Veel mullu Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga Eesti korvpalli meistriliiga finaalseerias mänginud Rain Veideman on nüüd mõneks ajaks eliitseltskonnast taandunud. Nii on ta üle võtnud esiliigas mängiva kodukandiklubi Haljala NGU (kes ei tea, siis Veideman avaldab NGU tähenduse!), kus ta on nii mängija kui asjaajaja. Karjääri värvikamaid lugusid käis legendaarne koondislane meenutamas Õhtulehe saates „Viies veerandaeg“.
34aastane Veideman sõnas, et praegu on ta küll Haljala mees, aga on pidanud Andres Sõbraga maha omajagu vestluseid. Kui tal peaks tekkima soov Eesti-Läti liigasse naasta, piisaks ühest kõnest. Samuti on ta endiselt saanud pakkumisi välismaalt.
Karjäärile tagasi vaadates meenutas Veideman 17aastaslet Kuremaa ridades Viktor Sanikidzelt saadud koppa, mis oli tema „welcome to the league“ moment. Samuti rääkis ta kuldsetest Rakvere Tarva aegadest, kus ta sai suisa seitsmelt õpetajalt dabroo tundidest puududa.
Samuti rääkis Veideman lugusid, kuidas sai Indrek Visnapuu Tartu meeskonnast kinga ja millised magusad karistused mõtles mängijatele välja Rostockis treenerina töötanud Dirk Bauermann.
Lisaks avaldas ta paiga, kus teenis karjääri parimat palka ning mis on tema suurimad kahetsused ja parimad tööandjad.
Kohustuslikus meene segmendis tõi Veideman meile ilmselt kogu kogu kõige tähendusrikkama eseme, kui saabus stuudiosse sisetallaga. Nii rääkisime saate lõpus pikemalt tema kuulsast Nunnust ehk vasakust jalast.
Viimasel kahel hooajal Rapla Avis Utilitase Eesti meistrivõistlustel medalini aidanud Tormi Niits on nüüd maandunud Keilas. Klubivahetusest, põnevast uuest mängupaigast ja kõigest muust käis ta rääkimas Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg".
Alustuseks rääkis Keila kapten meeskonna raskest hooaja algusest ja avaldas hämmingut, et teda pandi suvel nii kindlalt paari Pärnuga. Läbirääkimised küll olid, kuid temast polnud kordagi kindlalt saamas Pärnu meest.
Lisaks võrdles ta treenereid, kelle käe all on õnnestunud mängida. Pärnus sai ta end proovile panna noore Heiko Rannula käe all, Rakvere Tarvas juhendas teda praegu Riia Zelli eest suuri asju tegev Juri Umbraško, Raplas võitis ta medaleid Brett Nõmme näpunäidete järgi ning nüüd juhendab teda legendaarne Andres Sõber.
Niits sõnas, et tema kindel eesmärk on mängida tulevikus välismaal. Seejuures avaldas ta senised võimalused ja tuleb välja, et neid on olnud mitmeid.
Kohustuslikule meene segmendile lähenes Niits originaalselt ja tõi meile peotäie tammetõrusid ja -lehti. Põhjuseks kuulus Orissaare tamm, mis talle lapsepõlves noore jalkakutina pidevalt jalgu jäi ja just seetõttu ta korvpalli juurde jõudiski.
Erik Makke on järjekordne hea näide noorena välismaale läinud korvpallurist, kes ei häbene vajadusel tulla tagasi Eestisse, et siinse meistriliiga kaudu end suurelt pildile mängida. Tänu Keila Coolbetile ja Kalev/Cramole on see tal ka õnnestunud.
Makke käis külas "Viienda veerandaja" taskuhäälingul, kus rääkis oma senisest karjäärist. Selgub, et tema teekond Itaalias oli nii keeruline, et isegi guugeldades pole võimalik täit pilti ette saada. Õnneks suutis ta ise selles siiski kuidagi orienteeruda ja kaasa aitasid kindlasti ka Itaaliasse talvituma sõitnud vanavanemad.
Neli aastat Itaalias veetnud Makke tuli mullu tagasi kodumaale ja lõi käed kodulinnaklubi Keila Coolbetiga. Seal mängis ta end kõigest kuu ajaga nii tugevalt pildile, et juba tuli uksele koputama vihane linnarivaal Keila KK eesotsas Andres Sõbraga. Loomulikult lahkasime saates ka Keila kossutüli ja Makke rolli selles.
