Lahutus on keeruline ja emotsionaalne protsess, mis puudutab kogu perekonda, eriti aga lapsi. Sageli on vanematel raske leida õigeid sõnu ja käitumisviisi, et selgitada lastele peres toimuvat. Nii kutsusimegi seekordse hooaja viimases taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates külaliseks Laste Vaimse Tervise Keskuse kliinilise laste psühholoogi ja pereterapeuti Triin Kallakase.Saates tuleb juttu, kuidas rääkida lastega lahutusest nii, et nad tunneksid end hoituna, mõistetuna ja armastatuna. Antakse nõuandeid, kuidas keerulist vestlust läbi viia ja milliseid vigu seejuures vältida. Millal ja kuidas rääkida lahutusest lapsele? Millal üldse on „õige aeg“ lapsega seda protsessi jagada? Kas lapse vanus peaks mõjutama, kuidas ja mida öelda?Triin jagab teadmisi, kuidas selliseks vestluseks valmistuda ja kas vanemad peaksid lapsele plaanitavast lahutusest rääkima koos? Kas erinevas vanuses lapsed reageerivad saadud infole erinevalt? Millega seetõttu arvestama peaks?Saatekülaline toob veel välja, millised on tüüpilised reaktsioonid igas vanuses ning kuidas vanem vastavalt lapse eale võiks ja peaks reageerima ning last toetama? Mida lapsed lahutuse ajal vanematelt vajavad?Mida teha võimaliku lojaalsuskonfliktiga, manipuleerimisega, kui erinevates kodudes on erinevad reegli ja mis juhtub, kui laps võtab endale rolli, mida tema ei oska ega peagi kandma? Triin jagab, millised on tema kolm kõige olulisemat nõuannet lahku minevatele vanematele.Saade on mõeldud kõigile, kel huvi teada saada, kuidas laste heaolu sellisel keerulisel ajal esikohale seada.Head kuulamist!
All content for Vaimse tervise heaks is the property of Delfi Meedia and is served directly from their servers
with no modification, redirects, or rehosting. The podcast is not affiliated with or endorsed by Podjoint in any way.
Lahutus on keeruline ja emotsionaalne protsess, mis puudutab kogu perekonda, eriti aga lapsi. Sageli on vanematel raske leida õigeid sõnu ja käitumisviisi, et selgitada lastele peres toimuvat. Nii kutsusimegi seekordse hooaja viimases taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates külaliseks Laste Vaimse Tervise Keskuse kliinilise laste psühholoogi ja pereterapeuti Triin Kallakase.Saates tuleb juttu, kuidas rääkida lastega lahutusest nii, et nad tunneksid end hoituna, mõistetuna ja armastatuna. Antakse nõuandeid, kuidas keerulist vestlust läbi viia ja milliseid vigu seejuures vältida. Millal ja kuidas rääkida lahutusest lapsele? Millal üldse on „õige aeg“ lapsega seda protsessi jagada? Kas lapse vanus peaks mõjutama, kuidas ja mida öelda?Triin jagab teadmisi, kuidas selliseks vestluseks valmistuda ja kas vanemad peaksid lapsele plaanitavast lahutusest rääkima koos? Kas erinevas vanuses lapsed reageerivad saadud infole erinevalt? Millega seetõttu arvestama peaks?Saatekülaline toob veel välja, millised on tüüpilised reaktsioonid igas vanuses ning kuidas vanem vastavalt lapse eale võiks ja peaks reageerima ning last toetama? Mida lapsed lahutuse ajal vanematelt vajavad?Mida teha võimaliku lojaalsuskonfliktiga, manipuleerimisega, kui erinevates kodudes on erinevad reegli ja mis juhtub, kui laps võtab endale rolli, mida tema ei oska ega peagi kandma? Triin jagab, millised on tema kolm kõige olulisemat nõuannet lahku minevatele vanematele.Saade on mõeldud kõigile, kel huvi teada saada, kuidas laste heaolu sellisel keerulisel ajal esikohale seada.Head kuulamist!
