Tervisekassa juht Rain Laane ütles, et ta astus tagasi selleks, et avalikkus järgmised kolm kuud suvepäevade teemal ei räägiks ning avaldas heameelt, et tema otsuse tõttu räägitakse nüüd hoopis sellest, et tervisekassa 500-miljoniline reserv on mõne aasta pärast otsas.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Selleks, et Euroopa turul inimesele päriselt väärtust luua, peaks eestlaste asutatud finantsidu Lightyear hallatavate varade maht jõudma triljoni dollarinii, rääkis tänases Ettemõtte podcastis firma kaasasutaja Martin Sokk.Äsja investoritelt 23 miljonit dollarit kaasanud Lightyearil on praegu mõnisada tuhat klienti ning varade maht miljard dollarit, aga see on Soku sõnul alles algus.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Yolo Investmentsi teine fond sai kokku oma 100 miljoni euro suuruse ringi ning investeerib seda raha Eestist üle maailma idufirmadesse, mis tegutsevad krüpto, fintechi ning iGaming valdkondades.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Uus osa täna Delfi Ärilehes ja Delfi Taskus kell 16:00! Äsja 54 miljonit dollarit kaasanud Eesti idufirma Pactumi kaasasutaja Kaspar Korjus rääkis tänases Ettemõtte podcastis, kuidas nad said eelmises rahastusringis 176 investorilt eitava vastuse enne, kui lõpuks raha suutsid kaasata ning kui oluline sellises olukorras on asutaja vaimne vastupidavus."Sa elad ikkagi piiri peal," rääkis Korjus. "Oled 176 korda saanud eitava vastuse, et sa pole piisavalt hea. Lõpuks saad raha ja kõik näevad, et sa oled edukas, aga sa oled olnud 176 korda mitte-edukas ja seda väga ei nähta. Siis on küsimus, kas sa suudad 177. kõne teha või juba 80. kõne ajal loobud ja annad alla."Tema sõnul vajab vaimse vastupidavuse ehitamine teadlikku lähenemist nagu spordivõistluseks treenimine ja seda on võimalik.Lisaks räägitakse tänases Ettemõttes, milliseid õppetunde on Pactum USA suufirmadele oma toodet müües saanud, kuidas peaksid oma ambitsioone seadma tänased Eesti idufirmade asutajad ning milline tulevik ootab tehisintellekti valdkonda laiemalt.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Eesti idufirmade rahastamine on muutunud keeruliseks, exitid on rasked, globaalne konkurents investorite rahale varasemast palju suurem ja nad ootavad asutajatelt üha rohkem.Olukord idufirmade turul on võrreldes varasema kuldajaga kõvasti muutunud, rääkis tänases Ettemõtte saates pikaajalise kogemusega Eesti iduinvestor, Tera Ventures partner Andrus Oks. Raha saada on üha raskem, exitite võimalusd ja turg on üle maailma kokku kuivanud ning see tähendab, et Eesti idufirmad peavad tema sõnul muutuma.Peamiseks võlusõnaks on idufirmade juures saanud tehisintellekt ning küsimus on, millised on meie oskused ja kogemused AI-idufirmade tegemiseks, kuna varem on Eesti asutajad silma paistnud teist tüüpi firmade asutamisega. Eesti unikaalne oskus on olnud teha B2B SaaS tüüpi idufirmasid, aga muutunud olukorras peame nii oma oskused kui ambitsioonid järgmisele tasemele viima, rääkis Oks.Kuula saatest, millist tüüpi idufirmad praegu investoritelt raha saavad, millised on uue põlvkonna asutajate ootused ja millega nad peavad arvestama ning millises seisus on Eesti varasem rahvusvaheline maine idufirmade imeriigina.