Kas oled kunagi tundnud, et kaal ei liigu ja vaim on väsinud, kuigi sööd tervislikult ja teed trenni? Selgub, et põhjus võib peituda unepuuduses.
Saatejuht Eha Kruusi vestluses treeneri ja terviseõpetaja Janika Koch-Mäega avaneb uni täiesti uuest küljest – teaduspõhiselt, praktiliselt ja seejuures üllatavalt eluliselt.
Miks hilisõhtune trenn või ekraanivalgus võib rikkuda su hormoonid?
Kas kaks kiivit enne und võivad tõesti lisada tunni uneaega?
Kuidas lõpetada öine mõtete ketramine?
Kõik vastused selles saates – haara kaasa piparmünditee ja kuula enne uinumist. Podcasti lõpus on viie minuti meditatsioon neile, kes ärkavad keset ööd.
Kuidas sünnib hitt, mida terve rahvas peast teab? Kuidas mõjub sõnatundlikkusele Siberi lapsepõlv ja kas tõesti võib veel üks ootamatu armumine südame murda veel 75aastaselt?
Saates on külas legendaarne laulusõnade autor Vally Ojavere – naine, kelle nimi kostis kümnetes ja kümnetes raadiohittides läbi aastakümnete.
Saates räägib Vally ausalt rasketest oludest oma lapsepõlves, eesti keele taasõppimisest, estraadimaailma telgitagustest, alkoholist loobumisest ja sellest, miks üks andekas autor otsustas lõpetada kirjutamise. See ei ole nostalgiline muusikasaade. See on aus ja hingekriipiv ellujäämislugu.
Jõgevamaa Saduküla Moona talu perenaine Rutt Pütsepp ja tema pere jagavad kodu kuuesaja prowwaga – nimelt niimoodi kutsub ta oma vabapidamisel kanakarja, keda ta nimetab prowwadeks.
Rutt räägib, kuidas väikese hobina enda tarbeks kanade soetamisest kasvas järk-järgult välja suur ettevõtmine.
Rutt jagab oma kogemusi, kuidas ta hoolitseb oma prouade heaolu eest. Kanad saavad vabalt õues liikuda ning elada looduslähedast ja stressivaba elu. Samuti jagab Britt väljakutseid, mis seotud kanade peale maiaste rebaste ja kullide ning üha kasvavate kuludega. Kuigi kanade pidamine nõuab palju tööd, pakub see talle ka sisemist rahulolu.
Moona talu munad on saadaval väikepoodides ja taluturgudel, kuid põhiline osa müügist toimub munaringide kaudu, nii et Rutt toimetab need klientidele ise kätte.
Vestluse lõpus on 5-minutine rahulik meditatsioon, kus kuulajad kutsutakse end kujutlema taluõue idülli kanade seltsis, et kogeda sellest saadavat rõõmu ja rahu.
Eha Kruus võõrustab seekord säravat ja avameelset Maribel Väänat. Maribel on naine, kes on kogenud meelelahutusmaailma võlu ja valu. Ta avab oma loo alates varastest aastatest modellimaailmas, meenutades naljakaid seiku ja esimesi samme rahvusvahelistel lavadel.
Eraldi peatume Maribeli Koreas veedetud kolmel kuul, mis osutusid ootamatult raskeks teekonnaks, kus ta pidi hakkama saama nii kultuuriliste erinevuste kui ka kriitikaga oma välimuse osas. Kuulete, kuidas Maribel võttis kaalus juurde ja kuidas see mõjutas tema enesetunnet ning karjääri.
Kuuleme tema kogemusest „Superstaari“ saatesse jõudmisest, kus ta saavutas kolmanda koha, ja sellest, kuidas see kogemus andis talle väärtuslikke õppetunde iseenda tundmaõppimisel. Saame teada ka tema seiklustest saatejuhi ja näitlejana, mis on viinud teda ootamatutele radadele.
Saates tuleb juttu ka modellimaailma varjukülgedest, eriti Maribeli kogemusest Koreas töötades. Ta jagab ausalt oma võitlusi kriitika, kehakaalu ja enesekindlusega. Maribel räägib, kuidas ta õppis enda eest seisma ja kuidas ta leidis endas jõu rasketel hetkedel edasi minna.
