Vali õpetajaamet ja sa ei kahetse!
Miks? Sest õpetamine on lõbus, loominguline ja rahuldust pakkuv. Kuna õpetajate järele on suur nõudlus, siis on põnev ja arendav töökoht kindlustatud.
Kuula saadet ja saa teada, miks innustavad aasta õpetajaks valitud õpetajad noortel just kooli tööle minna. Saates räägime ka uuest õpetajaameti gümnaasiumi valikkursusest, mis tutvustab ja aitab näha õpetajaelu uue nurga alt.
Saates on külas Holstre Kooli õpetaja ning aasta klassijuhataja 2024 Kädi-Liis Ilves, Põlva Gümnaasiumi õpetaja ning aasta gümnaasiumiõpetaja 2024 Aimi Jõesalu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Anu Vau.
Saadet juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda.
Valeuudised, alternatiivfaktid ja linnamüüdid – meedias esinevate valeendeliste eufemismide esinemissagedus on kõrge. Erinevatel põhjustel on paljudel meist raske eristada tõsielul põhinevaid fakte alternatiivmaailma väljamõeldistest. Kuula saadet, et saada teada kuidas põrsast kotis mitte osta ja veenduda, et teadmised mida te enda kõrvadest või silmadest sisse lasete teile vastu töötama ei hakkaks.
Saatekülalisteks on Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi, Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Stella Saarts ja Inglise Kolledži füüsikaõpetaja Martin Vällik.
Kutseharidus on aastaid jäänud kahe suure venna – üld- ja kõrghariduse varju. Kuula saatest, miks see niimoodi enam ei ole ja milliseid muutusi pakub kutseharidusreform õpilasele, õpetajale ja tööandjale.
Saatekülalisteks on Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige, tööandjate esindaja Veljo Konnimois ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktriss Riinu Raasuke. Saadet juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda.
Saade keskendub täiskasvanuharidusele ja riigi poolt pakutavatele tasuta koolitustele. Kuula saadet, et saada teada, kuidas karjäärialaselt areneda ja milliseid huvitavaid koolitusi enesearenguks pakub riik inimestele.
Saatekülalisteks on Ena Drenkhan, Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert, Elina Kallas, Töötukassa oskuste arendamise metoodik ja Katrin Hummal, VOCO Koolituskeskuse juht.
Saadet juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda.
Saade keskendub eestikeelsele haridusele üleminekule Ida-Virumaa kontekstis. Kuula saadet, et teada saada, kuidas õpetajaid selles protsessis toetada ja milliseid huvitavaid väljakutseid Ida-Virumaal õpetamine pakub. Põnevat kuulamist!
Saatekülalisteks on Narva kolledži mitmekeelse hariduse keskuse juhataja Anna Golubeva, Narva Eesti Gümnaasiumi kogukonnajuht Martin Tikk ja Kohtla-Järve Maleva Põhikooli direktor Eva Adamson.
Saadet juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda.
Milliseks muutub järgnevatel aastatel tehisaru arenguid silmas pidades klassiruum ja kuidas see haridustöötajaid ning õpilasi mõjutab? Seda kõike aitavad mõtestada kolm saatekülalist, kelleks on Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusinnovatsiooni nõunik Sten Kapten, hariduspsühholoog Grete Arro ja haridusettevõtja ning koolijuht Oleg Shvaikovsky. Saatejuhiks on Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda. Head kuulamist!
Aasta viimases taskuhäälingu episoodis võtame teemaks PISA. Stuudios on PISA Eesti koordinaator Gunda Tire, kes aitab aru saada, mis teeb meid PISA-tugevateks? Selgitab, mis on juhtunud haridusega Soomes ja miks ning toob välja PISA uuringus ilmnenud murekohad Eesti jaoks.
Hea on minna uuele aastale vastu teadmisega, et Eesti lapsed on üldiselt hariduse usku ja et paremaid tulemusi testides saavutavad need, kelle peredes hoitakse elus ühiste õhtusöökide traditsiooni.
Kuula jutuajamist, mida suunab Haridus- ja Teadusministeeriumi taskuhäälingu "Hariduse tulevik" toimetaja Iiris Saluri.
Kool ja õpetaja on teemad, milles igaüks oskab kaasa rääkida. Meil kõigil on ju tagataskust võtta isiklik kogemus.
Ajad muutuvad ja inimesed koos nendega. Isegi õpetajad.
Uurime kolmelt päris õpetajalt, milline on hea õpetaja? Kellest võib saada hea õpetaja? Mis on õpetaja tegelik roll koolis ja klassis? Mis koormab õpetajat või mis õpetaja koormat kergendab?