Lahutus on keeruline ja emotsionaalne protsess, mis puudutab kogu perekonda, eriti aga lapsi. Sageli on vanematel raske leida õigeid sõnu ja käitumisviisi, et selgitada lastele peres toimuvat. Nii kutsusimegi seekordse hooaja viimases taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates külaliseks Laste Vaimse Tervise Keskuse kliinilise laste psühholoogi ja pereterapeuti Triin Kallakase.Saates tuleb juttu, kuidas rääkida lastega lahutusest nii, et nad tunneksid end hoituna, mõistetuna ja armastatuna. Antakse nõuandeid, kuidas keerulist vestlust läbi viia ja milliseid vigu seejuures vältida. Millal ja kuidas rääkida lahutusest lapsele? Millal üldse on „õige aeg“ lapsega seda protsessi jagada? Kas lapse vanus peaks mõjutama, kuidas ja mida öelda?Triin jagab teadmisi, kuidas selliseks vestluseks valmistuda ja kas vanemad peaksid lapsele plaanitavast lahutusest rääkima koos? Kas erinevas vanuses lapsed reageerivad saadud infole erinevalt? Millega seetõttu arvestama peaks?Saatekülaline toob veel välja, millised on tüüpilised reaktsioonid igas vanuses ning kuidas vanem vastavalt lapse eale võiks ja peaks reageerima ning last toetama? Mida lapsed lahutuse ajal vanematelt vajavad?Mida teha võimaliku lojaalsuskonfliktiga, manipuleerimisega, kui erinevates kodudes on erinevad reegli ja mis juhtub, kui laps võtab endale rolli, mida tema ei oska ega peagi kandma? Triin jagab, millised on tema kolm kõige olulisemat nõuannet lahku minevatele vanematele.Saade on mõeldud kõigile, kel huvi teada saada, kuidas laste heaolu sellisel keerulisel ajal esikohale seada.Head kuulamist!
Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ seekordse episoodi külaline on kehapsühhoterapeut Robert Randma, kes räägib lähemalt kehapsühhoteraapiast ja sellest, kust see alguse on saanud ja kuidas tema ise psühholoogina selle teraapiavormini jõudis. Lisaks ka sellest, kuidas see erineb teistest psühhoteraapiatest.Mõned inimeste reaktsioonid ja emotsionaalsed segadused pärinevad preverbaalsest ajast ehk perioodist, mil olime alles imikud ja meil ei olnud veel kõnekeel välja kujunenud. Robert selgitabki, et kehapsühhoteraapia suur positiivne erinevus teistest lähenemistest on selle võime tegeleda probleemidega, kus kõne polnud veel välja arenenud.Avame ka mõtet, et kas võime öelda, et keha ei unusta midagi ja kõik salvestub, isegi kui me meel näib olukorra juba lahendanud olevat või unustanud. Lisaks räägime, kui oluline on kuulata oma keha.
Eesti Naise podcasti „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral endine IT-ettevõtja ja tippjuht, täna praktiseeriv füüsikaõpetaja ja gümnaasiumiosa juht Oleg Shvaikovsky, kellega areneb välja põnev arutelu sellest, kuidas tänapäevane tehnoloogia areng ja uued õppeviisid on mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi klassiruumi õhustikku ja õpilaste arengut.Vabariigi president Alar Karis kuulutas 25. veebruaril välja haridusprogrammi TI-hüpe 2025, mis toob tehisarul põhineva õppevara juba sel sügisel paarikümne tuhande gümnaasiumiõpilaseni Eestis. Tegemist on maailmas täiesti pretsedenditu, enneolematu ettevõtmisega, mille puhul keegi veel päris täpselt ei tea, kuhu see kõik viib, mis on omakorda tekitanud palju küsimusi ja ka hirme. Oleg on ka HTMi tehisintellekti töörühma esimees, üks TI-Hüpe algatajatest ja nõukogu liikmetest. Lisaks Haridus- ja teadusministeeriumi tehisintellekti nõukogu juht, mistõttu on just tema sobiv inimene neil teemadel rääkima.Ilmselgelt muudab tehisintellekt täielikult õppeprotsessi. Lapsevanemad kurdavad, et noored on niigi palju ekraanides ja ka kooliasjad on ka kõik internetis. Oleg räägib saates lahti, mis edaspidi õpetamises ja õppimises muutub, ning kui oluliselt muutub tehnokraatlikus maailmas õpetaja roll. Mida tähendab ümberpööratud klassiruum? Kas edaspidi on või ei ole õpetajat klassi ette vaja?Kuula väga põnevat ja silmiavavat episoodi! Eriti soovituslik kuulata õpetajatel ja lapsevanematel.
