Käesolevas episoodis on saatesse külla tulnud meie oma loodusmuuseumi kolleegid Sergei Põlme ja Margus Kasterpalu. Tegemist on Loodusloovusfestivali erisaatega, kus mängime mnemoturniiri ja räägime festivali sündmustest.
Saadet juhivad Carlotta Põdra ja Madis Kasemaa.
Head kuulamist!
Käesolevas episoodis on saatesse külla tulnud Eesti Maaülikooli peaspetsialist Leho Luigujõe ja Eesti Maaülikooli kommunikatsiooni peaspetsialist Laura Kriisa. Saates räägime Loodusloovusfestivalist, linnuretkedest, lisaks ka noorte suhtumisest loodusesse.
Saadet juhib Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia kommunikatsioonispetsialist Madis Kasemaa.
Head kuulamist!
Aprillikuu episoodis räägib ornitoloog Margus Ots nii endast kui lindudest. Kas juba praegu on hilja kodus hakata lindudele pesakaste tegema? Millega tuleks pesakastide puhul arvestada? Kes oli esimene Eesti aasta lind?
Koos Margus Otsaga on stuudios saatejuht Carlotta Põdra.
Head kuulamist!
Sel kuul pöörame tähelepanu aasta orhideele – püramiid-koerakäpale. Lisaks on veebruarikuu saates teemaks Tartu Ülikooli botaanikaaia iga-aastane orhideenäitus.
Stuudios on Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Mander, linnaaednik ja orhidee-entusiast Anni Oja ning saatejuht Carlotta Põdra.
Head kuulamist!
Käes on uus aasta ja nagu igal aastal kombeks, pöörame tähelepanu aasta looduse tegijatele. Jaanuarikuu episoodis on teemaks aasta loom – põder, aasta lind – kormoran ja aasta kala – angerjas.
Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia projektijuht Kaarin Hein, Tartu loodusmaja õpetaja Aire Orula ning saatejuht Madis Kasemaa.
Head kuulamist!
Kuna episood on salvestatud täpselt lõppenud 2024. aasta lõpus, siis teemaks on zooloogiaringi 30. aastapäev. 30. aastapäeva puhul räägib zooloogiaringi eestvedaja Aivo Tamm endiste zooloogiaringi õpilastega möödunud aastate vältel toimunust – kogemustest, emotsioonidest ja sellest, kuidas zooloogiaring sellest osasaajaid mõjutanud on.
Saadet juhib Carlotta Põdra.
Sel suvel toimunud „Loodusloovusfestival“ kuulus Tartu 2024 põhiprogrammi. Festival kutsus märkama elurikkust meie ümber, süvenema looduse ja kultuuri seostesse ning nautima loodusest inspireeritud loomingut. Loodusloovusprogrammi kuulus üle 40 sündmuse: toimusid mitmed retked, arutelud, töötoad, kontserdid.
Stuudios on Carlotta Põdra, Kaarin Hein ja Veljo Runnel, kes räägivad toimunud loodusfestivalist ning annavad aimu ka sellest, mida võib järgmise aasta festivalilt oodata. Saadet juhib Madis Kasemaa.
7.–9. novembrini toimub Tartu Ülikooli botaanikaaias valgusfestival TAVA24. Festivali põhiprogrammi kuuluvad töötoad, installatsioonid ja kontserdid leiavad aset peamiselt Tartu Ülikooli botaanikaaias, aga ka mujal linnas.
Rukkiräägu kõige viimases episoodis rääkisime festivali ühe kunstniku Soomest pärit Veikko Lappalaineniga. Lisaks Veikkole on stuudios loodusmuuseumi ja botaanikaaia kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Madis Kasemaa.
Kuni 19. augustini on Tallinnas Tammsaare pargis avatud Tartu Ülikooli muuseumide ühisnäitus, mille keskmes on Tartu Ülikooli 18.–20. sajandi lood ning teadlased, keda kehastavad ülikooli professorid ja teised kultuuritegelased. Kuna Tartu Ülikool ja tudengielu käivad käsikäes, kajastab näitus ka üliõpilaste eluolu ja sekeldusi: kartserikaristusi, õppimist ning seltsielu.