Mikrofonide ees mõtlevad ja räägivad kaasa Tallinna Reaalkooli algklasside õpetaja Kadri Pajo, Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpetaja Dina Begic ja Tallinna 32. Keskkooli õpetaja Maarit Jõemägi.
Vestlust ohjab Iiris Saluri, taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja.
Elame infomüra ajastul. Oleme kogu aeg erinevate meediumite mõjusfääris, olgu nendeks siis uudistekanalid, reklaamid, sotsiaalmeedia postitused või ka podcast'id.
Just seetõttu on oluline väga varakult aidata noortel mõista, kuidas meedia toimib, kuidas kogu meid ümbritsevas infovoos eristada tõde valest. Meediat tuleb kasutada targalt ja turvaliselt.
Kuula, millest me räägime, kui jutt käib meediapädevusest.
Oma mõtteid jagavad Eesti suurima tiraažiga päevalehe Õhtuleht peatoimetaja Martin Šmutov, Tallinna 32. keskkooli ajakirjandusõpetaja ja ajakirjanik Kaili Malts ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusvaldkonna nõunik, meediapädevuse ekspert Marge Varma.
Vestlust suunab Iiris Saluri, taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja.
Heakskiitu ootav alusharidust ja lastehoide puudutav seaduseelnõu plaanib vastuvõtmise korral tuua lastehoiud sotsiaalministeeriumi haldusalast haridusministeeriumi alla. Lapsevanema jaoks tähendab see, et omavalitsus peaks hakkama siis võrdsetel alustel pakkuma hoiu kohti nii kuni 3-aastastele mudilastele kui ka aia kohti koolieelikutele.
Miks see muudatus nii oluline on, mis sellega kaasneb lapsehoiu ja lasteaia teenuse pakkujate ja nende teenuste kasutajate jaoks?
Oma märkamisi ja selgitusi jagavad Tartu linna alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe, eralasteaedade ja hoidude pidamisega tegelev Väike Päike juhatuse liige Marju Saar ning Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets.
Vestlust ohjab taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja Iiris Saluri.
Alanud õppeaastast on koolidel kohustus pakkuda A-võõrkeele lisaks võimalust valida B-võõrkeel vähemalt kahe koolis õpetatava keele seast. Levinud klassika on seni olnud inglise keel A-keelena ja venekeel B-keelena.
Muidugi on olnud alati koole, kus valikud on olnud teised või laiemad, aga kuidas hakkama saada olukorras, kus mõne kooli poolt pakutud laiemast valikust saab iga kooli jaoks kohustus?
Milliseid keeli Eesti koolides õpetatud on ja milliseks pakutavate keelte valik muutub.
Mis valikuvõimaluste laiendamist takistab, mis soodustab?
Kas traditsioonilisel keeleõppel koolis võiks olla alternatiive või oleks targem jääda seniste liistude juurde?
Need on teemad, mille üle arutlevad värskes episoodis soome keele õpetaja ja soome keele õpetajate seltsi esimees Karola Velberg, saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate seltsi juhatuse liige Maigi Varusk ning Marika Peekmann, kes Haridus ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonnas vastutab võõrkeelte ja rahvusvahelise hariduse eest.
Arutlust suunab taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja Iiris Saluri.
Viimastel aastatel on koolidesse üle Eesti jõudnud palju eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Uurime, kes ja kuidas saab aidata klassi ees seisvat õpetajat, kel tuleb ühel ajal õpetada nii temast hästi aru saavaid laps kui ka neid, kes ühtegi õpetaja öeldud sõna ei mõista.
Teisalt uurime sedagi, kuidas paremini toetada elu ja olude sunnil võõrasse keskkonda sattunud last ennast.
Nõu annavad ja mõista aitavad Kose Gümnaasiumi direktor Martin Medar, Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann.
Hariduse tulevikku silmas pidades aitab arutelu suunata taskuhäälingu toimetaja Iiris Saluri.
VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemusega arvestamise eesmärgiks on väärtustada kõiki õpikogemusi, olenemata sellest, kus ja kuidas need on omandatud. Nii näiteks saab ametliku haridustee osana arvestada ka selliseid oskusi ja teadmisi, mida sa oled omandanud iseseisvalt, töökogemuse või muude koolituste kaudu. See aitab tublisti kokku hoida õpingutele kuluvat aega.
Kuidas täpselt, aitavad selgitada haridus ja teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All ning Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli. Isiklikke VÕTA kogemusi jagab elukestev õppija Marti Viilu.
Kõnelejaid kuulas ja toetas Haridus ja Teadusministeeriumi taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja Iiris Saluri.
