Arutame, millised tegurid aitavad kaasa turvalisele ruumile, kuidas vältida riske ja miks on oluline kaasata erinevaid osapooli ruumi kujundamisse. Toome näiteid Eestist ja mujalt ning uurime, kuidas nutikad lahendused ja läbimõeldud planeerimine loovad keskkonna, kus kõigil on hea ja turvaline olla. Saade sündis Elvas, Haapsalus ja PPA peakontoris.
Tutvu lisaks alusmaterjalide ja kasuliku tööriistakastiga PPA lehel ning uuri CPTED raamistiku kohta:
https://www.politsei.ee/et/juhend/ennetusalased-materjalid/turvaline-ruumiloome
Saates vestlevad minuga Roger Kumm, Indrek Tohter ja Jaanika Saar. Saade sündis koostöös PPAga, aitäh Kairi Ränk!
Ruumikultuuri vestlusõhtu toimus 11. juuli, 2025.a. Rüütelkonna hoones. Juttu tuli tõhustamisest, kvaliteedist, üleriigilisest planeeringust, uutest tööriistadest ja paljust muust. Kohtumisest võtsid osa hulk osapooli erinevatest sektoritest ja arutelusse panustasid Kaja Pae, Johanna Jõekalda, Ivan Sergejev.
Vestlust juhtis Brent Pere.
Lugu sündis ühe aasta vältel ja tuleb eetrisse nädal enne pingipäeva, mis toimub seekord 7. juunil.
Loo kaasautor on Katariina Kivi, kes on muusikukarjääri kõrvalt uurinud tükk aega taktikalist urbanismi ja aidanud korraldada lisaks pingipäevale ka Park(ing) day'd. Salvestus sündis pinkidel ja miniparkides ja on täis spontaanseid kohtumisi.
Üles astuvad mh. Hanah Lahe, Kätriin Huttunen, Zuzu Izmailova ja Mart Võrklaev.
Teises planeerimise teemalises lisaloos võtab Sandra Mikli pulkadeks lahti, millised menetlustoimingud on tänases süsteemis küsitavad ja mida annab oluliselt lihtsamaks kujundada. Anni Konsap rõhutab üle, kui oluline on pidev otsuste tegemine planeeriguprotsessis.
Esimeses planeerimise lisaloos avab Taavi Soorm arendaja poolset vaadet, miks arendused kipuvad linnast välja minema ja miks see keskonnale sugugi hea ei ole.
Kümnendal Tartu Planeerimiskonverentsil kirjutati alla ruumilise planeerimise deklaratsioonile. Deklaratsiooni eesmärk on rõhutada läbimõeldud ruumilise keskkonna olulisust ja hinnata planeerimise rolli selles.
Mis on ruumiline planeerimine ja kuidas seda üha sisukamaks kujundada, arutame siinses Ruumiloos.
Aitäh Anni Konsap, Sandra Mikli ja Taavi Soorm!
Psüühika II osa peategelane on Silver Sternfeldt, keskkonnapsühholoog. Lisaks on kohal Andero Uusberg ja Heidi Reinson. Kuula ka Heidi saadet Müksud ja Mülkad!
Saates tuleb jutuks, kuidas erinevatel inimestel on erinev ootus ümbritsevatele keskkondadele ja samas on olemas ka teatud universaalid. Mida enam oskame neid ära tunda, seda paremaid ruume suudame luua.
Esimene osa keskendub otsuste kujunemisele ja mõjutamisele.
Ruumilugude psüühika saated küsivad, kuidas psüühika otsuseid teeb ja kuidas keskkond neid otsuseid mõjutab. Teades, kuidas meie mentaalne taju käitub, oskame ka paremini kasutada ruumilahendusi käitumuslikeks muutusteks.
Aitäh Heidi Reinson, Andero Uusberg ja Silver Sternfeldt.
Pealinnast rongiga mõnekümne minuti kaugusel asub üks tõeline pärl. Jalakäijate linnana planeeritud jõelinn on terviklik ja mitmekesine. Linnalise iseloomuga ja mitmekesiste asumitega koht on korraga looduslähedane ja teenusterohke.
Ajalooline suvituslinn Kehra kujunes järkjärgult töölislinnaks ning tänasel päeval, kus tootmine muutub järjest puhtamaks, on saamas üha atraktiivsemaks elukeskkonnaks.