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Uus osa täna Delfi Ärilehes ja Delfi Taskus kell 16:00! Kui Eestis sõda puhkeks, siis see ei veniks ilmselt samamoodi pikaks nagu Ukrainas on juhtunud ning seetõttu pole mõtet loota, et me hakkame siin sõja ajal kõvasti droone ehitama, vaid droonid peaksid olema selleks ajaks valmis või peaaegu valmis, rääkis selle nädala Ettemõtte podcastis Baltikumi suurimat droonitehast kavandav ettevõtja."Meil on kaks võimalust, kas droonid on konteinerites nii valmis, et sinna läheb ainult pistik külge või ei ole meil mitte midagi," rääkis Nemo Vunk, kes on droone müüva firma Meridein Grupp OÜ asutaja ja juht.Nüüd plaanib Vunk ehitada juba järgmiseks suveks ühte Balti riiki suure droonitehase, mis võis v vajadusel kolmes vahetuses töötades toota kuni 2000 drooni ööpäevas. Need pole aga FPV-ründedroonid, vaid peamiselt vaatlusdroonid ning partneriks on selle juures Ukrainlased, kellelt tuleb droonitehnoloogia.Vunk rääkis Ettemõtte podcastis, kuidas on äriliselt mõtet ehitada droonitehas just siia, mitte osta droone Hiinast ning kuidas tema hinnangul on päris ilma Hiinast komponente ostmata droone sisuliselt võimatu ehitada. Samuti kuuleb saatest tema kogemuse kohta Ukrainas käies, kuidas droonisõda peetakse ning kuidas droonid seal arenenud on.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Esimese asjana tuleks USA valitsusel kohe Eesti e-riigist üle võtta maksude deklareerimise süsteem ja siis järk-järgult paljud muud meie tehnoloogiad, rääkis USA uurija, kes kirjutas esimese ingliskeelse pikema raamatu Eesti e-riigi saamisest ja sellest, miks Eesti tiigriks saamine võimalikuks osutus.Äsja ilmunud raamatu "Rebooting a Nation. The incredible Rise of Estonia, E-Government and the Startup Revolution" autor Joel Burke oli selle nädala Ettemõtte podcasti külaline, kus ta rääkis nii raamatu saamisloost kui sellest, mis teda kõige rohkem Eesti e-riigi võimaluste ja ajaloo juures võlunud on.

Uus episood on eetris täna kell 18:00! Ainult Delfi Ärilehes ja Delfi Taskus!Eestis on aastaid valitsenud tarkvaraarendajate põud ja nii riik kui erasektor on meelitanud inimesi arendajaks õppima igasuguste vahenditega. Täna oleme aga olukorras, kus tehisintellekt teeb kogenud programmeerija käe all vaid tundidega ära kuu aja töö ning nooremarendajaid paljudes kohtades enam vaja pole. Mida tähendab see arendajatele ja inimestele, kes on mõelnud tarkvaraarendajaks õppima minna?Selle nädala Ettemõtte saates on külas kogenud arendaja ja tarkvaraarhitekt Janar Salumaa ning TalTechi informaatika ja tehisintellekti programmijuht Ago Luberg, et rääkida sellest, kas arendajate tööturgu tabab tehisintellekti tõttu tugev kahanemine või mitte ning kuidas tehisintellekti võimas areng on muutnud ootusi arendajate tööle ja koolitamisele.Räägime sellest, kas nii suur efektiivsuse kasv viib tarkvaraarenduse hinnad alla või muutuvad projektid keerulisemaks ja töömahukamaks ning sellest, kes ja kuidas peaks hoolitsema selle eest, et koolist tulnud inimene oleks edaspidi kõrgemal tasemel kui seni ning võimeline tehisintellektiga koos keerukamaid programmeerimisülesandeid lahendama.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

2023. aasta lõpus kukkus elektriautode turg mitmel suurel Euroopa turul sisuliselt kokku ning see ehmatas investorid ära, kuid numbrid näitavad, et viimastel kuudel on alanud taastumine ja elektriautod on jätkuvalt ainus mõeldav tulevikualternatiiv, rääkis selle nädala Ettemõtte podcastis VOOLu juht Juhan Härm."Kui me turule tulime, oli see hetk, kus kõik arvasid, et viie aasta pärast on ainult elektriautod, see oli buum," rääkis Härm. "2023. aasta lõpus kukkus turg kokku. Näiteks Rootsi edasimüüja müüs muidu 5000-6000 laadijat kuus, aga 2024. aastal ainult 500 tükki kuus. See kukkumine oli tohutu, mis korraks toimus."Nüüd aga on turg hakanud taastuma ja inimesed teevad autot ostes ratsionaalseid valikuid, mis tihti tähendab elektriautot, rääkis