Episoodis rääkisime kestliku arengu ja hariduse seostest, keskendudes sellele, kuidas noori paremini kaasata ning uurisime, millised on õpetajate väljakutsed ja võimalused.
Vestluses osalesid Tartu Ülikooli doktorandid Marie Johanna Univer ja Liisi Pajula, kes jagasid oma kogemusi ja mõtteid kestliku arengu hariduse vajalikkusest ning selle rakendamise võimalustest koolides. Arutleti ka noorte rolli, süsteemsete muutuste ja hariduslike meetodite üle, mis aitaksid kestliku arengu põhimõtteid paremini mõista.
TÜ osaleb ka näiteks projektis CultureNature Literacy, mille eesmärk on pakkuda kestlikkuse probleemidega tegelemiseks tavapärasest katastrofiseerimisest erinevaid narratiive ja seega jõustada nii õpetajaid kui õpilasi nendega tegelema.
Episoodi peamised jutupunktid olid:
Kestlik areng hariduses – Kestlik areng ei tähenda ainult keskkonnahoidu, vaid hõlmab ka ühiskondlikku aktiivsust, tervist ja üldist eluviisi, mis tagaks tulevastele põlvedele võrdsed võimalused.
Noorte roll ja kaasamine – Noored on keskkonnateadlikud, kuid tunnevad tihti, et nende hääl ei ole kuuldav. On vaja positiivseid tulevikuvisioone, mis julgustaksid neid tegutsema.
Õpetajate väljakutsed – Peamisteks probleemideks on ajapuudus ja õppeainete killustatus. Samuti napib koordineeritud ja kergesti kättesaadavat materjali, mis aitaks õpetajatel kestlikkuse teemasid paremini integreerida.
Haridussüsteemi toetus ja muutused – Koolid peaksid edendama ainetevahelist koostööd ja siduma formaalharidust mitteformaalsete haridusprojektidega, et muuta kestliku arengu õpetamine sujuvamaks ja süsteemsemaks.
Rohepööre vs rohepesu – Oluline on õpetada kriitilist mõtlemist, et noored suudaksid eristada tegelikke keskkonnasõbralikke lahendusi ja rohepesu ehk näilist keskkonnahoidu, mis tegelikult soodustab ületarbimist.
Kohalik vs globaalne lähenemine – Kestliku arengu õpetamisel tuleks keskenduda kohalike probleemide lahendamisele, kuna see loob käegakatsutavaid tulemusi ja aitab paremini mõista ka globaalseid protsesse.
Noorte informeeritus ja sotsiaalmeedia mõju – Paljud noored saavad oma info TikTokist ja mujalt sotsiaalmeediast, kuid see võib viia info mullistumiseni ning vähendada teadlikkust laiematest ühiskondlikest protsessidest.
Praktilised lahendused – Noorte harjumuste jälgimine (nt tarbimise ja jäätmete päevik), uurimistööde tegemine ning tähenduslike arutelude soodustamine aitavad neil mõista kestlikku arengut ja oma rolli selle saavutamisel.