20aastane mängujuht avaldas, et kui ta poleks pidanud suvel parema õlaga operatsioonile minema, oleks ta tõenäoliselt praeguseks juba mõnes USA ülikoolis ja kaasa teinud ka pika koondisesuve. Paraku soovis tema keha ja erakordselt painduvad liigesed teisiti.
Kohustuslikule meene segmendile lähenes Makke omamoodi, sest esimese külalisena tegi ta saatesse tuleku nimel ka arvestatava väljamineku ja ostis (!) meile raamatu!
EM-finaalturniiril Eesti korvpallikoondise eest korralikku mängu näidanud Kregor Hermet oli sarnases kohas ka kolme aasta eest: siis jäi ta ühena esimestest koosseisust välja, nüüd pääses aga ühena viimastest sisse. Sellest, vaimsest tervisest, Kalev/Cramo hetkeseisust ja paljust muust käis Hermet rääkimas Õhtulehe korvpallisaatele „Viies veerandaeg“.
Saate alustuseks võtsime EMi finaali ja turniiri tervikuna pulkadeks lahti ning arutlesime teemal, kumb on Saksamaa koondisele väärtuslikum, kas Dirk Nowitzki või Dennis Schröder.
Seejärel siirdusim mõtetes juba järgmisesse nädalasse, sest värskelt Vladas Garastase turniiri võitnud Kalev/Cramo läheb Bulgaariasse mängima meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri. Selgub, et uued mehed tunduvad lubavad ja üks neist on lausa kõige jõhkram tööloom, keda Hermet kunagi näinud. Jah, kuuldavasti isegi veel hullem kui Kristjan Kangur!
Saate põhiteemaks oli mõistagi EM-finaalturniiri kokkuvõte, Henri Drelli rappimine ja sportlaste töö mentaalse poolega. Hermeti sissevaade sellesse kõigesse - eriti just spordipsühholoogiasse - on kindlasti kohustuslik kuulamine igale spordisõbrale.
Kohustuslikus meene segmendis saabus Hermet stuudiosse lausa kahe esemega: esiteks rääkis ta oma õpingutest Tallinna Tehnika Kõrgkoolis ja pärandas meile oma kaustiku ning teisena võttis ta kaasa golfipalli ning rääkis oma uuest hobist.
TalTech / Alexela mängujuht Siim-Markus Post on vigastusest paranenud ja valmis Eesti korvpallikoondisega EM-finaalturniirile sõitma, kui Heiko Rannula selleks vaid käsu annaks. Koondisest, trashtalk'ist, esimesest pealtpanekust, oma karjääri keerdukäikudest ja kõigest muust käis Post rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.
Viimati pool aastat tagasi raske põlvetrauma eel päriselt korvpalli mänginud Post on terve koondisesuve vapralt kaasa löönud, aga platsile pole veel pääsenud. Nii ei käinud ta koondisega kaasas ka Rootsis, aga kuulub endiselt Rannula valikusse. Seega oli Post õige inimene, kelle käest küsida, mis parasjagu koondises toimub, kui rasked trennid on olnud ja milline on Eesti valmisolek.
Lisaks koondisejuttudele rääkis Post sellest, mis tunne on mängida pea kõikvõimalike Eesti tipptreenerite käe all - ta on saanud näpunäiteid nii Indrek Visnapuult, Andres Sõbralt, Heiko Rannulalt, Valdo Lipsult, Gert Kullamäelt kui ka Alar Varrakult.
Lisaks saavad vastuse põletavad küsimused: kas Post on kunagi Kalev/Cramo või Tartuga läbirääkimistes olnud? Miks pole ta välismaal mänginud? Millal tuleb esimene pealtpanek?
Kohustuslikus meene segmendis saabus Post stuudiosse autogrammiga mängijakaardiga, mida Eesti koondislased fännidele jagasid.
TalTech / Alexela peatreener Alar Varrakut on kritiseeritud, et ta pole nelja aasta klubis veedetud aasta jooksul suutnud meeskonda medaliteni mängida. Nii kutsusimegi Varraku Õhtulehe taskuhäälingusse "Viies veerandaeg", et TalTechi asjadest ja plaanidest täpsemalt rääkida.
