Kuidas AI muudab värbamist ja personalitööd – kas see teeb elu lihtsamaks või hoopis keerulisemaks? Millistes protsessides toob tehnoloogia suurimat kasu ja kus võib see tekitada uusi probleeme? Just neid küsimusi arutame saates “Töö ja palk” globaalse värbamisjuhi Renita Käsperiga. Saates tuleb juttu sellest, miks ühe klikiga kandideerimine ja robotitest CV‑lugejad võivad tööturu umbe ajada, ning kuidas note taker’id ehk märkmete tegijad aitavad intervjuusid analüüsida ja eelarvamusi vähendada. Räägime ka sellest, miks on onboarding ja koolitused ühed parimad valdkonnad, kus tehisintellekti rakendada, ning arutame, kuidas tagada, et tehnoloogia ei varjutaks inimlikku otsust ega kustutaks kandidaadi silmis sära. Juttu tuleb ka sellest, miks paljud organisatsioonid kasutavad personalitarkvarast vaid murdosa võimalustest. Täna jäävad paljud kandidaadid pärast kandideerimist lihtsalt teadmatusse, aga AI võiks muuta selle automaatseks ja põhjalikuks. Näiteks saab masin koostada intervjuu transkripti põhjal kokkuvõtte, tuua välja kandidaadi tugevused ja nõrkused ning saata need kandidaadile kiirelt ja viisakalt. Nii paraneb tööandja maine ja säästetakse värbajate aega. Kui korduvad tegevused – nagu töökorralduse tutvustused või baaskoolitused – anda AI-le, jääb juhendajatel rohkem ressurssi tegeleda just inimlike, keerulisemate teemadega. Uus töötaja saab õppida õpiampsude kaupa, videote ja interaktiivsete lahenduste toel ning kogu onboarding muutub sujuvamaks ja personaalsemaks. Unustada ei saa seda, et AI võimekus sõltub eeltööst. Kui ametikohad ja oskused on süsteemselt kirjeldatud, saab AI pakkuda märksa täpsemaid lahendusi – olgu see kandidaatide filtreerimisel, oskuste kaardistamisel või arenguplaanide koostamisel. Kui aga lähteandmed on segased, võib juhtuda, et tehnoloogia hoopis võimendab probleeme, mitte ei lahenda neid. Saadet juhib Helen Roots. Fotol vasakult: Globaalne värbamisjuht Renita Käsper ja Personaliuudiste juht Helen Roots. Autor: Andres Laanem