Eesti naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral pilatese ja tervisliku elustiili õpetaja Britt Normet, kellega tuleb juttu sellest, mis on unistamine, miks inimesed unistavad ja kas unistamine on meile ikka tegelikult ka vajalik.Arutletakse, mis on saanud tänapäeva noorte unistamisest. Elavad nad ju maailmas, kus rõhk on saavutustel, hinnetel ja praktilisusel.Kas ja kuidas muudavad unistused meie elusid? Kuidas unistamine aktiveerib loovuse ja motivatsiooni, aitab leida lahendusi, inspireerib mõtlema kastist välja ning käivitab tegutsemistahte?Ilma unistusteta me ei arene, isegi väiksemad unistused viivad meid uute kogemuste ja kasvuni. Unistamine hoiab meid vaimselt elus. Saatejuht koos külalisega jagab inspireerivaid mõtteid, kuidas oma unistusi ellu viia.
Sel nädalal on taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios erinevate isiksuse tüüpide ja käitumisstiilide ekspert, treener ja raamatu “Miks inimesed ei võiks lihtsalt normaalsed olla?" autor Kaido Kubri.Inimsuhted on igapäevase elu lahutamatu osa. Erinevate inimtüüpidega igapäevaselt hakkama saamine võib olla aga päris väsitav ja vaevaline ning seetõttu võib ka jääda tunne, et suhted on keerulised või lausa konfliktsed.
Taskuhäälingus „Vaimse tervise heaks“ on sel korral külas psühholoog ja Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa, kellega räägime vaimsest kurnatusest, märkidest, mis sellele viitavad, ning kuidas endast taas elujõud üles leida.Vaimne kurnatus on nii keha kui vaimu kurnatus, millele tavaliselt on eelnenud pikaajaline pingutus, mis on toimetulekuvõime pannud surve all nii, et ka puhkus ei taasta enam jõudu.Saates saame teada, millised sümptomid vaimse kurnatuse puhul esineda võivad ning kuidas erineb see tavalisest väsimusest.Lisaks, kas vaimne kurnatus ja läbipõlemine on samad asjad või on seal ka erinevusi. Mis on üldse peamised tegurid, mis viivad inimese vaimse kurnatuseni? Kas mõni isiksuse tüüp või vanusegrupp on sellest rohkem ohustatud kui teised?
Ajakiri Eesti Naine kuulutas tänavuse märtsikuu naiste tervise kuuks ja selle puhul kutsus taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saatejuht Rita Rätsepp stuudiosse kaks ajakirjaga väga lähedalt seotud naist: tuntud ajakirjanik ja podcasti „Iga naine on lugu“ saatejuht Ingrid Peek ning ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik, kes on oma ajakirjaniku karjääri jooksul kirjutanud palju naiste heaolust ja enesearengust.Saates räägitakse naiseks olemisest ja naiste tervisest. Saatekülalised räägivad enda isiklikest tähelepanekutest, kogemustest, märkamistest ja taipamistest. Miks on praegu oluline rääkida naiste vaimsest tervisest ja millised on tänapäeval naiste vaimse tervisega seotud väljakutsed?Millised on tänapäeval naiste põhilised stressi- ja ärevuse allikad? Kuidas mõjutavad töö- ja eraelu tasakaal, ühiskondlikud ootused, pidev võrdlemine ja sotsiaalmeedia naiste vaimset heaolu?
Ajakiri Eesti Naine kuulutas märtsi naiste tervise kuuks ja sel puhul on ajakirjas tavapärasest rohkem just naise tervisega seotud lugusid. Nii on ka taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ märtsikuu saadete fookuseks justnimelt naiste tervis.Märtsikuu avasaate külaliseks on naistearst, Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro, kellega saatejuht Rita Rätsepp lahkab läbi aegade suurimast Eesti naiste tervise uuringust, mille algatajaks dr Karro on. Tegemist on rahvastikupõhise läbilõikelise küsitlusuuringuga, mis on jätkuks juba kahele eelnevale sama teemat puudutavale uuringule. Uuringut viidi läbi kümne aasta pikkuste intervallidega, eelnevad neist leidsid aset 2004. ja 2014. aastal.Uurimistöö peamiseks eesmärgiks on saada ülevaade Eesti 16-59-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisest (SRT) ja sellega seotud teguritest, aga uuriti ka muid tervist mõjutavaid teemasid. Kokku osales uuringus 12 456 naist.
