Seekordne Õpipisik keskendub õpirändele. Miks minna vahelduseks õppima välismaale ja kuidas end õpirändeks ette valmistada? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi tudengitega.
Esmalt teeme juttu Eva Margareta Pätsiga, kes tudeeris Uppsalas ja Viinis logopeediat ning seejärel on mikrofoni ees tänavu logopeedia magistriõppe lõpetanud ja Antwerpenis õppinud Katre Vahter.
Vaata lisainfot https://ut.ee/et/sisu/erasmus-uleilmne-opiranne-0
#Õpipisik #Õpiränne #Erasmus #Logopeedia #HaridusteadusteInstituut #TartuÜlikool #Tudengielu #Uppsala #Viin #Antwerpen #Unitartu
Alanud õppeaasta puhul tervitame kõiki kuulajaid ning võtame fookusesse alustava õpetaja tugiprogrammi. Uurime, kellele see mõeldud on, milliseid tegevusi ja tuge see sisaldab ning kuidas programmis osalemine aitab päriselt koolitöös hakkama saada.
Stuudios on Liina Lepp ja Anne Raam haridusteaduste instituudist, kes avavad programmi telgitaguseid, ning oma kogemust jagab sel kevadel tugiprogrammi läbinud Anu Tensing.
Kuula ja saa teada, kuidas tugiprogramm aitab õpetajatel enesekindlamalt alustada ning kujundada tugeva õpetajate kogukonna.
#õpetaja #haridus #õpetajakoolitus #õpetajatoetus #tugiprogramm #õppimine #Õpipisik #TartuÜlikool #haridusteadused #õpetajakutse #uusõppeaasta
Tänavu 1. septembrist jõustuvad Eestis uued õpetaja kutsestandardid. Millised on olulisemad muudatused ja miks neid vaja oli? Kuidas mõjutavad need õpetajate igapäevatööd ja karjäärivõimalusi?
Stuudios arutavad Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige Margit Timakov ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juht Margus Pedaste.
Kuula, kuidas uus süsteem avardab võimalusi abiõpetajatele ja huvihariduse õpetajatele, miks tõsteti enesehoid esikohale ning kuidas portfoolio muutub kutse taotlemisel keskseks tööriistaks.
🎧 Milline on kutseõpetaja roll tänases hariduses? Saates on külas Carolin Arnold – tegutsev tantsuõpetaja ja Tartu Ülikooli kutseõpetaja õppekava tudeng. Räägime, miks spetsialistist saab õpetaja, kuidas õpe sobitub tööeluga ning millised on selle ameti müüdid ja võimalused. Avame ukse erialasse, mis aitab noortel leida tee tagasi haridusse.
🎓 Kuula, kui kaalud karjääri kutsehariduses!
#õpipisik #kutseõpetaja #kutseharidus #tartuuniversity #haridusteadus #täiskasvanuharidus #elukestevõpe #õpetajaelu #tulevikuharidus #hariduspodcast #unitartu #õpetajakoolitus #karjäärimuutus #tartuülikool
Miks otsustab noor inimene hakata õpetajaks? Milline on tee Tartu Ülikooli loodus- ja reaalainete õpetamise õppekavale ning mida see päriselt endast kujutab?
Saates räägib Nikita Kljukin ausalt ja kirglikult oma haridusteest, valikutest ja sisemisest kutsumusest. Juttu tuleb tänasest tudengielust, praktilistest kogemustest koolis, teaduspõhisest õpetamisest, sotsiaalpedagoogikast ja õpetaja rollist muutuvas maailmas.
Nikita jagab, miks ta usub, et õpetajaamet ei kao ka tehisaru ajastul, ning kuidas ülikooliõpingud aitavad kasvada mitte ainult professionaalina, vaid ka inimesena. Ta toob esile tudengielu rõõmud, stipendiumivõimalused ja kutsub noori üles usaldama iseenda huvisid ja sisemist uudishimu.
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis on võimalik õppida viiel bakalaureuse- ja kuuel magistriõppekaval, samuti haridusteaduse doktoriõppes. Vaata lähemalt siit.
#tudengielu #õpetajaks #tartuülikool #unitartu #pedagoogika #haridustulevik
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi viienda kursuse klassiõpetaja õppekava tudengid Kaileen Geidik ja Keilit Adson jagavad oma teekonda ja mõtteid klassiõpetaja eriala valikust ning õpingutest. Nad räägivad, miks just klassiõpetaja amet on neile südamelähedane.