Härm saates.Vahepealne turu kukkumine tekitas aga probleemi ka VOOLu jaoks. Turu ebakindlus ehmatas investoreid ning ka seal tegutsevate ettevõtete väärtused tuli väga kõvasti alla hinnata, kohati lausa kordades. VOOL plaanis eelmise aasta lõpus kaasata üle 4 miljoni euro uusi investeeringuid, aga see plaan läks luhta ning neil õnnestus alles praegu kaasata 1,5 miljonit eurot, millest osa läheb vahepeal tekkinud maksuvõla katteks.Härmi sõnul on ettevõte tugev, Eestis on neil 80% turuosa, Baltikumis 60% ning peamiseks välisturuks on saanud Šveits, kust nii edasimüüja kui klientide tagasiside tootele on väga positiivne. Nüüd on firmal plaan jõuda finantsiliselt nulli ning selle tulemuse pealt uus rahastusring teha.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Selle aasta alguses andis idufirma Kwota ise sisse pankrotiavalduse. Ometi oli just Kwotal pealtnäha olemas kõik, mis õnnestumiseks vaja: kogenud oma ala tundvad asutajad, alles tekkiv suur turg, korralik rahastus ja isegi suurfirmadest kliendid.Miks Kwota välja ei tulnud? Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Kwota juht ja kaasasutaja Rain Vääna, kes räägib Kwota loo algusest lõpuni. Kuidas tekkis Ragn-Sellsi endistel tippjuhtidel idee süsinikukrediitidega kauplema hakata, kuidas firma alguse sai ja rahastajad leidis ning millised otsused ja asjaolud viisid selleni, et Kwota ebaõnnestus.Räägime sellest, milliseks kujunes kogenud tippjuhtidele idufirma asutamise kogemus, kuidas nad pidid oma oskusi ja ootusi ümber hindama, millised Kwota võimalusi muutnud asjaolud selgusid alles toote turule toomise käigus ning kuidas käib ühe ebaõnnestunud idufirma kokkupakkimine asutajate, töötajate ja investorite jaoks.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kui idufirmade puhul on loomulik, et keegi ei tee startuppi vaid Eesti turul tegutsemiseks, siis nn vana majanduse ettevõtted peaksid meie häid oskusi rohkem eksportima ning Läti kinnisvaraturu näitel oleme me suutelised välismaal suuri asju tegema, rääkis kinnisvaraarendusfirma Invego juht Kristjan-Thor Vähi tänases Ettemõtte podcastis.Vähi räägib tänases Ettemõtte podcastis, kuidas sündis Invegos otsus võtta lisaks Läti turule ette väga suur välisprojekt ning arendada Portugalis 154 villast koosnev kompleks, kuidas kinnisvarafirmal välisturule minek käib ning millega peab sel puhul arvestama.Lisaks räägib ta sellest, kuidas eestlaste ootused kinnisvarale aja jooksul muutunud on, mida inimesed täna kinnisvara ostes vaatavad ning milline on Eesti kinnisvaraturu ja majanduse olukord tema arvates laiemalt.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Uus osa on eetris täna kell 16. Ainult Delfi Ärilehes ja Delfi Taskus!Eesti idufirma Veriff nõukoguga liitus mitmete maailma suurte tehnoloogiafirmade tippjuhtkonda kuulunud Ott Kaukver, kelle sõnul ootab ettevõtet ees väga hea tulevik ja sellest võiks saada Wise'i ja Bolti sarnane globaalne suurfirma."Kompott on väga paljulubav, et Wise'i, Bolti ja Pipedrive'i kõvale teha ettevõte, mis on ühel hetkel avalikel turgudel ja millel on globaalne ambitsioon realiseeritud," tääkis Kaukver selle nädala Ettemõtte podcastis.Kui 2018. aastal noorele Veriffile USA-st äraostupakkumised laekusid, siis oli just Kaukver see, kes soovitas Kaarel Kotkasel ulmelist pakkumist mitte vastu võtta ja Veriff ise suureks firmaks ehitada. Saates ütles ta, et Kotkas küsis ta käest nõu, aga otsuse tegi ikkagi ise."Tal jalg värises, esimene suurem asi ja numbritel nulle ikka oli," rääkis Kaukver. "Ta tegelikult ei tahtnud müüa. Arutasime läbi, kuhu ettevõtet oleks võimalik arendada. Tal oli olemas visioon ja kui ta selle ise välja ütles, siis ta sai aru, et tema jaoks on see õige otsus."Räägime Ettemõtte podcastis ka selles, mis on üldse nõukogu liikme roll ja vastutus suures ülemaailmses tehnoloogiafirmas, kui palju võimu nõukogul ettevõtte otsuste üle on ning ka selllest, kuidas mõjutab AI nii Veriffi tegevust kui arendajate tööd üldisemalt.