Maribel arutleb stressi, ootuste ja valikute üle, mis on seotud nii karjääri kui ka isikliku eluga. Ta jagab oma mõtteid selle kohta, kuidas leida sisemine tasakaal ja kuidas ümbritseda end inimestega, kes toetavad ja inspireerivad.
Podcast'i lõpetab 5 minuti meditatsioon, milles keskendume samuti iseenese leidmisele.
Me kõik tahame olla oma elu juhid. Aga miks tundub vahel, et keegi teine – justkui nähtamatu taksojuht – juhib meie elu suunda? Selles saates räägime vaimse heaaolu coach'i ja koolitajaga Maria Baydariga sellest, kuidas enesereflektsioon aitab võtta elu juhtimise taas enda kätte.
Podcast'i lõpus on viie minuti iseenesega kohtumise meditatsioon, mis aitab lõõgastuda, unustada päevased pinged ja luua õhtutundideks vajalikku rahu.
Avasta, miks mõned inimesed näevad oma east nooremad välja! Saladus peitub tervises – kortsud ja naha seisukord peegeldavad meie sisemist olukorda. Vaata, et teada saada, kuidas elustiil, stress ja veetarbimine mõjutavad sinu välimust.
Kas oled kunagi imestanud, miks mõned inimesed näevad oma tegelikust east märksa nooremad välja, justkui omades mingit salajast nooruse eliksiiri? Selles „Tiiu õhturännakute“ osas avastame, et see ihaldatud salanipp ei peitu mitte maagilistes ilutoodetes, vaid hoopis meie keha ja vaimu sügavas heaolus. Meie naha seisukord ja isegi kortsukesed on tihti otsesed sõnumitoojad, peegeldades sisemist tervist ja organismi üldist tasakaalu. Just nii – sinu nägu võib rääkida loo sellest, mis sinu sees toimub!
Näojoogatreener Kaidi Hunt jagab oma teadmisi ja selgitab põhjalikult, kuidas meie igapäevane elustiil, krooniline stress (mis on tänapäeva vaikne vaenlane), ning isegi nii elementaarne asi nagu piisav ja õige veetarbimine mängivad kriitilist rolli meie välimuses. Kuidas keha märguandeid lugeda ja neile teadlikult reageerida, et saavutada mitte ainult nooruslikum välimus, vaid ka parem enesetunne?
Liitu meiega ja saa teada, kuidas sina saad oma sisemise sära ka väliselt kiirgama panna ning miks kortsude eest tänulik olemine võib olla uus vaatenurk enesehooldusele!
Podcast'i lõpus on viie minuti iluune meditatsioon, mis aitab lõõgastuda nii näolihastel kui ka mõtetel.
Kes meist ei teaks, et soola tuleks toidu sisse panna nii vähe kui võimalik ja seda igal kombel vältida. Aga kas see on tõsi? Kas sool on vaenlane või vajalik liitlane?
Meie külaline seab kahtluse alla levinud arusaamad ja selgitab, miks sool võib hoopis toetada tervist. Räägime soola rollist kehas, selle erinevatest tüüpidest ja jõuame selleni, et kõrget vererõhku ei tekita tegelikult sool, vaid hoopis suhkur.
Vaata „Tiiu õhturännakute“ podcast’i ja kuuled Heikki Mägi kokkuvõtet uusimatest teadusuuringutest.
Podcasti’i lõpetab viie minuti meditatsioon, mis kannab kuulaja rahustavale õhtusele paadisõidule.
Kas stereotüüp, et pariislannad ei lähe paksuks, vastab tõele? Pole ju saladus, et nende hulgas on üllatavalt vähe ülekaalulisi. Kas tänu geenidele, elustiilile või millelegi muule?
Selles "Tiiu õhturännakute" osas arutleme, mis ikkagi on prantslannade ilu saladus ja mida Eesti naised teistmoodi teevad. Saatejuht Eha Kruus vestleb otse Pariisist saabunud ilueksperdi Mari Laksperega, kes on aastaid elanud Prantsusmaal ja tegeleb iluga just holistilisest vaatenurgast.