Klassiõpetajaks õppides saad laiapõhjalise hariduse mitmetes ainetes ning praktilisi kogemusi erinevates koolides, kus esialgu vaadeldakse ja hiljem juba iseseisvalt õpetatakse.
Alguses võib klassi ees esinemine olla hirmutav, kuid kogemus ja juhendajate toetus muudavad selle aina lihtsamaks. Tänapäeva õpetaja peab oskama kasutada digivahendeid ja kohaneda laste erinevate vajadustega. Magistrikraad avab lisaks koolitööle ka muid karjäärivõimalusi.
Tudengite sõnul on tugev kogukond ning toetavad õppejõud haridusteaduste instituudis oluline väärtus. Nad julgustavad kõiki noori kaaluma klassiõpetaja eriala, mis pakub mitmekesiseid võimalusi, annab hea ettevalmistuse ja toetab vaimset tervist.
#ÕpetajaElu #Klassiõpetaja #TartuÜlikool #Haridus #Õpetajaks #Õpingud #NooredÕpetajad #Tulevik #Haridusuuendus #Pedagoogika #Õpipisik #TulevikuÕpetaja
Selles episoodis heidame pilgu Tartu Ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekavasse ning räägime sellest, milline on tänapäevane õpetajakoolitus ja mida tähendab päriselt õpetajaks sirgumine?
Meie külalisteks on kolmanda kursuse tudengid Kristiina Mäemuru ja Carmen Jastremski, kes jagavad oma ausaid mõtteid, inspireerivaid lugusid praktikast ja kogemusi õpingute jooksul.
Milline on õpetaja roll 21. sajandi lasteaias? Miks on lapsekeskne lähenemine oluline? Kuidas tulla toime keeruliste olukordadega ja miks tasub seda elukutset armastada?
Kuula, kui tahad teada, kuidas sünnivad pühendunud õpetajad ja miks lasteaed pole ammu enam pelgalt koht, kus mängitakse ja maalitakse.
Uuri lähemalt ka https://ut.ee/et/oppekavad/koolieelse-lasteasutuse-opetaja
Vestleme Kõue Heintaluga, kes uurib oma doktoritöös eesmärgistamise rolli üliõpilaste enesereguleeritud õppes digitaalses keskkonnas. Ta selgitab, kuidas eesmärkide seadmine mõjutab õpilaste motivatsiooni, õppimisstrateegiaid ja akadeemilisi tulemusi.
Kõue tutvustab oma värsket teadusartiklit, kus analüüsitakse eesmärgistamise ja eesmärgi suunitluse teooriate erinevusi ning täiendavust. Ta rõhutab sisemise motivatsiooni olulisust ja arutleb, kuidas tulemuslikkusele liialt suunatud eesmärgid võivad tekitada stressi ja ärevust.
Lisaks pakub ta välja praktilisi soovitusi nii tudengitele kui ka õppejõududele, kuidas seada realistlikke ja tõhusaid eesmärke, neid regulaarselt jälgida ning vajadusel kohandada.
Kokkuvõttes julgustab Kõue tudengeid olema enda vastu lahked ning mõtestama põhjalikult läbi oma eesmärgid ja õpiteekonna.
Õpipisiku uues episoodis uurime haridustehnoloogia rolli tänapäeva õppes ja seda, kuidas tehnoloogia saab muuta õppimise tõhusamaks ning kaasavamaks. Meie külaliseks on Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia nooremteadur Pirjo Mõttus.
Pirjo selgitab, mida haridustehnoloogid teevad ja kuidas see valdkond toetab õpetajaid ning õppijaid. Räägime, kuidas digilahendused klassiruumis töötavad, miks haridustehnoloogia ei ole ainult IT-spetsialistide pärusmaa ning milliseid võimalusi pakub Tartu Ülikooli haridustehnoloogia magistriprogramm, mille vastuvõtt kestab 15. märtsini.
Lisaks arutleme, kuidas tehisintellekt ja uued tehnoloogiad haridust muudavad ning millised oskused on õpetajatele tulevikus hädavajalikud.