Tuleb välja, et aastate eest töötati välja korralik arengukava, millest on tänaseks täidetud sisuliselt kõik punktid peale selle ühe ehk medali. Varrak lubas, et küll peagi saab ka see tehtud, sest uueks hooajaks ootab meeskonda päris tummine eelarve kasv.
Kuidas see arengukava valmis? Mis on sealsed punktid ja millest üldse TalTech meeskonna komplekteerimisel lähtub?
Lisaks rääkis Varrak mõistagi 2015. aasta EMist ja sellest, millest jäi toona koondisel puudu ning kuidas võiks minna seekord.
Lõpetuseks kohustuslik segment, kus saate külaline toob meile mõne meene, mis aitab teda põneva tahu alt avada. Nii tõi Varrak enesega kaasa grilltangid, sest - tuleb välja - ta on kõva grillmeister!
Rumeenia kõrgliigaklubis Galati Otelul karjääri esimese välishooaja lõpetanud korvpallur Gregor Ilves koges aasta jooksul nii ekstreemseid tingimusi, et siit saab ainult paremaks minna. Kõigest käis ta lähemalt rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.
Ilves kirjeldas detailselt, kuidas ta paigutati elukaaslasega elama ühetoalisesse korterisse, mille aknaid kaunistasid trellid. Seal sai ta muu hulgas nautida ka elu esimest maavärinat, mille ulatuseks mõõdeti üle kuue magnituudi.
Sportlikult oli Ilvesel aga individuaalses plaanis kõik hästi – tema roll oli mängujuhina Galati rünnakuid ohjes hoida ning peatreener usaldas teda kõvasti. Tasuks viis korvisöötu mängus ja koht Rumeenia liiga vastava tabeli esikümnes.
Pallisaalis jooksid aga ringi kassid, ühel pool platsi oli kolmepunktijoone taga suur lohk, kus ei saanud korralikult põrgatada ning ega linnas see korvpall ka kedagi ei huvitanud. Ilves tunnistas, et keskmiselt käis meeskonna kodumänge jälgimas umbes 200 pealtvaatajat, aga kui hooaja lõpus mängiti play-off'is välja kõik kohad, siis olid kohati tribüünidel umbes kümme (!) spordisõpra.
Vaatamata sellele ja tõsiasjale, et osad kohalikud mängijad käisid treeningute ja koosolekute eel/järel duširuumis suitsu tõmbamas, jäi Ilves kogemusega rahule. Ta soovib ka järgmisel aastal end proovile panna piiri taga ja loodetavasti mõnes muus liigas. Esimesed aimdused, kus see võiks juhtuda, on tal juba olemas.
Loomulikult võttis Ilves kaasa ka meene, milleks oli Galati klubi vabaajasärk. Juttu tuli ka Eesti koondisest ja korvpallur kinnitas, et annab endast kõik lootuses pääseda augusti lõpus EM-finaalturniiril koondise lõplikusse nimekirja.
Äsja Cantuga Itaalia esiliiga võitnud Joonas Riismaa ei jõudnud veel õieti puhkuserežiimile minna, kui sattus ootamatult libauudiste keerisesse. Väidetavalt olla ta sõlminud lepingu esiliigas palliva Livornoga, selmet minna Cantuga kõrgliigasse.
Olgu siis üle kinnitatud, et mingit lepingut Riismaa allkirjastanud ei ole ja kõigest sellega seonduvast räägib Eesti koondislane ise lähemalt värskes Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg". Samas pole sugugi kindel, et ta järgmisel hooajal kõrgliigas Cantu särki kannab, kuigi tal on klubiga kehtiv leping.
Riismaa rääkis saates veel kõigest Itaalia eripäradest ja uskumatutest lugudest. Näiteks tõmbas kõrgliigaklubis Pistoia mullu niite klubi omanik, kes palkas endale marionettidest peatreenereid.
Raplamaal üles kasvanud Riismaa tõdes, et äsjased uudised Rapla meistriliigast taandumise kohta on ka teda kurvastanud. Omal ajal oli tema Raplamaa KK võistkond ilma liialdamata üks Euroopa tugevamaid.
Loomulikult rääkis Riismaa ka eesootavast koondiselaagrist ja mõtetest seoses EM-finaalturniiriga.
