Hooaja viimases saates räägime kohvist ja kodumaise kohvikultuuri kujunemisest.

Kuidas tekib päevitus ja miks peaks oma tervisest hooliv inimene solaariumeid vältima? Kuidas valida päikesekaitsekreemi? Mis mõjutab naha vananemist ja kas seda on võimalik aeglustada? Nahatervise küsimusi avab PERHi dermatoveneroloog ning naha- ja esteetilise meditsiini kliiniku Sclinic asutaja dr Bret Kaldvee.

Mida võiksid teada diabeeti põdeva inimese kaaslased? Mis on kehas teisiti ja millega tuleb kooliõpilase näitel päeva jooksul arvestada? Kuidas käituda, kui diabeeti põdeja vajab abi? Saates jagab teadmisi ja praktilisi nõuandeid MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu ja Diabeedikooli juhataja, Kristi Peegel.

Milleks ja kui palju liikuda? Kas iga liikumine loeb? Kuidas ennetada lihaspingeid ja leevendada seljavalu? Oma vaatenurka tervisekasudele ning müütidele, mis võivad liikumisotsuseid ja -rõõmu tagasi hoida, jagab füsioterapeut ja treenerite koolitaja Taavi Metsma.

Märtsi lõpul alanud uuringu raames saadab Eesti geenivaramu valitud geenidoonoritele kutseid osaleda ulatuslikus südametervise teadusuuringus. Saadud andmete põhjal selgitatakse välja, kas südamehaigusi saab geeniriski põhjal määratud kolesterooli alandava raviga tõhusamalt ennetada. Geeniuuringute võimalustest räägib lähemalt meditsiinigeneetik ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht, dr Sander Pajusalu.

Kus ja kuidas said kaasaegsed energiajoogid alguse? Millal jõudsid need Eestis müügile ja mida näitavad uuringud tarbimisharjumuste kohta? Miks leppisid kaupmehed kokku energiajookide müügikeelus alaealistele? Neid ja teisi teemasid uuris muuseumi teadustoimetaja Kent Joosep.

Tervisemuuseumi juubeliks sai kaante vahele sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest. See on sisukas ja auhinnatud raamat, mis muudab ajaloo elavaks. Kuidas kujunes meie tervishoiusüsteem ajal, kui rahvapärimus kohtus “koolimeditsiiniga” ja millist rolli mängis selles Eesti Tervishoiu Muuseum? Milliseid mälupilte on meenutatud Nõukogude perioodi sünnitusabist ja suhtumisest rasedusse? Kuidas on muutunud arusaamad ja hoiakud vaimsest tervisest? Saatekülaliseks on “Saunast süstlani” autor Anna Rinaldo, kelle teos on valitud 2024. aasta kauneimate raamatute hulka.

Kellele ja miks luuakse riiklikke eluviisisoovitusi? Millised on olulisemad uuendused ja millele tasuks toiduvalikul tähelepanu pöörata? Mis on vabad suhkrud ja kui suur on üks magusaportsjon? Millised soovitused on tekitanud suurimat vastukaja? Saatekülaline on Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna ekspert ning Eesti riiklike toitumise, liikumise ja uneaja soovituste uuendamise töörühma juht Tagli Pitsi.

Lahkamised Tartu vanas anatoomikumis olid arstiõppe oluline osa pea 200 aastat. Kuidas õppetööks surnukehasid hangiti ja mida nendega tehti? Kuidas kehasid transporditi ja säilitati? Millised lood levisid rahvasuus ja ajakirjanduses? Mida on teada lahkamistest Tartus enne vana anatoomikumi rajamist? Kehade hankimisest Tartu Ülikooli anatoomikumile 19. sajandil ja 20. sajandi alguses räägib Tartu Ülikooli muuseumi teadussekretär Ken Ird.

Öeldakse, et hea loo levikul pole tõde takistuseks. Lisaks meelelahutusele võivad vandenõuteooriad olla vahend strateegilises kommunikatsioonis ja mõjutustegevuses. Mis iseloomustab kaugeleulatuvaid vandenõuteooriaid? Kuidas suhestuvad need tervisealase valeinfoga? Millisel juhul võivad vandenõuteooriad olla ohtlikud ning mis muudab nende kummutamise problemaatiliseks? Oma uurimisvaldkonnast räägivad Tartu Ülikooli semiootikud Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson.