Episoodis rääkisime kestliku arengu ja hariduse seostest, keskendudes sellele, kuidas noori paremini kaasata ning uurisime, millised on õpetajate väljakutsed ja võimalused.
Vestluses osalesid Tartu Ülikooli doktorandid Marie Johanna Univer ja Liisi Pajula, kes jagasid oma kogemusi ja mõtteid kestliku arengu hariduse vajalikkusest ning selle rakendamise võimalustest koolides. Arutleti ka noorte rolli, süsteemsete muutuste ja hariduslike meetodite üle, mis aitaksid kestliku arengu põhimõtteid paremini mõista.
TÜ osaleb ka näiteks projektis CultureNature Literacy, mille eesmärk on pakkuda kestlikkuse probleemidega tegelemiseks tavapärasest katastrofiseerimisest erinevaid narratiive ja seega jõustada nii õpetajaid kui õpilasi nendega tegelema.
Episoodi peamised jutupunktid olid:
Kestlik areng hariduses – Kestlik areng ei tähenda ainult keskkonnahoidu, vaid hõlmab ka ühiskondlikku aktiivsust, tervist ja üldist eluviisi, mis tagaks tulevastele põlvedele võrdsed võimalused.
Noorte roll ja kaasamine – Noored on keskkonnateadlikud, kuid tunnevad tihti, et nende hääl ei ole kuuldav. On vaja positiivseid tulevikuvisioone, mis julgustaksid neid tegutsema.
Õpetajate väljakutsed – Peamisteks probleemideks on ajapuudus ja õppeainete killustatus. Samuti napib koordineeritud ja kergesti kättesaadavat materjali, mis aitaks õpetajatel kestlikkuse teemasid paremini integreerida.
Haridussüsteemi toetus ja muutused – Koolid peaksid edendama ainetevahelist koostööd ja siduma formaalharidust mitteformaalsete haridusprojektidega, et muuta kestliku arengu õpetamine sujuvamaks ja süsteemsemaks.
Rohepööre vs rohepesu – Oluline on õpetada kriitilist mõtlemist, et noored suudaksid eristada tegelikke keskkonnasõbralikke lahendusi ja rohepesu ehk näilist keskkonnahoidu, mis tegelikult soodustab ületarbimist.
Kohalik vs globaalne lähenemine – Kestliku arengu õpetamisel tuleks keskenduda kohalike probleemide lahendamisele, kuna see loob käegakatsutavaid tulemusi ja aitab paremini mõista ka globaalseid protsesse.
Noorte informeeritus ja sotsiaalmeedia mõju – Paljud noored saavad oma info TikTokist ja mujalt sotsiaalmeediast, kuid see võib viia info mullistumiseni ning vähendada teadlikkust laiematest ühiskondlikest protsessidest.
Praktilised lahendused – Noorte harjumuste jälgimine (nt tarbimise ja jäätmete päevik), uurimistööde tegemine ning tähenduslike arutelude soodustamine aitavad neil mõista kestlikku arengut ja oma rolli selle saavutamisel.
2021. aasta lõpus oli Eestis 18000 noort, kes ei õppinud, töötanud ega olnud treeningul. Neid nimetatakse NEET-noorteks. Hiljuti ilmus sel teemal teadusartikkel, mille loomisel osalesid lisaks Eestile partnerid Maltalt, Põhja-Makedooniast ja Türgist. Stuudios räägivad uurimusest lähemalt õpetajahariduse nooremlektor Kerli Kõiv ja haridusteaduste kaasprofessor Katrin Saks.
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridusinnovatsiooni keskusel täitus tänavu 20 aastat. Millised on keskuse peamised eesmärgid hariduse arendamisel ja kuidas toimub teadustöö tulemuste rakendamine praktilisel tasandil? Neil teemadel vestleme haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Anne Raami ja õppekavateooria nooremlektor Maria Jürimäega.
Õpipisiku uues episoodis on külas Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja, kaasprofessor Emanuele Bardone.
Räägime lähemalt teadusprojektist “Tulevikuklassiruumi visioon ja selle vahendamine”. Selle eesmärk on uurida "sotsiotehniliste kujutluste" loomise protsessi ning saada uut teadmist, kuidas üha uueneva tehnoloogia rakendamine hariduses võib õppimist ja õpilaste sotsiaalset arengut tõhusamaks muuta.