Töö noortega ja noorsootöö on valdkond, millele tasub eraldi tähelepanu pöörata. Me kõik oleme olnud noored, vahel segaduses, vahel ise teades ja taibates, et saame maailma asjust ehk pareminigi aru kui täiskasvanud. Kas aga keegi meid kuulas, kas kedagi noore inimese arusaam huvitab?
Hiljuti jäi silma mõte: noortele jutlustatakse, peetakse loenguid, neid õpetatakse, manitsetakse ja nõustatakse. Kuid harva, väga harva nendega räägitakse.
Taskuhäälingu Hariduse tulevik viimane episood vastu suve peatub noorsootöö teemadel. Uurime, millest me räägime, kui kõneleme noorsootööst ja kes on noorsootöötajad. Mis võimalused on noorel oma värskelt mõjuvate, vahel pööraste või ka vähem pööraste ideede realiseerimiseks? Milline on noorsootöötaja roll?
Teemat aitavad avada ja segadusse selgust tuua Riin Tamm, kes on Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte ja andepoliitika osakonna juhataja. Janne Loo, Haridus- ja Noorteametist ning Heili Griffith, kes on Eesti noorsootöötajate kogu tegevjuht.
Mõtetele andis suuna taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja Iiris Saluri.
9. mail välja kuulutatud Euroopa oskuste aasta paneb mõtlema oskustele ja õppimisele laiemalt. Elu on pidevas muutumises, mis tõttu on vaja olemasolevat teadmist pidevalt täiendada või omandada juurde sootuks uusi oskusi.
Millal on õige aeg õppida, kes peaks õppima, mida õppima, kus õppima või hoopis kellelt? Või mis saab siis, kui valida mitteõppimine.
Neist küsimustest ajendatuna sündis „Hariduse tuleviku“ taskuhäälingu uus episood, järjekorras 11.
Vestlust aitasid elavana hoida kolleegid Margus Haidak, kes on kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja,
Külli All, oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht ning Eveli Kuklane, kes juhib Võrumaa kutsehariduskeskust.
Suuna andis Iiris Saluri.
Hariduse tulevik võttis luubi alla e-eksamid, et leida vastused põletavatele küsimustele, miks minnakse üle e-eksamitele, kuidas see
käib ja millal täpselt.
Kas e-eksam on arengu kiirendi või peaks esmalt tegelema arenguga ja alles siis rakendama uut hindamismudelit. Kas on keegi, kes julgeb öelda, et nüüd oleme valmis, nüüd on õige aeg?
Küsimustele vastamiseks ja teema üle arutlemiseks kutsusime vestlusringi e-eksamitele ülemineku suunaja Aimi Püüa, kes on Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhataja, Pille Kõivu ja Valdek Rohtma Haridus- ja Teadusministeeriumist ning eesti keel teise keelena e-eksami testimisprotsessis osalenud Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õppealajuhataja Tatjana Baum-Valgma.
Vestlust suunab Iiris Saluri.
Igaüks, kes koolis käinud, teab, et kool võrdub õppimine, võrdub hindamine.
Hindamine on ajas veidi muutunud. Osa koole on läinud üle numbriliselt hindamiselt kujundavale hindamisele, mõnel pool on number asendatud
protsendiga. Kas protsent näitab enam kui number, kas see aitab hinnataval aru saada, mis on puudu või kuidas edasi või annab lihtsalt hinnangu talle kui õppijale?
Mis juhtub meiega eksamisituatsioonis, kas eksamiks valmistumine aitab kaasa süvaõppimisele? Kas on võimalik teha nii, et aitaks?
Ülal toodud küsimuste üle arutlevad seekordses episoodis kolm hariduspsühholoogi: Grete Arro, Elina Malleus-Kotšegarov ja Merlin Linde.
Etteruttavalt olgu öeldud, et arutelu käigus jõuti muu hulgas tõdemusele, et hindamisel võiks olla 3 funktsiooni:
1) Õppija võiks läbi hindamise aru saada, kui kaugel ta on eesmärgist, kuhu peaks minema ehk mis seis on;
2) Õppija võiks aru saada, mida ta teinud on ja mida oleks vaja veel teha eesmärgini jõudmiseks ehk kuidas peaks õppima;
3) Hindamine peaks sisaldama tagasisidet ka õpetajale, mida tema peaks teisiti tegema, et õpilane eesmärgi saavutaks.
Teravat kõrva ka kõikide teiste episoodi sees jagatud tarkuste kokku kogumiseks.
Vestlust suunab Iiris Saluri.
Hariduse lähitulevikule annab suuna värske haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Kus on uue ministri tugevused, millised on olulisemad väljakutsed? Kas ja kuidas minister ennast laeb ja kes on tema parem käsi?