Lõpetuseks tavapärane segment, kus külaline tutvustab enda kaasa võetud kingitust. Selgub, et Riismaa oli noorena males kibe käsi ja tuli lausa Raplamaa noortemeistriks. Nii võttiski ta kaasa malelaua ja -nupud ning rääkisime sellest spordialast.
Kalev/Cramo tegevjuht Ramo Kask käis Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“ rääkimas, milline on klubi tervis ja missugused on plaanid tulevikuks.
Kask avaldas, et raskes majanduslikus olukorras on pihta saanud ka nemad ja sugugi mitte kõik lõppeva hooaja maksed pole veel tehtud ning palkade tasumine on natuke veninud. Ta leiab, et ka klubid peaks Eesti korvpallikoondise edu najal natuke rohkem pingutama, et toetajaid saada, aga on tõsi, et mõned suured sponsorid on üksikute klubide asemel valinud alaliidu.
Millal sai tema Heiko Rannula lahkumisest teada ja kuidas sellega hakkama saadi? Mis moodi käisid ühinemise teemadel läbirääkimised Prometeiga? Kus faasis on potentsiaalne koostöö Helsingiga?
Kask avaldas, et Kalev/Cramo sättib praegu paika viie ja kümne aasta plaani, mille sees on oma stabiilne baas ja mängimine tugevas eurosarjas stabiilselt play-off'is. Mis saab aga järgmisest hooajast?
Lõpetuseks tavapärane segment, kus külaline tutvustab enda kaasa võetud kingitust. Kask võttis endaga ühes kunagise võistlusnumbri, millega ta lõi kaasa Eesti-Soome-Rootsi maavõistlusel kergejõustikus ning mõned Kalev/Cramo brändimuutust sümboliseerivad helkurid.
Seekordne episood tuli logistiliste probleemide tõttu salvestada ilma Tiit Liblikuta, kes on järgmisel korral kindlasti tagasi puldis.
Viimased neli hooaega Pärnu Sadamas mänginud Ivo Van Tamm kinnitas Õhtulehe taskuhäälingus "Viies veerandaeg", et vaatamata vastakatele signaalidele pole muretsemiseks põhjust: Johan Kärp ja Pärnu jätkavad kõrges mängus.
Tamm võttis kokku Pärnu lõppenud hooaja ja mõtiskles, miks läks nii nagu läks. Ühe puudusena tõi ta välja, et Pärnu oli ainus meistriliigas mängiv meeskond, kus polnud spetsiaalset füsioterapeuti. Oli küll vigastusest taastuv Kevin Parts, kes tegeles enda ravi kõrvalt aga saja erineva ülesandega.
Lisaks arutles Tamm Pärnu korvpalli teemadel üldisemalt: mida on Kärp klubi juhtides teinud hästi ja mida halvasti? Mis valdkondades on Heiko Rannula lahkumise järel järgi antud? Kas Vitali Stepanovski sai teenimatult palju kriitikat ja talle oleks võinud rohkem aega anda?
Loomulikult räägib Tamm ka enda värvikirevast karjäärist. Nii avab ta oma vigastuste tagamaid ja räägib noore korvpalluri seiklustest Ukrainas. Järgmisel hooajal on tema selge soov panna end proovile piiri taga.
Mullu Eesti meistriliiga veerandfinaalis Viimsi kasuks 3,7 punkti toonud Jorgen Rikberg vedas tänavu sama meeskonda juba keskmiselt 17,8 punktiga. Nii käiski Rikberg Õhtulehe taskuhäälingule „Viies veerandaeg“ rääkimas, mis on selle korvpallihooaja ühe suurima arengu taga?
Rikberg võttis hooaja kokku ja tõi välja nii õnnestumised kui altminekud. Sarnaselt Stefan Vaaksile usub ka tema, et kui meeskond püsinuks lõpuni koos ja terve, siis oleks olnud tänavu võimalik medalitele vähemalt konkureerida kui mitte neid ka võita.
Lisaks meenutas Rikberg kaht esimest hooaega meistriliigas, kui klubil oli suurem eelarve. Mida õppis ta Rain Veidemanilt? Kes olid kõige erilisemad leegionärid? Miks tuli lätlasest Rolands Zakisest alati ringiga mööda minna?
Loomulikult saab vastuse ka küsimus: mis ootab Rikbergi ees järgmisel hooajal?
Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatasime, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Rikberg võttis kaasa 3x3 koondise särgi, sest suvisel ajal hoiab ta end vormis kõrgel tasemel tänavakossu mängides.