Uuring võtab lähivaatluse alla Eesti ja Rootsi haridustehnoloogiaettevõtted, mis realiseerivad oma kujutlusi tulevikuklassiruumi arendamisest disaini- ja tootearendustöös, turunduses ja esitlustes, katsetustes ja reaalsetes klassiruumides. Saade on inglise keeles.
#futureclassroom #edtech
Värske Õpipisik uurib, kellele kuulub õppekava?
Uuringud on näidanud, et õppekavauuenduste edu sõltub tihti õpetajate arusaamadest, ootustest ja omanikutundest nende uuenduste suhtes. Sestap on oluline, et õpetajad mõistaksid õppekavapoliitika muudatuste põhjuseid ja neis kajastuvaid ideid ning omaksid nende suhtes omanikutunnet.
Räägime uues Õpipisiku episoodis õppekava-alasest omanikutundest Piret Viirpaluga, kes kaitses tänavu sügisel haridusteaduste instituudis sel teemal oma doktoritöö.
Loe Viirpalu doktoritöö kokkuvõtet ka Õpetajate Lehe artiklist.
Sel sügisel nägi ilmavalgust avalik kiri, milles Eesti lapsevanemad ja hariduseksperdid soovisid, et riik töötaks välja reeglid nutiseadmete kasutamiseks koolis. Osa riike on tänaseks nutifonide kasutamise koolides keelustanud.
Mida võiks selles osas ette võtta, kui teadusuuringutele otsa vaadata ja kuidas näevad kooliõpilased kogu temaatikat oma pilgu läbi?
Stuudios on sel teemal arutlemas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor Andra Siibak, haridusteaduste instituudi juhataja ning haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste ja Tartu Kivilinna Kooli 9. klassi õpilased Rebecca ja Markus.
#nutiseadmed #nutifon #kool
Uues episoodis on külas Äli Leijen, Kristi Pikk ja Katre Kikkas. Räägime põhjalikumalt rahvusvahelisest projektist „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“. Saame teada, miks ja kuidas uuriti matemaatika õppimise motivatsiooni, mida leiti seoses õpetajate uskumuste ning praktikatega ja millist rolli mängib matemaatika õppimise juures sotsiaalmajanduslik taust.
Mida toob kaasa tehisaru üha laiem levik haridussüsteemile ja koolidele? Saate külaliseks on Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru, kelle sõnul on tehisaru kasutamisest tähtsam oskus see, kui inimene oskab kriitiliselt mõelda ja jälgida, mida tehisaru ütleb. Teadlase meelest saab tehisaru koolis kasutada lisatoena ehk isikliku tuutorina, ent see ei suuda inimõpetajat asendada. Jaan Aru arvab ka, et Eesti võiks olla riik, kus on kõige rohkem neid õpilasi, kes teavad, kuidas tehisaru mõistlikult kasutada. Saatejuht on Pedagogicumi koordinaator Kerstin Vestel.
Mida võtta ette, kui õpetajal või tugispetsialistil on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)? Missugune on sel puhul tööga toimetulek ja milliseid strateegiaid kasutatakse, et ATH sümptomitest tulenevaid raskusi vähendada? Millised võivad lisaks varjukülgedele olla ATH positiivsed pooled? Vestleme haridusteaduste instituudi eripedagoogika vilistlase Eneli Pääroga, kes kaitses just sel teemal tänavu oma magistritöö.
Kuidas valmistada last ette eluks gruppides ja ühiskonnas? Mis puhul võib last sotsiaalselt pädevaks pidada ja milliseid sotsiaalseid oskusi ta selleks peab omandama? Milliseid tüüpilisi vigu teevad vanemad laste kasvatamisel? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi õppekorralduse lektor Heiki Kripsiga, kellel ilmus hiljuti raamat “Lapsele sotsiaalsete oskuste õpetamine”.
Haridusteaduste instituudi poolt läbiviidud uuringu „Kaasava hariduskorralduse tõhusus üldhariduses 2023“ eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas on Eestis rakendunud kaasav hariduskorraldus ning milliseid meetmeid tuleks kavandada kaasava hariduskorralduse edasiseks toetamiseks ja arendamiseks. Uuringust räägivad lähemalt Gerli Silm ja Tiina Kivirand.