Mari jagab oma vahetuid kogemusi ja toob välja olulised erinevused prantsuse ja eesti naiste elustiilis. Kas nemad seal tõesti söövad vähe ja valivad hoolikalt oma toiduportsjoneid? Mitu korda päevas nad siis ikkagi söövad? Ja kuidas siis jääb nende lemmikute croissant’idega, mis on teada-tuntud kaloripommid? Kas nad joovad musta või piimaga kohvi? Mari seletab lahti valikuid, mis prantslannadel on justkui veres. Lihtsad igapäevased valikud on need, mis pikemas perspektiivis tulevad kasuks nii figuurile kui ka tervisele!
Vaata "Tiiu õhturännakute" podcasti ja saa teada, kas pariislannade saleduse saladus peitub tõesti toidulaual ja mida on meil sellest õppida.
Podcast'i lõpus on õhtuse tänulikkuse rituaal, mis aitab meenutada armsaid hetki tänasest päevast. See on väike mõtterännak, mis aitab unustada päevased pinged ja luua õhtutundideks vajalikku rahu.
„Tiiu õhturännakute“ uus osa viib meid Indrek Hüüdmaga Soome, kus ta on elanud juba 17 aastat.
Saame teada, mis motiveeris Indrekut sinna minema (vihje: palk!) ja kuidas on sealne elu võrreldes Eestiga. Kui palju maksab korteri üürimine rahulikus Helsingi Herttoniemi piirkonnas (üllatavalt palju!), millised on tüüpilised eestlaste töökohad ja kas meie rahvuskaaslased teevad ära tööd, mida soomlased ei taha? Kuidas on lood karjäärivõimalustega?
Indrek avab Soome palgasüsteemi omapärasid ja maksude erinevusi. Kas tal on õnnestunud teenida rohkem kui oleks olnud Eestis?
Kuuleme ka ta kalevipoja-etapist – mitmekesi ühes korteris elamine ja esimesed tööd. Indrek lükkab selle müüdi ümber! Põnev sisevaade Soome töö- ja elukeskkonda ühe eestlase silmade läbi.
Noor Lembit Peegel sattus 1950. aastate alguses Tallinna poksiringi, kus käisid usinasti ka muusikud ja näitlejad. Põhjus polnud soov püüda olümpiavõitu, vaid praktiline vajadus – taksosid oli vähe, aga hilistel tundidel pimedatel Tallinna tänavatel koju jalutades võis peksa saada.
Loomeinimesed trennis just selleks, et õppida mõnele tüübile vastu hakkama, kui see peaks nende teele sattuma ja oma tahtmist peale suruma.
Peegel ütleb, et talle endalegi ei meeldi niivõrd löömine, vaid tunne, et ta oskab vajadusel end kaitsta. Lisaks poksile meeldisid talle ka teised spordialad, kuid näiteks korvpall ei tulnud kõne alla tema väikese kasvu tõttu.
Tegelikult teatakse Lembit Peeglit hoopis tema ikooniliste spordifotode järgi. Kuidas ta sinnamaani jõudis, vaadake podcastist.
Jutuajamisele järgneb rahuliku metsaraja meditatsioon, mis aitab unustada päevased pinged ja tuua õhtutundideks vajalikku rahu.
Rakvere teatri pööningult leiti üles ja pühiti tolmukord inspitsiendi päevikutelt, kust selgus põnevaid seiku aastakümnete tagusest teatrielust. Tänapäeval jantlikud olukorrad olid tollal tavaline elu ja mitte keegi ei imestanud.
Urmas Lennuk loeb ette põnevamaid lõike. Usu või ära usu, aga polnud midagi ebatavalisest selles, kui rahvas kogunes poolteist tundi peale väljakuulutatud algust, sest alustati ikka siis, kui päevased toimetused laudas ja põllul olid tehtud ja kolhoosi koosolek peetud.
Kuidas on loomadel unega, kuidas nad magavad ja mida on inimestel sellest õppida? Tuleb välja, et paljutki!
Hea une eeldus on osata end täielikult välja lõdvestada igas olukorras. Mati Kaal toob näiteks antiloobi. „Kui gepard hoo üles saab, siis jookseb ta kiiremini kui Lamborghini. Gasell jookseb vaid 80 km/h, aga tihti õnnestub tal kõrvale hüpata, nii et gepard paneb otse edasi. Gasell ei hakka seepeale paanitsema ja jumal teab kuhu tormama, vaid asub rahulikult rohtu sööma. Olukord muutub, ta lülitab ennast krapsti ringi ja tegeleb sellega, et uuesti energiat koguda,“ räägib Mati Kaal. „Inimene räägiks veel nädal aega hiljem, mis kõik juhtus, ja mis edasi võib juhtuda. Hetkes elamine on asi, mida inimene peaks ilmtingimata loomadelt õppima ja ja püüdma rohkem elada hetkes.“
Eero Spriit on nii näitleja, lavastaja kui ka väikeettevõtja. Kuidas ta oma tegevusalasid kombineerib? Millised on tema kogemused pangapettustega ja mis nõu ta annab nende vältimiseks.