On üpris tõenäoline, et vastu kevadet USAst naasnud ja TalTech / Alexelaga liitunud Simm-Marten Saadist sai esimene eestlane, kes korvpalli meistriliigas debüteerinud põhiturniiri asemel play-off'is. Vaatamata 19 eluaastale on Saadil rääkida rohkem kui mõnel karjääri lõpetaval kogenud veteranil ja Õhtulehe taskuhääling "Viies veerandaeg" oli selle jaoks suurepärane paik.
Alustuseks rääkisime Saadiga päevakajalisest ehk Eesti meistrivõistluste veerandfinaalseeriast Keila Coolbeti vastu ning Peep Pahvi skandaalist. Seejärel vaatasime tagasi Saadi korvpallitee algusaegadele ning läksimegi sujuvalt Sunrise'i akadeemia juttudele.
Tuleb välja, et Saadi on Eestis ilmselt üks parimaid inimesi, kes oskab lihtsale korvpallisõbrale selgeks teha, mida need nn prep-schoolid ehk ettevalmistuskoolid endast kujutavad ja milline on täpselt USA kossusüsteem? Lisaks rääkisime loomulikult ka NCAA uskumatutest palkadest.
Ta on kahe aastaga saanud uskumatu kogemuste pagasi ning mänginud esimese eestlasena ka järgmise LeBron Jamesi ehk Cooper Flaggi vastu. Lisaks on ta end proovile pannud ka endast 30 sentimeetrit pikema ehk 2.36 pika Olivier Roux vastu.
Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatasime, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Kajupank võttis kaasa võrkpallis kasutatavad põlvekaitsmed, sest kuni Covidi ajani teenis ta korraga kaht jumalat. Muidugi ei pääsenud me üle ega ümber ka tema ikoonilistest prillidest, millest loobumine võis kahandada tema NIL-väärtust.
Indrek Kajupank mängis mullu esiliigas, aga otsustas sel hooajal naasta Rapla Utilitase ridadesse. Oma värvikirevast karjäärist ja teekonnast korvpallis käis ta rääkimas Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“.
Saate esimeses pooles ei saanud me üle ega ümber päevakajalisest ehk mida arvab kogenud Rapla ääremängija sellest, et Optibet liigas pääsesid veerandfinaali kuus Läti ja vaid kaks Eesti klubi. Teiste seas jäi napilt play-off'i ukse taha ka Rapla.
Seejärel rääkis Kajupank pikemalt oma teekonnast. Millised olid Tiit Soku surmalaagrid Triobet/Dalkias? Kuidas oli Kalev/Cramos mängida koos John Linehani, Nate Foxi ja Bamba Falliga? Mis moodi Aivar Kuusmaa tema karjääri justkui ära lõikas? Kuidas sai temast Rapla legend?
Kajupank tunnistas, et tema elu tähtsaimad mängud olid Eesti koondises ja ta oli väga pettunud, kui jäi 2015. aastal napilt EM-koondisest välja.
Kajupank rääkis lisaks ka Eesti Mereakadeemia õpingutest ning treeneritööst.
Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Kajupank võttis kaasa 2023. aasta Saarte mängude särgi, kus ta Saaremaa koosseisus korvpallis võidutses.
Keila Coolbeti tagamängija Margus Pahv on vastu võtnud kindla otsuse pürgida profikorvpallurina nii kõrgele kui võimalik. Varuvariandina on tal alati võimalus spordist taanduda ning jätkata tippfotograafina. Kõigest korvpalli ja fotograafiaga seonduvast käis Pahv rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.
Mõistagi polnud Pahviga vesteldes võimalik üle ega ümber saada Keila meeskonna 13mängulisest kaotusteseeriast, millele nad proovivad reedel kohtumises Viimsi vastu punkti panna.
Vaatasime tagasi ajale, kuidas Margus isa Peebu käe all noorte seas tippu suunas liikus ja vanade kamraadidega koos esiliigast meistriliigasse tõusis. Noore poisina sai ta esimese meistriliiga karastuse aga TLÜ/Kalevis Martin Müürsepa juhtimisel, kus sai näha profispordi tormilisemat poolt, sest meeskonnast käis hooaja jooksul läbi kahekohaline arv leegionäre.
Kui saates on Pahv, siis tuli rääkida ka Keila korvpallitülist ja isa käe all treenimisest.
Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Pahv tegi rekordi, kui otsustas endaga kaasa võtta lausa kaks eset: TLÜ/Kalevi mängijasärgi ning oma esimese fotovesti 2019. aasta Rootsi rallilt!
Eesti korvpallikoondislane Artur Konontšuk käis Õhtulehe saates „Viies veerandaeg“, kus ta rääkis lähemalt vaimse poole olulisest korvpallis.
Tänavu Saksamaa kõrgliigas Oldenburgis suurepärast mängu näidanud Konontšuk meenutas alustuseks enda esiletõusu BC Kalev/Cramos ja enese väljaostmist mõne tuhande euro eest. Seejärel sõlmis ta lepingu Hispaania kõrgliigaklubi Granadaga, kuhu läks tagantjärele targana vale suhtumisega.
Kui Konontšuk lootis, et talle antakse sisseelamiseks teatud aeg, siis reaalsuses hakkas karm olelusvõitlus pihta juba esimesel päeval. Nii ei saanudki ta Hispaanias korralikult jalgu alla ja lõi aasta eest käed Oldenburgiga.
Konontšuk rääkis, kuidas ta on viimastel kuudel võtnud fookusesse enda vaimse poole. Ta tõdes, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire tõttu kipub tal fookus kiirelt kaduma ja nii proovib ta sellega teadlikult tegeleda. 24aastane korvpallur tutvustas erinevaid viise, mis teda aitavad ja rääkis lähemalt ka koostööst mindset coachiga.
„Mul on keskendumisega probleeme. Kui treener seletab mingit harjutust – loodan, et Heiko [Rannula] seda ei kuule –, siis alguses suudan 10 sekundit kuulata ja kaasa mõelda, aga siis võib mõte rändama minna. Järsku käib vile ja peab hakkama harjutusega pihta, aga ma ei teagi, millest treener täpselt rääkis,“ seletas Konontšuk ja tunnistas, et tal oli kooli ajal ka raamatute lugemisele raske keskenduda. Nii oligi 12 aasta jooksul tema ainsaks läbi loetud raamatuks „Sipsik“, aga nüüd on ta enda vigu parandanud.
Kuusmaa rääkis Õhtulehele elust Aivar Kuusmaa pojana ja korvpalli juurde jõudmisest. Selgus, et ema soovil käis ta noore poisina paralleelselt kossutrennile ka rahvatantsus. Alguses läks ta rahvatantsu pika hambaga, aga tegelikult osutus see kõik päris ägedaks ja arendavaks kogemuseks!
Juba 13aastase poisina otsustas Kuusmaa aga minna Itaaliasse mainekasse Stella Azzurra akadeemiasse iseseisva elu peale. „See polnud väga raske, sest esimene laager oli super. Muidugi ei teadnud ma lapsena, mis ees ootab ja arvasin, et laager läheb edasi,“ meenutas ta esimest kogemust laagris, kus lisaks kossule tegeleti ka parkuuriga.
Muidugi ootas teda seal ees Eesti noormängijate klassika ehk tugevalt alla keskmise tingimused. „Elamine ei olnud just kõige parem. Ma magasin akna kõrval ja seal kasvasid ämblikuvõrgud. Toit oli esimesed kolm aastat väga halb, kokk ikka ei osanud üldse süüa teha,“ meenutas Kuusmaa.
Pärast nelja ja poolt aastat Itaalias naasis Kuusmaa 2022. aasta kevadel Eestisse. Esialgu oli ta kuu aega Pärnu Sadama meeskonnas, kes ta ka enda mängijana välja kuulutas. Platsile ta seal kunagi ei pääsenudki. Miks, räägib Kuusmaa juba lähemalt.
Seejärel võtame kokku perioodi Tartus ja vaatame otsa ajale Viimsis. Kuusmaa töö käib selle nimel, et lähiaastatel uuesti välismaale pääseda. Suure trumbina on tal taskus Itaalia pass.
Lisaks räägib Kuusmaa veel Aleksander Oliver Hindist, Stefan Vaaksist, Valdo Lipsust, elust Viimsi Spas ja muusikast.
Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Itaalias kõvasti medaleid kokku ajanud Kuusmaa võttis kaasa riigi U15 meistritiitli embleemi ja rääkis sellega seonduvaid lugusid.