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Uus osa täna Delfi Ärilehes ja Delfi Taskus kell 18:00!Selle nädala Ettemõtte külaliseks on idufirma Better Medicine juht ja kaasasutaja Priit Salumaa, kes räägib nende aastatepikkusest teekonnast maailma tippu jõudmisel.Pikaajalise tarkvaraarenduse taustaga Salumaa hakkas mõned aastad tagasi otsima uut valdkonda, kus oleks võimalik midagi ära teha ning jäi peatuma meditsiinil, täpsemalt radioloogial. Esiteks oli tehnoloogia selles meditsiinivaldkonnas juba rohkem kasutusel kui paljudes muudes ning teiseks oli just neeruvähk ning kõhuõõs mitmete teiste kasvajatega võrreldes ebasoodsamas olukorras, sest sai vähem tähelepanu.Nii kasvaski Better Medicine'ist firma, mis tehisintellektiga radioloogide tööd kiiremaks ja lihtsamaks teeb, kuid see on Salumaa sõnul alles algus, sest nad tahavad hakata tuvastama kõiki vähitüüpe.Kuidas meditsiinivaldkonnas idufirmat tehakse ning millistele nuppudele peab vajutama, et edukas olla, kuuleb Ettemõtte podcastist.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Uus saade täna Delfi Ärilehes ja Delfi Taskus kell 19:00! Enamus ettevõtteid näeb praegu AI-projekte kui kulude kokkuhoiu projekte, aga tegelikus elus ei saa AI abil teha ühest inimesest poolt inimest, vaid töötab see, kui teha ühes inimesest poolteist, rääkis AI-ekspert Taavi Tammiste selle nädala Ettemõtte podcastis.Kõige rohkem tehakse Tammiste sõnul praegu Eestis firmades niiöelda andmetega suhtlemise projekte. Näiteks ühendatakse oma raamatupidamistarkvara tehisintellektiga ning sealt teistpidi Slacki ning ettevõtte tegevjuht saab seejärel raamatupidamisprogrammi sisse logimata müüginumbreid ja muud sellist otse Slackis oma raamatupidamisprogrammilt "küsida".Peamine tehisintellekti rakendamise kasu tuleb aga Tammiste sõnul väärtuse kasvust, mitte inimeste koondamise plaanist.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Uus osa täna Delfi Ärilehes ja Delfi Takus kell 14:00! Inseneriõppe populaarsus Eestis pole kaugeltki nii suur kui peaks ning samal ajal tungib kogu aeg peale kiiresti arenev tehisintellekt, mis on pannud Eesti koolid küsimuse ette, mida ja kuidas üldse lastele õpetama peaks.Tänane Ettemõtte podcast on salvestus Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa kahekõnest neljapäeval toimunud Eesti koolijuhtide konverentsil "IT ja inseneeria koolis - võimaluste võti", kus räägitakse kahest väljakutsuvast ideest.Esiteks teha IT- ja inseneeriaõpe kõigile üldhariduskoolis kohustuslikuks ning teiseks võtta tehisintellekt õppetöös väga tugevalt kasutusele, jättes kõrvale paljud arusaamad, mis meil õppimisest ja õpetamisest välja kujunenud on.Milline oleks see Eesti, kus iga koolilaps oskaks mingil tasemel programmeerida ja lahendada inseneeriaülesandeid ning kus koolis pannakse hindeid selle järgi, kui hea essee või ülesandelahenduse kooliõpilane suudab tehisintellekti kasutades teha? Kas see oleks Eesti tulevase rikkuse alusepanija või hoopis rikuksime sellega ära tuhandete õpilaste elu, kes saavad valesti õpetatavast inseneeriaõppest pikaajalise trauma ning ChatGPT-l oma koolitöid teha lastes jäävad ise inimestena rumalaks?Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.