Elame ajastul, kus inimeste närvisüsteemi võimekus muutuste kiirusega toime tulla on ammu ületatud. Vaimse tervise kriis on globaalne pandeemia. Seekordne taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episood on järjekorras juba 90! Saatejuht Rita Rätsepa külaliseks on AI koolitaja ja coach Priit Ilomets. Priit jagab mitmeid enda isiklike kogemusi erinevate vestlusrobotitega suhtlemisel ning sedagi, kas ja kuidas on need vestlused teda ennast aidanud.Saates saame teada kuidas kasutatakse tehisaru vaimse tervise parandamiseks, kas AI võib kunagi asendada inimpsühholoogi ja mis jääks selle stsenaariumi järgi inimese pärusmaaks. Ka seda, kui olulised on ikkagi tegelikud sügavad ühendused inimeste vahel.
Seekordse taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episoodiga püüavad saatejuht Rita Rätsepp ning tarbimispsühholoog, õppejõud ja majandusteadlane Ivar Soone aidata kuulajatel mõista tarbimiskäitumise mõju ja psühholoogilisi mustreid. Vestluse käigus pakutakse praktilisi lahendusi, kuidas osteldes teadlikumalt käituda.Mis see tarbimispsühholoogia täpsemalt endast kujutab? Kas see on tükkinud esile viimastel aastatel või on sel ikka juba pikemaajaline ajalugu?Millised on peamised psühholoogilised tegurid, mis inimeste tarbimiskäitumist mõjutavad? Kui oluline roll on tarbides naudingul, ellujäämisinstinktil, ahnusel ja saamahimul? Kuidas mõjutab tarbimist eneseteadlikkus ja tarbija mina-pilt?
Tihtipeale on ületöötamist peetud normaalsuseks ja kohati räägitakse sellest lausa uhkusega. Sageli jõuavad inimesed probleemi teadvustamiseni alles siis, kui olukord on muutunud ohtlikult tõsiseks ning ületöötamine on hakanud mõjutama juba füüsilist tervist. Miks me ei märka, et me teeme liiga palju tööd? Teemat aitab saatejuht Rita Rätsepal lahti mõtestada TLÜ õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava.Mida me peame silmas ületöötamise all? Kuidas defineerida ületöötamist? Kas võtta arvesse vaid ületunde või avaldub liiga intensiivselt tööle pühendumine ka muudel viisidel? Millal muutub töötamine ületöötamiseks ehk kust läheb piir? Kuidas teha vahet ajutisel suuremal töökoormusel ja kroonilisel ületöötamisel?
Lõhnameelt kiputakse teiste meeltega võrreldes vähem oluliseks pidama, kuid tegelikult on väga suur osa meie emotsioonidest ühel või teisel viisil just lõhnadega seotud. Kus puutub inimene lõhnadega esimest korda elus kokku?Stuudios on külas lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene, kes avab kuulajatele lõhnade põneva maailma. Kristel räägib saates, kuidas ta selle teadusharuni jõudis ja milline on tema igapäevatöö.
Depressioon tõepoolest muudab inimese aju ja seda on näidanud ka erinevad rahvusvahelised uuringud. Tänaseks on ka Eestis tehtud aju-uuring, kus katsetati depressioonile iseloomulike tunnuste varajase avastamise viise ja mille põhjal kaitses TTÜ-s oma doktoritöö taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ tänane stuudiokülaline Meliva peaarst Dr. Toomas Põld.Saates tuleb arutlusele, mida tasuks teha, et oma vaimset tervist hoida ja ajule ka pisut puhkust anda. Dr. Põld räägib kolm aastat kestnud aju elektrilainete uuringust. Sellest, miks see uuring oluline oli ja mida seejuures teada saadi.Põneva ja hariva vestluse käigus saavad kuulajad teada, mis juhtub ajus, kui me ei anna sellele piisavalt puhkust. Lisaks, palju ja millist puhkust aju vajab? Kas ja kuidas muudavad stress ja depressioon meie aju? Mis toimub inimesega, kui tal on depressioon, ja kas depressiooni on võimalik varakult avastada?
Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ tänase saate külaliseks on neljal korral Eesti Muusikaauhindadega pärjatud kaasaegse souli laulja- ja laulukirjutaja Anett Kulbin ning juttu tuleb sellest, miks inimesed vajavad oma ellu meelelahutust.Anett räägib saatejuht Rita Rätsepale, milline roll on meelelahutusel tema elus ning kuidas ja millist meelelahutust ta ise tarbib. Lisaks, kuidas näeb ta oma rolli inimestele meelelahutust pakkudes.Anett avab saates väga soojalt ja avatult oma töö – ja mõttemaailma telgitaguseid. Juttu tuleb esinemishirmust ja sellest, kuidas oma emotsioone peale esinemist maha laadida. Lisaks räägib Anett lavanärvist ja mis tunne on olla laval, kui teda tabab n-ö „black out“ ja ükski laulusõna enam ei meenu.
Seekordse „Vaimse tervise heaks“ saate eesmärk on tõsta teadlikkust kärgepere teemal. Taskuhäälingus jagatakse teadmisi ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad paremini mõista kärgpere dünaamikat ning pakkuda tuge ja selgust kõikidele, kes soovivad samasugustes olukordades paremini hakkama saada.Saate külaliseks on seekord pereterapeut ja mitmete menukate raamatute, sealhulgas „Kärgpere käsiraamat“, ja ka ajakirja Eesti Naine kaasautor Katrin Saali Saul. Katrinil on praktilised kogemused kärgperedega tööalaselt ja ta on ka ise kärgpere pereema.
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios arutlevad ja toovad mitmeid isiklikke näiteid muutuste teemal saatejuht Rita Rätsepp ja mitmete raamatute autor, elutarkuste õpetaja Peep Vain. Elu on pidevas muutuses. Muutustega toimetuleku tähtsaim märksõna on kohanemine uute oludega või sellega, et midagi on teistmoodi.Peep räägib intervjuus värvikalt, millised on olnud tema enda jaoks olulisemad muutused, mida ta on elus kogenud. Peep vastab ka küsimusele, kuidas need teda mõjutasid, ja milline on olnud tema suurim õppetund muutuste ajal? Kui olulised on usaldamine ja õpialtisus? Mis juhtub kui me jääme jäigaks? Miks osutatakse tihti muutustele lausa vastupanu? Muutuste puhul räägime me millestki, mis on meie kontrolli alt väljas. Kas muutusi peaks juhtima või on see üldse võimalik? Kuidas leida tasakaalu stabiilsuse ja muutumiste vahel?
Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel nädalal juhtimiskoolitaja, õppejõud ja coach Reelika Ojakivi, kes on oma töös tihedalt seotud noortega.Reelika räägib täpsemalt X-, Y- ja Z-põlvkonnast. Peamiselt sellest, kes on Z-põlvkonna esindajad ehk „zoomerid“, kes on parasjagu tööturule sisenemas? Mis neid iseloomustab ja mis eristab tööturul varasematest põlvkondadest? Millised on noorte ootused, vajadused ja eripärad? Mis on need võimalikud põhjused, miks tänapäeva noortel on keerulisem tööturule siseneda? Kas selle põlvkonna sisenemine tööturule on ka kuidagi muutmas töökohti ja -viisi? Millega peaksid arvestama tööandjad?Räägime ka selles, mis on noorte tööstressi peamiseks allikaks. Kuidas tööstress konkreetselt noori puudutab? Ühtlasi jagame nippe, mida noored ise saavad tööstressi ennetamiseks ja vähendamiseks rakendada.
Seekordse podcasti „Vaimse tervise heaks“ osa saatekülaliseks on saunanaine Helen Moppel, kes jagab oma teekonda, kuidas pealinna tüdrukust, kes tegi linnas filmitööd, sai Võrumaa metsa vahel elav saunanaine.Saun on eestlaste jaoks läbi aegade olnud püha koht, mida kasutatud sünnist surmani ehk kogu eluringi vältel. Saun on osa meie pärandkultuurist. Helen räägib oma teest saunani, kes on saunanaine, mis on tema roll saunas ja mida üldse kujutab endast juhendatud saun.Tavapäraselt teatakse, et saunas käimine on lihtsalt saunatamine, aga kuidas on eestlased läbi aegade sauna kasutanud. Lisaks hügieenitarbele on tegelikult saunal ka muid väärtusi. Mis paik on siis saun? Millised on eestlaste saunapärimused ja -rituaalid? Milline on meie saunakultuur ja mis on teadlik saunatamine?
