Joogisaates “Vala välja!” oleme valanud ja mekkinud jooke peaaegu viis aastat. Mitte üksi, vaid toredate külalistega, kes on ühtlasi joogimaailma eksperdid. Nüüd on aeg (vähemalt siin) pudelitele kork taas peale panna. Enne aga teeme veel ühe mõnusa veinikooli, kus külaliseks on sommeljee Federico Grasso ja peategelaseks Vermentino.

Üllatavalt suur number viinamarju veinitööstuses on ajaloo jooksul surutud massiveini tootmise sildistuse kaudu teisejärgulisteks. Kõik me teame noobleid punamarju nagu Pinot Noir, Nebbiolo, Cabernet Sauvignon, Merlot, Tempronillo ja nii edasi, millest valmistatud veinide eluaastad võivad küündida poole sajandini. Kuid juba aastaid on veiniringkondades tegeletud unustusse vajunud marjade valgusvihku toomisega. Üks mari, mis seda fokusseeritud tähelepanu väärib on Bobal, Valencia piirkonna igipõline peremees.

Ühest lühikesest õllekoolitusest välja kasvanud kiindumus on tänaseks viinud nii Eesti Õllesommeljee tiitlini kui ka Cicerone ehk õlletundja rahvusvahelise sertifikaadini. Pühaste Pruulikoja sommeljee Helen Aasmann on Eestis ainuke, kes nii kõrget õlleteadmist omab.Cicerone Certification Program® loodi 2008. aastal USAs ja tegelebki ülemaailmse õllesommeljeede eksamineerimisega. Programmis on neli kvalifikatsiooni taset, kõige kõrgema ehk Master Cicerone® taseme on maailmas omandanud vaid 28 inimest. Aasmann omab selle teist taset ehk teda võib kutsuda kui Certified Cicerone.„Baltikumis on minuga koos nüüd kokku kaks sertifitseeritud õllesommeljeed, teine on Leedus. Skandinaavias on kümme sertifitseeritud õllesommeljeed ning üks Advanced Cicerone® ehk kolmanda taseme õllesommeljee,” mainib Aasmann.

Mingis valdkonnas esimesi tegutsejaid mäletatakse isegi ilma selleta, kui suur oli nende panus: veiniajakirjanik Kalev Kesküla polnud kindlasti esimene, kes Eesti ajakirjanduses veinist, heast toidust ja nende puutepunktis tekkivat hedonismist kirjutas, aga kindlasti võttis ta südameasjaks nii palju kui võimalik inimestele veinivärki tutvustada, julgustada pudeleid riiulist haarama ja seltskondlikult tarbima.

Joogisaate stuudiosse astus sisse Saku Õlletehas õllesaadik, peenema nimega Beer Ambassador Jürgen Tiisler, kellega oli kokkulepe, et räägime avatult ja ausalt kõigest, mis suurtootmisega seotud: miks on Saku õllede maitsed sellised nagu on, kuidas toimub tootmisse minevate stiilide valik, kas toorainega hoitakse kokku ka, et saada hind poes alla, miks pole tulnud juurde uusi käsitöö õlletootjaid ja nii edasi. Aga rääkisime ka õlle ja toidu kokku sobitamisest, alkoreklaami lobist, laiematest trendidest õlleturul ja ka sellest, kuidas kultusfilm “Tulnukas 2” sundis tehast taastrükkima kultuslikke Originaal’i siniseid nokamütse.

Alkoholireklaamid puudutavad vaid väikest osa reklaamiseadusest, ent meedia vahendusel lahvatanud vaidlustest tundub, et suurt muud seal justkui polekski. Mis on praeguses protsessis läinud valesti? Ja kuidas minna alkoholireklaamide osas edasi nii, et inimestel oleks vabadus, aga see vabadus ei viiks enda surnuks joomiseni?

Nädal kestvaks Tallinna Cocktail Week (17.-26.05.2024) sündmuseks on tervelt 30 pealinna restot, baari, kohvikut loonud kokku 90 täiesti uut ja unikaalset kokteili, millest suurem enamus on absoluutsed elamused. Stuudios räägivad kokteilinädalast ja valmistavad mõned üllatused Eesti mixoloogide absoluutsesse tippu kuuluvad Laur Ihermann ja Erik Tammeleht.

“Pidude pidamine ei muutunud raskemaks, nendest taastumine oli aga talumatu,” põhjendab Kosk Naturals alkovabade ja looduslike bitterite looja Liis Tuur uue brändi sünd joogisaate stuudios. Uued alternatiivid annavad võimaluse valmistada maitserikkaid kokteile nii, et kvaliteedis järeleandmisi ei pea tegema, kuid ka nii, et pea säilib alati selgena. Vaid aastaga on Kosk Naturals pannud pudelisse kolm imelist jooki: Pink Mint, Oak ja Absinthe. Nagu ka nimed ütlevad jäljendavad joogid maailmakuulsaid alkohole nagu Apperol, viski ja absint. Kosk on maailmas esimene, mis on bitterid valmistanud täielikult looduslikest toorainetest ja neist, mida on võimalik metsast, aiast või põllult korjata.

Kui kellelgi lõi lambi särama, siis enamasti tähistab cordial mingit kindla maitsega läbi komponeeritud siirupit. Leedriõitega, laimiga, marjadega ja nii edasi. Sajandeid tagasi valmistasid neid Araabiamaade targad mõrudate medikamentide lihtsamaks joomiseks. Kiiresti võttis need siirupid aga omaks ka kokteilimaailm. Kuid cordialid tähistavad ka magusaid alkohoolseid jooke.