Aitäh Inga Vainu, Priit Vabamäe, Enn Pung ja Pille Metspalu.
Ruumilugude teine hooaeg algab kõige pisemast. Kallaste on Eesti kõige väiksem linn ja on 15 aastaga kaotanud pool elanikkonnast.
Milliseks kujunevad Eesti väikekohad ja kas koostamisel olev Eesti üleriigiline planeering toob siin muutusi. Ruumilugu nimega Pisilinn jutustab emotsionaalse loo koos teaduslike avastustega.
Aitäh Piibe, Pille, Malle ja Kaido!
Autor: Tõnis Arjus.
Eesti väikelinnad on olnud pikalt ja tahtmatult turundatud kui depressiivsed väikelinnad. Pealinnastumise trend ja head turutingimused Harjumaal on võtnud võimaluse alternatiivsetelt kohtadelt ja jätkuvalt toetanud väikelinnade kahanemist. Siin on lugu, mis näitab vastupidist, kuidas optimistliku nügimisega ja tugeva kohabrändiga on võimalik inimesi väikelinna meelitada ja olema uhked oma elukeskkonna eest. See on lugu ajaloolisest suvituspealinnast Tõrvast.
Aitäh väga mõnusate vestluste eest Maido Ruusmann, Reili Lille ja Argo Neumann!
Autor: Tõnis Arjus.
Saate valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Esimene Ruumilugude saade, mis on salvestatud live formaadis 2024.a. Arvamusfestivalil. Järgmise põlvkonna linnaruumi saates räägime noortega ootustest ruumile ja kuidas muutuvad erinevatel eluperioodidel ruumikasutusviisid.
Juttu tuleb jõusaalis ööbimisest, noorte elukoha eelistustest, autokasutusest, rongis suhtlemisest, kolmandatest kohtadest, Rõõmu kaubamajast, meeste hoiakutest, üksikisiku vastutusest, parkide kasutusest, ruumi pädevusest, keskkonnaharidusest, tupikutest, kvartalitest, noorte teadlikkusest… ehk kokkuvõtvalt, kamaluga Ruumilugusid!
Vestlevad Brigitta Taling Noorte Keskkonnanõukogust, Grete Reimand Noorte Keskkonnaühisusest ja salvestuse hetkeks 3 nädalat kliimaministri ametit pidanud Yoko Alender. Saate autor on Tõnis Arjus. Saate valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.
2024. aastal on Eestis kokku 28 riigigümnaasiumi. Ainuüksi viimasel kolmel aastal on rajatud 10 uut kooli ja suur osa neist koos arhitektuurivõistlustega.
Asjata ei ole Pelgulina riigigümnaasiumi hoone The Guardini artikli peategelane, kus imetleval toonil vaadatakse otsa Eesti õpperuumide loomise eduloole. Kas me oleme ehitanud liiga luksuslikult või on see olnud elementaarne vajadus, mis toetab meie NL aegse ruumi ümbermõtestamist, sellest ja paljust muust tuleb juttu siinses saates!
Saate autor, helimees, reporter, monteerija, operaator, muusik, fotograaf, turundaja: Tõnis Arjus
Aitäh:
Ülle Matsin - HTM
Indrek Lillemägi - PERG
Ott Alver - Arhitekt Must
Lisalugemist:
https://kultuur.postimees.ee/8094678/kultuuris-kuum-kas-koolimajad-on-liiga-luksuslikud
https://arhitektuuripreemiad.ee/objekt/pelgulinna-riigigumnaasium/
https://perg.ee/meediakajastus/
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120250836/pelgulinna-riigigumnaasium-teeb-puitarhitektuuri-ajalugu
Saates on kasutatud helilõiku ERRi saatest “Aktuaalne kaamera” - https://kultuur.err.ee/1060785/pelgulinna-riigigumnaasiumi-arhitektuurikonkursi-voitis-kavand-seitse-venda ja vinüülplaadilt Entel Tentel, 1971.a., Melodia https://www.youtube.com/watch?v=3VSQp0hNMaE
Kolmas ja viimane suvine erisaade tugineb Darina Nossova magistritööle, mis tegeleb küsimusega, kuidas tagada kestliku arengu eesmärkide elluviimisel hea elukeskkonna kättesaadavus kõigile ühiskonna gruppidele. Elujõuline linn ja tolereeriv ühiskond eeldab erinevate inimeste kooselamist ja -töötamist.
Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsioonimõjudest.