Võime sotsiaalmeediat kiruda, vältida või täielikult ignoreerida, kuid paraku on selle olemasolu praeguse ajastu reaalsus. Sotsiaalmeedia on kujunenud suureks igapäevaelu osaks ja seetõttu on ka oluline mõista selle mõju vaimsele tervisele. Niisiis kutsuski podcasti „Vaimse tervise heaks“ saatejuht, psühholoog Rita Rätsepp endale külla ühe populaarsema Instagramis tegutseva mõjuisiku, ajakirjanik, telesaatejuht ja sisulooja Heelia Sillamaa.Rita ja Heelia räägivad saates sotsiaalmeedia mõjust läbi kahe vaatevinki - nii sisuloojatest ja nende vaimsest tervisest kui ka tarbijate kogemusest ehk kuidas sisu jälgimine mõjutab jälgijate vaimset tervist.
Brokkoli, porgand, rohelised herned... Kuidas küll saada lapsed neid protestita sööma? Podcasti „Vaimse tervise heaks“ värske hooaja avasaate külaline on toitumisterapeut ja MTÜ Meelte Kool asutaja Külli Holsting, kellega laste toitumise teemal räägimegi.On lapsi, kes söövad vaid üksikuid toiduaineid ja keelduvad kõigest muust. Lapsevanemate jaoks on see päris suur mure ja stressitekitaja. Oleks ju lihtsam, kui laps võtaks ja prooviks aeg-ajalt ka uusi maitseid. Lapsevanematel on oluline tegelda lapse kehva toitumisega juba varakult. Söömist tuleb õppida! Juba väikelapseeas tervisliku suhte kujundamine toiduga aitab vältida tulevikus tekkida võivaid toitumishäireid ja kaaluprobleeme.Millal lapse valiva toitumise pärast muret tunda? Kas valikuline söömine läheb ise ajaga mööda või võivad sel olla pikaajalised mõjud? Milleni võib viia püsiv toiduvalikute piiramine? Kuidas saada aru, millal on tegemist pirtsutamise, millal valiva sööja ja millal söömishäirega? Kui laps on valiva söömisega, siis mida peaks jälgima, mida märkama? Millal hakata abi otsima? Nendele ja paljudele teistele küsimustele proovimegi saates vastuseid leida.Saatejuht on psühholoog Rita Rätsepp.
Lahutus on keeruline ja emotsionaalne protsess, mis puudutab kogu perekonda, eriti aga lapsi. Sageli on vanematel raske leida õigeid sõnu ja käitumisviisi, et selgitada lastele peres toimuvat. Nii kutsusimegi seekordse hooaja viimases taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates külaliseks Laste Vaimse Tervise Keskuse kliinilise laste psühholoogi ja pereterapeuti Triin Kallakase.Saates tuleb juttu, kuidas rääkida lastega lahutusest nii, et nad tunneksid end hoituna, mõistetuna ja armastatuna. Antakse nõuandeid, kuidas keerulist vestlust läbi viia ja milliseid vigu seejuures vältida. Millal ja kuidas rääkida lahutusest lapsele? Millal üldse on „õige aeg“ lapsega seda protsessi jagada? Kas lapse vanus peaks mõjutama, kuidas ja mida öelda?Triin jagab teadmisi, kuidas selliseks vestluseks valmistuda ja kas vanemad peaksid lapsele plaanitavast lahutusest rääkima koos? Kas erinevas vanuses lapsed reageerivad saadud infole erinevalt? Millega seetõttu arvestama peaks?Saatekülaline toob veel välja, millised on tüüpilised reaktsioonid igas vanuses ning kuidas vanem vastavalt lapse eale võiks ja peaks reageerima ning last toetama? Mida lapsed lahutuse ajal vanematelt vajavad?Mida teha võimaliku lojaalsuskonfliktiga, manipuleerimisega, kui erinevates kodudes on erinevad reegli ja mis juhtub, kui laps võtab endale rolli, mida tema ei oska ega peagi kandma? Triin jagab, millised on tema kolm kõige olulisemat nõuannet lahku minevatele vanematele.Saade on mõeldud kõigile, kel huvi teada saada, kuidas laste heaolu sellisel keerulisel ajal esikohale seada.Head kuulamist!