Veinihuviliste kevadine lõbus-maitsev kogunemine Kultuurikatlas saab kümne-aastaseks. Stuudios on sommeljeed Ketri Leis ja Kristjan Markii. Võtame lähema vaatluse alla ühe messi seekordse teema – Languedoc-Roussillon’i (kaksik)piirkonna põnevamad palad. Juttu tuleb aga ka paljust muust: kui suur on Balthazar, mis töötube saab külastada, kes kohale tulevad ja veel muust.

Armeenia veine kohtame Eestis vähe. Joogisaate stuudios arvame, et põhjust oleks rohkem. Tegemist on ühe vanima veinimaaga. Kultuurikatlas ootab 2. ja 3. märtsil ees Armeenia veinide festival. Armeenia veinide ajaloost ja festivalist räägib Piruza Harutjunjan, pea terve elu Eestis elanud armeenlanna ja festivali ellukutsuja.

Õlut on maailmas joodud aastatuhandeid: õlle sünnipaigaks peetakse 9. sajandi Mesopotaamiat, esimesed tänast õlut peegeldavad joogid pruuliti aga 3500 aastat enne Kristus Iraanis, Vanas-Egiptuses valitsesid õllepruulimises naised, Vanas-Roomas õlut liigselt ei hinnatud, kuid mõisteti selle joogi erilisust. Kogu maailma õlle-, veini- ja toiduinnovatsioon kolis seejärel pikkadeks aastatuhandeteks peamiselt Euroopasse ja täpsemalt sealsetesse kloostritesse. 1040. aastal asutati aga Baierimaal maailma vanim siiani toimiv ​​Weihenstephan’i pruulikoda ja Saksamaal pandi esimest korda 1513. aastal kirja siiani aktsepteeritavad Reinheitsgebot kvaliteedireeglid. Mainitud kloostritest algab ka Belgia õlle ajalugu: mungad kasutasid nende käes olevaid teadmisi, piiramatut ajaressurssi ja puutumatust selleks, et arendada õllest välja tõeline teadus.

Aastat on alati hea pisut kergemalt alustada, pisut tervislikumalt oma organismiga ringi käia. Nii ongi joogisaate “Vala välja!” 2024. aasta esimesteks külalisteks Eestis toodetud probiootilised joogid Raw Edge. Kohalikust mahlast, ülikoolitarkustest ja kirest kokku segatud jooke tutvustavad brändi asutajad Mariliis Mia Topp ja Kristel Vene.

On aeg üheks eriti meeldivaks episoodiks: on aasta lõpp ja “Vala välja!” lõpetab selle oma traditsioonilise vahuveinisaatega. Seekord rändame ühes sommeljee Ketri Leisiga mõtteis kaugesse Lõuna-Aafrikasse ja avastame Cap Classique’ide (MCC) ehk sealsete traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinide võlumaailma.

Nädala jooksul Sao Pãulos toimunud World Classi nimelisel kokteilivõistlusel maailma parimate kokteilisegajatega rinda pistnud Erik Tammeleht tunnistab, et tasemelt on meie joogisegamiskunst maailma tipus, võidu hind on teinekord vaid kogemus ja ettevalmistava meeskonna suurus. Erik aga ei tule tagasi tühjade kätega, sest võitis ühe osavõistluse viiest. Olgugi et finaaliuks jäi suletuks, on mees ülirahul, et sai sellise renomee ja mõjuga üritusel osaleda.

Veinikoolis vaatame külma aja kiuste soojade riikide poole. Seekordne veinikooli peategelane Alvarinho/Albariño kasvab peamiselt Portugalis ja Hispaanias (vastavas järjekorras on nimekujud). Sellest särtsakast tegelasest räägib Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii.

Kuidas muudmoodi muuta maailmas kuulsad asjad eestipäraseks, kui mitte valmistada need meile tuntud ja legendaarsetest toorainetest. Nii pruulitigi Rävala Nordic Vermouth kohalikust õunaveinist koos 22 erineva nii klassikalise kui Maarjamaale eriomase ürdiga. Stuudios räägib vermuti eestvedaja Indiedrinks veebipoe juht Rasmus Uusküla, kuidas Eesti “esimene” vermut pudelisse sai.

(Hoiatus, saate algusosas võib kuulda joodeldamist!) Tänases saates keskendume ühele mõnusalt särtsakale ürdisele valgele marjale. Grüner Veltlinerist räägib Eesti tippsommeljee Karoline Reinhold.

Itaalia parimate veinidega seostub Nebbiolo viinamari, kes on peategelaseks näiteks veinide kuningaks nimetatud Barolos ja kuninganna tiitlit kandev Barbarescos (aga et ikka meeles oleks, siis lähikandis kasvav Barbera on omakorda viinamarjasort!) on teemaks ja seda tutvustab sel aastal Baltimaade parimaks sommeljeeks tituleeritud Aleksei Pogrebnoi.

Opppaaaaa … kniks ja ülejala vasakule, kniks … opppaaa … kaelakuti koos ja ülejala paremale, kniks … Kes aru sai, siis oleme keset äkilisemat Zorba tantsimist … oppaaa ... Meie ees laiutavad moussaka ja dolmade mäed, nende vahel aga voolab parim Kreeka vein, magusalt luksuslik masticha ja kohe serveeritaks galaktoboureko.