Kui Geenivaramusse oma andmed andnud inimesed oleksid nõus sellega, et see andmebaas tehakse kättesaadavaks kõigile soovijatele, sünniks sellest tuhandeid kasulikke rakendusi ning investorite rahastatud ettevõtteid ja kokkuvõttes Eesti edulugu, rääkis Ettemõtte podcastis Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tänases Ettemõtte podcastis räägib Eesti arvutimängude arendaja, kuidas ta tegi oma mängu jaoks kolm müügiprognoosi, kuid mäng sai nii populaarseks, et ka kõige optimistlikum ennustus läks rohkem kui kahekordselt lõhki."See oli täiesti absurd," rääkis Placeholder Gameworksi kaasasutaja Ott Madis Ozolit mängust nimega "Death and Taxes. "Me lootsime, et ehk saame oma mängust rääkima ühe suure youtuberi, kellel on üle miljoni jälgija, aga me saime kuus."Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Uus saade on eetris täna kell 16:30. Ainult Delfi Ärilehes ja Delfi Taskus!Ukraina sõjaga ülikiirelt arenema hakanud droonitööstus on juba muutnud sõjapidamist, kuid me oleme alles alguses ja praegu toimuv on kõigest eelmäng robotitevahelisele sõjale, rääkis Eesti katisetööstusfirma DefSecIntel Solutions asutaja Jaanus Tamm."Droonid saavad varsti ise lennata ja teha täiesti ise ka sihtmärgile lukustamist," ütles Tamm selle nädala Ettemõtte podcastis. "Ühel hetkel hakkavad ka maismaadroonid seda tegema, nii et sa viid nad kuhugi kohale ja paned nad liikuma. See muudab tulevikus kindlasti maavägede operatsioone ja kogu sõjapidamise pilti."Tamme sõnul oli Ukraina droonisõda arendama asudes sundseisus, sest neil polnud piisavalt palju suurtükimürske ja seetõttu tuli arendama hakata droone. Samas ütles ta, et ainult droonidega sõda ei võida.Tamm rääkis ka, et Eesti kaitsetööstust ootab kindlasti ees kasv, kuid jäi skeptiliseks, kas see suudab kasvada nii suureks nagu näiteks äritarkvara tootvate Eesti idufirmade sektor.Selle nädala Ettemõttest saad veel kuulda, milliseid otsuseid Eesti riik ja kaitsevägi peaks Tamme hinnangul uuenenud keskkonnas tegema ning kuidas me peaksime arendama oma kaitsetööstust, et mitte jääda vidinatootjateks.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Microsofti otsusega sulgeda Skype kaob ajalukku üks olulisemaid tehnoloogiamaailma tegijaid, mis Eestist kunagi on tekkinud. Tänane Ettemõtte podcast küsib, milline oli eestlaste roll Skype'i alguse juures tegelikult ning kas meil peaks selle sulgemisest kahju olema.Ettemõtte külaline on sel nädalal Ahti Heinla, kes oli üks Skype'i asutajatest. Ta räägib saates, kuidas Skype üldse tekkis ning kuidas juhtus, et algselt täiesti teistsuguse ideega idufirmast sai just Skype, mis internetikõnedega maailma muutis.Kui palju oli Skype'is eestlaste panust ning kui palju me võiksime endale vastu rindu taguda ja öelda, et ainult eestlased suutsid sel ajal maailmas sellise asja valmistada, kuuled Ettemõttest.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Elektriliinide läbilaskevõimet kogu maailmas mõjutab väga palju ilmastik ning avalik saladus ka Eestis on see, et võrguettevõtted ei oska seda nii täpselt ennustada ja seetõttu on liinid kolm protsenti ajast ehk mitusada tundi aastas ohtlikus seisus, ütles maailma täpseimat tuuleennustust pakkuva Eesti idufirma asutaja.Tänase Ettemõtte podcasti külaline on idufirma Gridraven asutaja Georg Rute. Gridraven tegeleb masinõppe abil ülitäpse tuuleennustuse pakkumisega elektrifirmadele üle maailma, mis võib väga suurel määral tõsta liinide läbilaskevõimet ning teha neid ühtlasi ohutumaks.Rute rääkis saates, et kuigi aastaaega ja välistemperatuuri võtavad elektriettevõtted oma liinide läbilaskevõime ennustamisel arvesse küll, siis tuult ei oska ega taha keegi piisavalt täpselt täna ennustada."Tuul on kõige olulisem tegur, mis varieerub päeva sees kordades ja võib su elektriliini läbilaskevõimet muuta viis korda," rääkis Rute. "Seda on võimalik meie masinõppelahenduse peal prognoosida nii, et sa ei mõõtesensoreid kuhugi paigaldama ja seeläbi võib terve maailma elektrivõrgu riistvara aasta keskmisena kolmandiku võrra suuremaks teha."Kui tuuleinfot piisavalt täpselt arvesse võtta, võib 90 protsenti ajast liinide läbilaskevõimet suurendada ning 3 protsenti ajast vältida ülekuumenemise ja ülelöögi ohte, mida täna Rute sõnul piisavalt ei arvestata.Kuula saatest, kuidas Gridraven oma masinõppemudeli täpsust operaatoritele tõestab, kuidas nad üle maailma oma äri arendavad ning mis on motiveerinud Rutet juba üle kümne aasta proovima erinevate nurkade alt elektrimaailma idufirmadega muuta.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.