Kui kaua aega võtab „Õnne 13“ teksti pähe õppimine tema vanuses? Ja kuidas suudab näitleja uinuda pärast õhtust etendust, arvestades, et sealt saab ta sama suure annuse adrenaliini, nagu oleks läbi teinud autoavarii.
Meeme Männistel on rääkida väga isiklik ja inspireeriv lugu oma paranemise teekonnast ning pilatese tähtsusest oma elus.
Meeme annab ka paar praktilist harjutust, mis aitavad hoida pingutuse korral pulssi madalal ja luua head rühti.
Lõpuks on rahulik meditatsioon, mis aitab päevapinged maha laadida.
Kuidas hoida end vormis ja seda võimalikult lihtsa vaevaga? Kas aitab mõni hea tablett? Või piisab mõne toitumis- ja trenninipi teadmisest? Või tuleb endale põhjalikult selgeks teha iga toiduaine rasvad, valgud ja süsivesikuid, lugeda kaloreid ja kaaluda portsjoneid? Pärast selle jutuajamise vaatamist saab pilt selgemaks!
Pärast jutuajamist on iga kord uus meditatsioon. Kuula, et aeg rahulikult maha võtta ja päevapingetest vabaneda.
Mis on need kümmekond asja, mida saaksite oma kodus kas kohe ümber korraldada või tasapisi kasvõi ükshaaval ette võtta? Käime need läbi Ikea sisustuse asjatundja Brita Mikverega.
Magamiseks sobiva keskkonna loomiseks annab nii mõndagi ära teha. Kõige lihtsam nipp, mis vestlusest välja tuleb, on toa korras hoidmine. Jah, kui riietel pole oma kindlat kohta või on asjade kuhjad silma all, siis võib see tõepoolest viia nii meelerahu kui ka une.
Tuba annab hubaseks kujundada ka seinte, valgustuse, kardinate abil, rääkimata tekist, padjast, madratsist ja voodist. Kui sul on raskusi uinumisega, siis kuula ja saa inspiratsiooni olukorra parandamiseks!
Jutuajamisele järgneb rahulik meditatsioon.
Kelly Kotkas pidas varem turundusagentuuri, aga tasapisi hakkas ta aru saama, et talle ei meeldi müüa maha midagi, mida inimestel tegelikult tarvis ei ole. Ta hakkas otsima endale sobivamat tegevusala, õppis näotreeneriks ja asutas What The Face näojõusaali.
Ajarännak alates aastast 1441 Tallinna vanalinnas Kristi Paatsiga
Enamus linnast on päris pimedusse mattunud, ometi tuleb kusagilt ninna õllelõhna, ja see on ikka õite peen! Kus aga üldse elab jõukam rahvas? Eks ikka majades, mis üldse näha on, sest ainult neist akendest paistab küünalde ja tõrvikute kuma! Siin ehib üks teenijapiiga ilmatusuurt piparkooki … klaasikildudega. Ta riputab selle aknale ilmarahvale imetlemiseks, aga miks jumalapärast Tallinna raad selle peale äkki kurjaks saab?
Teeme ajarännaku, kus on juttu esimestest lihtsatest ehetest aegade alguses, põikame läbi kuningakodadest ja jõuame välja tänapäeva liberaalsesse ehtemaailma.
Millised ehted lähevad kiiresti moest, aga millised ei kaota oma väärtust mitte kunagi? Mis vahe on ehtsatel ja kasvatatud pärlitel? Kas laboris loodud teemandid jäävad millegi poolest alla neile, mida loodus on miljonite aastate jooksul maapõues kiht kihilt vorminud?
Kas ehete maailmas on üldse õigeid või valesid valikuid?
Jutuajamisele järgneb rahulik meditatsioon.
Podcast by Õhtuleht Kirjastus
