et uuesti energiat koguda,“ räägib Mati Kaal. „Inimene räägiks veel nädal aega hiljem, mis kõik juhtus, ja mis edasi võib juhtuda. Hetkes elamine on asi, mida inimene peaks ilmtingimata loomadelt õppima ja ja püüdma rohkem elada hetkes.“
Eero Spriit on nii näitleja, lavastaja kui ka väikeettevõtja. Kuidas ta oma tegevusalasid kombineerib? Millised on tema kogemused pangapettustega ja mis nõu ta annab nende vältimiseks.
Kui kaua aega võtab „Õnne 13“ teksti pähe õppimine tema vanuses? Ja kuidas suudab näitleja uinuda pärast õhtust etendust, arvestades, et sealt saab ta sama suure annuse adrenaliini, nagu oleks läbi teinud autoavarii.
Meeme Männistel on rääkida väga isiklik ja inspireeriv lugu oma paranemise teekonnast ning pilatese tähtsusest oma elus.
Meeme annab ka paar praktilist harjutust, mis aitavad hoida pingutuse korral pulssi madalal ja luua head rühti.
Lõpuks on rahulik meditatsioon, mis aitab päevapinged maha laadida.
Kuidas hoida end vormis ja seda võimalikult lihtsa vaevaga? Kas aitab mõni hea tablett? Või piisab mõne toitumis- ja trenninipi teadmisest? Või tuleb endale põhjalikult selgeks teha iga toiduaine rasvad, valgud ja süsivesikuid, lugeda kaloreid ja kaaluda portsjoneid? Pärast selle jutuajamise vaatamist saab pilt selgemaks!
Pärast jutuajamist on iga kord uus meditatsioon. Kuula, et aeg rahulikult maha võtta ja päevapingetest vabaneda.