Siinne on teine kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.
Teises osas otsib Helin Kuldkepp, kuidas läbi avaliku sektori võimestamise ja nutikate tööriistade saab luua hoobasid, mis toetavad tihedamat, kvaliteetsemat, inimsõbralikumat ja samas ka majanduslikult tasuvamat ruumi. Tutvu Helini mitmekihilise ja suurepärase graafikaga tööga siin: https://entu.app/eka/file/66700906d3d571901aa7c2b4
Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsiooni mõjudest.
Siinne on esimene kolmest erisaatest, kus kõige värskemaid ruumilugusid jagavad äsja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud arhitektid.
Esimeses osas uurib Diana Drobot, kas tööstusmaastikud jäävad hüljatuks või leidub potentsiaal nende taasväärindamiseks.
Tööstusmaastike ruumi teke on osa meie riigi ajaloost ja saab olema osa meie tulevikust. Maastike ja demograafilised muutused on korraga paratamatused ja samal ajal võimalused. Kui me oskame neid märgata. Vajumisega kohanemine ja tööstusmaastiku taasväärindamise eesmärgiks ei ole sealjuures kahanemise ravi vaid demograafiliste ja tööstusjärgsete protsesside aktsepteerimine.
Kolmeosaline minisari toob lugusid nii Ida-Viru tööstusmaastikest, avaliku maa kasutusviisidest kui ka segregatsiooni mõjudest.
Eesti pealinn on olnud mitmeid aastaid kurioosne koht, kus puudub linnaarhitekti roll. See muidugi ei tähenda, et linnas oleks kogu selle aja puudunud linnaruumi kompetents. Sellele vaatamata on tegu vajakajäämisega, mis on andnud kõneainest tükiks ajaks. Viimasel ajal on pakkunud aga vestlusainest hoopis linnaarhitekti koha taastamine ja pannud paljusid küsima, mis rolli avalikus sektoris arhitekt üldse mängib.
Saate autor on Tõnis Arjus ja kaasautor Merle Karro-Kalberg. Aitäh Eesti Arhitektuurimuuseum jagamast ka "Kellele linnaarhitekt" vestlusõhtu materjale. Kogu vestlust, mis toimus oktoobris, 2023 saab kuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=koIWnWLj6H0
Liikuvuse II osa räägib sellest, kuidas meid ümbritsev ruum mõjutab meie liikumisviise ja harjumusi. Ühtlasi tulevad jutuks tavapärased müüdid, näiteks väide, et suurem lubatud kiirus tagab sujuvama liikuvuse või et tehnoloogia lahendab kõik meie mured. Kuidas tegelikult on, kuula saatest!
Vestluspartneriteks on Grete Arro, Kristi Grišakov ja Johann Peetre.
Johann Peetrega viis vestluse läbi Sirje Post (Transpordiamet).
Loe lisaks siit: https://www.linkedin.com/pulse/liikuvus-t%C3%B5nis-arjus-siqce/
Liikuvus on piisavalt lai ja mitmeti tõlgendatav teema, seega on sellele pühendatud kaks järjestikust saadet. Esimene osa vaatab laiemalt, kuidas on arenenud Eesti asustus ja kuidas see mõjutab meie liikumisviise. Milleks valmis olla piiratud ressurssidega maailmas.
Vestluspartneriteks on Grete Arro, Kristi Grišakov ja Johann Peetre.
Johann Peetrega viis vestluse läbi Sirje Post (Transpordiamet).
Loe lisaks siit: https://www.linkedin.com/pulse/liikuvus-t%C3%B5nis-arjus-siqce/
2023 aasta sügisel avati Tallinnas uues kuues Vana-Kalamaja tänav. Tänava lahendus tugineb juba 6 aastat varem toimunud arhitektuurivõistluse võidutööle, mille autorid olid Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil ja Kristel Niisuke.
Ruumilugu vaatab aga ajas veel kaugemale, kuulab, kuidas võistluseni jõuti ning arutleb tänavate kujunemise ja väljakutsete üle. Vestluskaaslasteks on Tallinna linnavalitsuse ruumiloome osakonnast Kaidi Põldoja ja Jaak-Adam Looveer ning arhitekt Toomas Paaver.
Vt. ka konkursitööd https://www.kavakava.ee/project/vana-kalamaja-tanav/
Esimesed kolm ruumilugu on valminud Eesti Arhitektide Liidu toel!