Äsja Eesti U18 korvpallikoondisega Läänemere karikaturniiri võitnud Martin Rausberg käis külas Õhtulehe taskuhäälingul „Viies veerandaeg“, kus rääkis lähemalt uue põlvkonna enesekindlusest ja Eesti noormeeste kossu seisust laiemalt.
Rausberg sõnas, et praegu jäi koondisest kõrvale lausa 12 noort korvpallurit, kes juba kolinud mängima piiri taha. See tähendab, et suvel saab ta teha EMi koondisesse valiku lausa 30pealisest ringist, mida on rohkem kui tavaliselt. Teiste seas arutlesime lähemalt ka 17aastase päikselapse Iason Binise teemadel ja kaardistasime väliseestlaste olukorda.
Igapäevaselt töötab Rausberg Audentese spordigümnaasiumis, kus on tema abiliseks Priit Vene. Ta leiab, et võrreldes varasemaga on Audentese suhted Eesti korvpalliklubidega paranenud ja tõi selles esile ka Eesti koondise endise pealiku Jukka Toijala tööd. Küll aga leidub endiselt ka musti lambaid, sest ta teab, et vähemalt üks klubi nende kõnele ei vasta.
„Jukka aitas meid oma teadmiste ja nõudmistega kõvasti – korvpallikodu, klubidega suhtlemine ja palju muud,“ osutas Rausberg. „Audentes oli tema jaoks südameasi ja ta oli meie protsessis sees. Ta oli kõikidel kodumängudel kohal, osales koosolekutel ja arutasime kõik aastaplaanid temaga läbi. Märk, mis siia maha jäi, oli väga suur. Ta andis ka kuttidele trenne ja see on päris kõva sõna, kui Eesti koondise peatreener sulle trenni annab.“
Kuigi seni on Rausberg keskendunud noorte kasvatamisele, siis tema ambitsioon on lüüa läbi ka meeste vahel. Nooremana sai ta juba olla Donaldas Kairyse ja Roberts Štelmahersi abilisena Kalev/Cramos ning ta meenutab seda aega hea sõnaga.
Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Rausberg võttis kaasa 2006. aastast pärineva Eesti U18 korvpallikoonidse soojendussärgi, mida ta kandis EMi B-divisjoni turniiril, kus finaali jõuti. Tuleb välja, et ta sai sel turniiril korraga platsil olla ka legendaarse Adam Hanga vastu.
Jõulude eel käis Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“ BC Kalev/Cramo tagamängija Stefan Vaaks, kes on end viimase poolteise aastaga mänginud üheks kõige kuumemaks Eesti talendiks. See on äratanud ka legendaarse Andres Sõbra tähelepanu, kes proovinud Vaaksi mõnuga töödelda.
„Poisid, see Kalev/Cramo on minu jaoks kirss tordil. Ma tahaks näha, kuidas Vaaks hakkab meile panema,“ juhatas Sõber eelmise nädala Betsafe'i podcastis teema sisse. Kõnekas oli ka saate pealkiri „Sõber vs Vaaks uus vastasseis“.
Seejärel lepiti saatejuhi Kalev Kruusiga kokku kihlvedu Coca-Cola peale – kui Vaaks viskab 20 või rohkem, viib Sõber pudeli Kruusile ja kui vähem, siis vastupidi.“
„Ma võin kaks tükki ka tuua, ta ei pane meile üle kümne punkti,“ lubas Sõber. „Ega mingisugune noor koolipoiss ei saa hakata … Ta on andekas mees, aga laupäeval räägime temast teistmoodi.“
Juhtus aga nii, et Vaaks viskas Keilale juba avapoolajaga 17 punkti ning lõpuks kogunes neid 25. Kalev/Cramo sai Keilast jagu lausa 74 punktiga.