Uue rolliga elus käib kaasas teatav ärevus, mis aitab sellest üle saada?
Kuula taskuhäälingu Hariduse tulevik uut episoodi ja saa teada.
Tehisintellekt, tehisaru, Chat GPT on tulnud, et jääda. Hariduse tulevikku vaadates on oluline aru saada, kuidas tehisintellekt hakkab mõjutama õppimist ja õpetamist.
Haridus-ja teadusministeerium on juba saatnud koolidele esmased juhised, aga juhistest veel olulisem on, et iga õpetaja ületaks oma sisemise barjääri tehnoloogia ees ja viiks end uute keskkondadega, neis peituvate võimaluste ja ka karidega kurssi.
Äratus on antud, viimased kuud on asetanud meid täiesti uude maailma. Paljud õpetajad on juba kogenud, et õpilastele ei ole enam mõtet anda kirjalikke kodutöid, sest tehisaju suudab vastata küsimustele ja lahendada ülesandeid sekunditega.
Mis on õppimine, kuidas toimub õppimine, miks kool, on küsimused, mis tuleb läbi mõtestada täiesti uuel tasandil.
Neil ja teistel keerulistel ja väga olulistel küsimustel arutlevad taskuhäälingu seekordses episoodis ajuteadlane Jaan Aru – kes igapäevaelus on arvutiteaduse instituudi arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor,
Riin Saadjärv, Puhja kooli haridustehnoloog, informaatikaõpetaja, kes on ühtlasi ka doktorant didaktika ja informaatika töörühmas ning
Aivar Hiio, kes on Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusvaldkonna nõunik, kelle töölauale on muude teemade kõrval maandunud viimastel kuudel küsimused, mis seotud tehisintellekti jõulise pildile ilmumisega.
Vestlust suunab ja ohjab Iiris Saluri.
Õpetajate järelkasvu kohal hõljuvad murepilved. Koolis on palju staažikaid õpetajaid, kes heal meelel annaksid oma teatepulga kellelegi üle.
Üha enam on neid, kes valmis karjääripöördeks, aga kuidas töö kõrvalt jõuda õpetaja tööks vajaliku kvalifikatsioonini?
Millise kivi all peidavad end reaalainete õpetajad?
Anu Vau, Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert kinnitas, et sellest aastast kasvab oluliselt õpetajaks õppijate vastuvõtt. „See, kui me tõstame õpetajakoolituses õppekohtade arvu, ei tähenda muidugi veel, et probleem on lahendatud. Nüüd on oluline läbi mõelda, kust me saame õppijad. Minu hinnangul mõjutab noort inimest kõige enam õpetaja, kes seisab iga päev klassi ees, tema võimuses on panna läbi isikliku eeskuju noori huvituma õpetaja elukutsest,“ leiab Anu Vau.
Karjääripöördeks pakub head võimalust „Noored kooli“ programm, mille sünni juures viibis Triin Noorkõiv, kes tänaseks tugib juba alustavaid õpetajaid. „Noored kooli programmi puhul on tegemist süsteemse tegevusega, et aidata õpetaja töö valinul kiiresti areneda. Programmis osalejatel on igal teisel nädalalõpul kahepäevased koolitused õpetaja tööks oluliste pädevuste omandamiseks. Sinna juurde kuulub mentorprogramm ja muidugi väga suur tugi oma lennult. Vanusepiiranguid programmiga liitumisel ei ole, oluline on vaid akadeemilise kraadi, vähemalt bakalaureuse kraadi olemasolu ja valmisolek alustada tööd õpetajana.“
Alustavat õpetajat toetava programmi toel alustas ka Oleg Švaikovski, kes tegi oma elus olulise karjääripöörde ja läks Püha Johannese kooli füüsikaõpetajaks. Oma varasemat elu, mis möödus IT ja tehnoloogiavaldkonnas tegutsedes, peab ta ise justkui ettevalmistusperioodiks õpetajaks kasvamise teel. „Kooli tulevad tippjuhid toovad oma erialastele teadmistele lisaks kaasa ka elukogemuse. Muidugi ei saa kooli ehitada üles ainult tippjuhtidega, aga tuleb leida õige kompromiss, kus professionaalsed õpetajad ja mingi valdkonna tippjuhid hakkavad vastastikku üksteist rikastama. Õpilased oskavad seda hinnata,“ rääkis Švaikovski.
Taskuhäälingu 6. episoodis räägime lisaks Õpetajate Akadeemiast, füüsikaõpetajaid tunnustavast ja abistavast programmist „Lae end“, alustavate õpetajate toetamisest ja muust.
Vestlust suunas Iiris Saluri, HTM taskuhäälingu „Hariduse tulevik“ toimetaja.