28. juunil avatakse Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv rahvusvaheline tehnoloogilise kunsti näitus „Metsavaimud masinas“, mis aitab taaselustada rahvatarkusi ja muuta tajutavaks looduse hingestatus. Näitus avatakse kahes naaberhoones Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Näitusel osaleb ligi 20 Põhja- ja Baltimaade kunstnikku, sealhulgas luuakse näitusele 14 uut teost, mis on mitmel puhul saanud inspiratsiooni Eesti looduspärimusest. Näituseprojektiga on tihedalt läbi põimunud vastloodud antoloogia „Eesti looduspärimus“, mis toob esile rikkalikud folkloorikogud ja nende väärtuse ökoloogilisest vaatepunktist – Põhjamaa ja metsavööndi inimeste mõtteviisi, kus ilmneb nii kasutav kui säästev aspekt, samuti austav suhe loodusesse kui hingestatud, võimsasse partnerisse. Just näitusest räägime viimases Rukkiräägu saates. Stuudios on näituse eestvedajad Taive Särg Henri Hütt ja videokunstnik Emer Värk.
Maikuu teises episoodis räägime laulja Ott Leplandiga tema loomingust ja sellest, millised on tema kogemused loodusega. Lepland räägib ka sellest, kuidas valmis tema lugu „Laululinnuhaldjas“, mida on võimalik kuulata juba varsti toimuval Linnujämmil. Lisaks Ott Leplandile on stuudios saatejuht, loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator, Carlotta Põdra.
Maikuu episoodis räägime Eesti ja Tartu loost läbi müütilise vaatenurga. Uurime seda, kuidas said alguse Emajõgi ja Toomemägi. Mida kujutab endast juba juunis toimuv mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“? Stuudios on eesti kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Aprillikuu episoodis, nagu ka eelmisel kahel kuul, keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta mullast – leostunud gleimullast, aasta linnust – käost. Lisaks räägime loodusvaatluste maratonist ja minimaratonist. Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaekspert Veljo Runnel ja loodusmuuseumi loodushariduse koordinaator Külli Kalamees-Pani. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Märtsikuu episoodis, nagu ka eelmisel kuul, keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta loomast – saarmast, aasta kalast – kohast ja aasta liblikast – kirju-tumesilmikust. Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi muuseumipedagoog Aivo Tamm ja loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Veebruarikuu episoodis keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta puust – tammest, aasta orhideest – vööthuul-sõrmkäpast ja aasta samblast – harilikust helvikust. Stuudios on Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Mander ja botaanikaaia loodushariduse spetsialist Margit Hirv. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Uue hooaja esimeses saates keskendume Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ja Loodusloovusfestivali seosetele. Kuigi festival toimub juba 10. korda, siis tänavu kannab festival nime Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival. Stuudios on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk ning loodusvaatluste maratoni kommunikatsioonispetsialist Triin Nõu. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse projektijuht Kaarin Hein.
Aasta viimases saates kutsusime stuudiosse Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogiliste kogude kuraatori Andrei Miljutini. Andrei sai oktoobris 70-aastaseks ning tema juubeli puhul kureerisime tema isikunäituse. Andrei on osav joonistaja ning loodusmuuseumi seminariala seinal ripuvad tema illustratsioonid imetajatest. Saates vestleme näitusest „Imelised imetajad“, Andrei joonistamise huvist ja tema kirjust elust.
Oktoobrikuus vestleme zooloogia teaduri Villu Soone ja harrastusteaduse peaeksperdi Veljo Runneliga. Selgitame välja, miks üldse talletatakse muuseumites ja teadusasutustes elusloodust, kuidas erinevad loomarühmad selleks sobivad, kuidas talletamine käib ning millised on need protseduurid.
23. septembri hommikul algas sügis ja sel puhul võtsime sügise vastu Lihulas, sookurgede seltsis. 23. septembril kell 14 toimus Matsalu loodusfilmide festivalil Rukkiräägu taskuhäälingu avalik salvestus. Veljo Runnel ja Silvia Lotman arutasid, kas ja kuidas on võimalik loodusfilmidest teadmisi ammutada. Silvia Lotman soovitab ühtlasi Jupiterist vaadata filmi „Laanetaguse suvi“.
9. augustil toimus Supilinna kiigeplatsil Ott Leplandi Emajõe suvekontsert ning enne seda meie taskuhäälingu avalik salvestus. Saatesalvestusel tuli juttu Tartu linna elurikkusest ja urbanLIFEcircles projektist, mille eesmärk on tõsta elurikkust linnas, luua omavahel ühendatud rohealade võrgustik, leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju ning luua hea elukeskkond kõigile. Avalikul salvestusel vestlesid loomaökoloog Tuul Sepp ja bioloog Veljo Runnel.