Vaaks ise Sõbra lausetele enam erilist tähelepanu ei pööra. Kui legendaarne treener teda aga kevadel sarnaselt töötlema asus, lõi see noore mehe natuke rivist välja. „Ta ise kujutab mingit vastasseisu endale ette. Ma ei tea, mis selle taga on. Eks Andres Sõbrale meeldib rääkida ja ta rääkis ka ju seda, et [Thiago] Splitter pole mingi treener. Mees, kes on võitnud Euroliigas kümme mängu järjest pole mingi treener? Või, et Andrea Trinchieri peab minema Rae kossu treeneriks.“
„Ma ei tea, kui tõsiselt saab seda juttu võtta. See hakkas kuidagi kevadel pihta, kui ta tõi mind ootamatult esile. Ta hakkas rääkima, et U19 sarjas – ma ei taha pahasti öelda –, aga inimesed, keda ma tol hetkel isegi ei teadnud, võtavad mind kinni. Või, et Vaaks viskab 15 punkti ainult Tallinna Kalevile. Ma olin siis vähe noorem, natuke lollim ja võtsin seda asja väga isiklikult, aga nüüd suhtun sellesse rahulikumalt. Proovin mitte üle mõelda.“
19aastane korvpallur rääkis, et tegelikult talle platsil mängijatega sõnelemine (trashtalk) meeldib ja kõige parem kogemus pärineb mullusest hooajast, kui Prometei Ukraina koondislasest tagamängija Issuf Sanon tema ette platsil püstolitega mängima tuli.
Lisaks meenutas Vaaks Hispaanias mängimist, mis osutus pigem sõna otseses mõttes nälgimiseks. Viimsisse naasmisest, U20 koondisesse mittetulemisest, Kalev/Cramosse siirdumisest, A-koondisest, USAst ja paljust muust.
Saate lõpus selgub, millise sümboolse meene Vaaks meile stuudiosse kaasa võttis? Head jõulukuulamist!
Õhtuleht taaselustab neli aastat varjusurmas olnud taskuhäälingu „Viies veerandaeg“, mida hakkab vedama saatejuhtide duo Tiit Liblik ja Rasmus Voolaid. Esimeses episoodis käis meil külas äsja TalTech/Alexelaga liitunud korvpallur Carlos Jürgens, kes rääkis kõigest põnevast, millega ta oma lühikese, kuid põneva karjääri jooksul kokku puutunud.
Näiteks võrdles mullu Leedus Kedainiai (loe: [Kedaini], sest [Kedainiai] on liiga keeruline!) Nevežises mänginud Jürgens sealset trennide taset Oral Robertsi ülikooliga.
„Ma olen profimeeskondades veel üsna vähe olnud, võib-olla mõni meeskond paneb kõvasti, aga Leedus olid trennid üsna kerged. Ameerikas sind ikka tapeti ära. Sa vajasidki pärast lihtsalt aega, et lugeda tähti,“ rääkis ta.
„USAs tegime enne hooaega sellist asja nagu camp five. See oli viiepäevane laager ja esimene trenn oli alati kell 5 hommikul. Igal treeneril oli üks päev, kus nad mõtlesid hommikul kella viieks välja kõige hullema drilli, mis nad suutsid. Õhtul on ka raske meeskonnatrenn. Nende viie päevaga pigistatakse sind nii tühjaks kui võimalik, et vaadata, kelles on sisu. Selliste asjade põhjal järjest teha.“
Ta jätkas: „Mingil aastal käisid mind meil ka navy sealid (USA eriüksuslased – R. V.) kohal, kes viisid läbi asja nimega „Project X“. See kasvatab sind inimesena. Euroopas oleme me professionaalsed korvpallurid, aga seal olime rohkem noored õppursportlased. Korvpall oli meie jaoks tähtis, aga nemad kasvatasid meid eeskätt ka inimesteks.“
Lisaks rääkis Jürgens edukast hooajast, kui nad Covidi aastal jõudsid March Madnessil 16 parema kooli sekka. Selgub, et siis kiibistati mängijad trennide ajaks ära ja kontrolliti, et mehed platsil üksteisele liiga lähedal poleks.
Samas tuli jutuks ka Nevežises korraldatud taarakorjamise võistlus, mille meie mees pani kinni ja kasseeris endale seeläbi sisse tasuta õhtusööke.
Muidugi rääkis Jürgens ka Eesti koondisest, Aivo Erkmaa trennidest ja Audentesest. Selgus, et Jürgens pole tänase päevani võitnud Eesti meistriliigas mitte ühtegi mängu, aga kaotuseid on tulnud juba 30. Vaatamata sellele pääses ta 2017. aastal noore poisina Eesti liiga tähtede mängule
Igas episoodis palume külalistel endaga kaasa võtta väikse sümboolse eseme, mis nende karjääris olnud olulisel kohal. Kuna Jürgensil oli noorena palju sõrmetraumasid, siis tõi tema stuudiosse näpulahase.