Mitmed koolid on seadnud nutiseadmete kasutamisele kindlad reeglid ja paljud arutlevad selle üle. Millised põhjendused räägivad piirangute ja selgete kokkulepete kasuks? Millist mõju avaldab pidev nutiseadmete kasutus arenevale ajule ja noore tervisele? Kuidas teha nii, et lapsed oleksid ennastjuhtivad nutiseadmete kasutajad nii koolis kui kodus? Oma kogemust ja mõtteid jagab laste- ja noortepsühhiaater, Eesti Psühhiaatrite Seltsi juht ning Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg.

Punase-rohelise värvipimedust esineb keskmiselt ühel mehel kaheteistkümnest ja ühel naisel kahesajast. Millised on erinevad värvitaju häired ja nende tekkepõhjused? Kas värvipimedus saab elu jooksul muutuda ja kas sellele on leevendust? Kuidas mõjutavad need häired igapäevaelu? Saatekülaline on Ida-Tallinna Keskhaigla Oftalmoloogiakeskuse arst-resident Martin Toomas Sõmera.

Parimad toiduelamused sünnivad meelte koostoimes. Kuidas me lõhnu ja maitseid tajume ja mil moel toidutehnoloogia seda mõjutab? Miks on jäätis vastupandamatum kui varsseller ja kuidas toimib lõhnaturundus? Kas haistmismeelt saab treenida? Mis on anosmia ja kuidas lõhnataju kadumisest taastuda? Neil ja veel paljudel teemadel räägib Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor, lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene.

Kuidas aju nägusid töötleb? Milles väljendub näopimedus ja kas nägudemälu on treenitav? Kuidas mõjutab nägude tuvastamise võimet stress ja alkohol? Mis aitab möödunud sündmusi võimalikult täpselt kirjeldada? Millised on viimaste aastakümnete peamised arengud ülekuulamispsühholoogias? Saates räägib oma uurimisvaldkonnast Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask.

Tervist toetava keskkonna loomise ja hoidmise üheks eelduseks on erinevate eluvaldkondade ja elanikkonna koostöö. Kuidas elanikkonna tervisekäitumist toetada ja edendada? Mis on tervise- ja heaoluprofiil ning kuidas seda kasutada? Mis põhjustel elavad Põlvamaa mehed tervena statistiliselt vähem kui Eestis keskmiselt? Millised on need sihtrühmad, kellest tõenduspõhises tervisedenduses lähtutakse? Hooaja viimases saates avab teemat Tervise Arengu Instituudi paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru.

Millega saab aidata logopeed ja milliseid töövahendeid teraapias kasutatakse? Kuidas toetada lapse kõne arengut? Mida saab teha, kui mureks on kogelus või neelamisraskused? Mil viisil hoolitseda oma hääle eest? Kuidas koostöös logopeediga iseeenda või lähedase teraapiale parimal moel kaasa aidata? Saates räägivad oma erialast Eesti Logopeedide Ühingu eestseisuse liikmed Helje Möller ja Aaro Nursi.

Milline on hea liikleja ja kuidas teha nii, et kõik liikluses osalejad jõuaksid koju sujuvalt ja vigastusteta? Kuidas oleme kohanenud elektritõukeratastega ja mida nendega sõites meeles pidada? Mil moel on muutunud viimaste aastakümnete jooksul Eesti üldine liikluskultuur? Saatekülaline on Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane.

Millal algas Eestis veredoonorlus ja millistele tingimustele pidi doonor algusaegadel vastama? Kuidas vereandmine toimus? Milliste vahenditega on meie veredoonoreid läbi aegade tänatud ja motiveeritud? Kuidas kohanes Verekeskus muutunud oludega taasiseseisvunud Eestis? Millised piirangud kehtivad vereandjale tänapäeval ja kuidas protseduuriks valmistuda? Verekeskuse ajaloost ja doonorlusest räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse juhataja Ave Lellep.

Kuidas esinedes või võisteldes ärevusest läbi tulla ja millega saab aidata esinemispsühholoog? Milliste väljakutsetega võib esineja elukaare jooksul kokku puutuda ja mida võiks silmas pidada psühholoogiliselt vastutustundlik juhendaja? Miks on hea aeg-ajalt kaotada? Teemasid aitab avada spordipsühholoog ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog Elina Kivinukk.