Home
Categories
EXPLORE
True Crime
Comedy
Society & Culture
Business
Technology
Health & Fitness
Sports
About Us
Contact Us
Copyright
© 2024 PodJoint
Loading...
0:00 / 0:00
Podjoint Logo
US
Sign in

or

Don't have an account?
Sign up
Forgot password
https://is1-ssl.mzstatic.com/image/thumb/Podcasts62/v4/b8/89/4e/b8894e1e-11c0-18bf-fefc-df57a559fbfd/mza_7750652245891625517.jpg/600x600bb.jpg
Äripäeva raadio
Äripäev
500 episodes
13 hours ago
Kui muutused ettevõttes on vältimatud, vajavad inimesed kõigepealt turvatunnet, mitte uusi protsesse. Superviseeriv pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Krevets ning vaimse tervise koolitaja, psühholoog ja coach Tuuli Junolainen toovad välja, miks kontrollitunde kadumine muudab inimesed haavatavaks ning kuidas juht saab oma kohalolu ja selge suhtlusega olla tasakaalustav jõud. Hästi juhitud muutused ei alga PowerPointist, vaid usaldusest. Muutused töökeskkonnas, olgu need seotud koondamiste, ümberkorralduste või strateegia muutumisega – mõjutavad alati töötajate vaimset seisundit. Paraku keskendutakse muutuste juhtimisel sageli protseduuridele ja struktuurile, unustades, et igas muudatuses on inimesed. Nende reaktsioonid, tunded ja ressursid määravad selle, kas muutus õnnestub või tekitab püsivaid kahjustusi. Saates selgitavad Krevets ja Junolainen, et ärevus ei teki muudatuste sisust, vaid ebamäärasusest, kommunikatsioonipuudusest ja kontrollitunde kadumisest. „Isegi positiivsete muudatuste puhul reageerib aju nagu ohule – see on normaalne,“ ütles Junolainen. „Juht ei pea olema perfektne, aga ta peab olema kohal, kättesaadav ja emotsionaalselt reguleeritud.“ Olulist rolli mängib juhi suutlikkus end süsteemi pingest eristada. Kui juht reageerib kollektiivi ärevusele enda emotsioonidest lähtudes, võimendab see pingeid. Selle asemel on vaja teadlikku kohalolu ja järjekindlat sõnumit, et muutuste sees on ka struktuur ja tugi. Krevets toob esile ka süsteemseid ohumärke: vähenenud suhtlus, vältimine, konfliktide sagenemine ja distantseerumine. „Need ei ole inimeste isiklikud nõrkused, vaid kollektiivse ärevuse sümptomid. Nendega peab oskama teadlikult tööd teha.“ Saade pakub mitmeid praktilisi soovitusi: üks-ühele vestlused, regulaarne ja aus kommunikatsioon, töötajate kaasamine lahenduste leidmisse ning psühholoogilise turvalisuse loomine enne, mitte pärast kriisi. „Kaasamine ei tähenda pelgalt teavitamist. See tähendab dialoogi, kus inimesel on võimalus kaasa mõelda ja tähendusi luua,“ rõhutab Junolainen. Saadet juhib Maarit Kallas. Fotol: Saatejuht Maarit Kallas, superviseeriv pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Krevets ning vaimse tervise koolitaja, psühholoog, coach Tuuli Junolainen. Allikas: Äripäev
Show more...
Business
RSS
All content for Äripäeva raadio is the property of Äripäev and is served directly from their servers with no modification, redirects, or rehosting. The podcast is not affiliated with or endorsed by Podjoint in any way.
Kui muutused ettevõttes on vältimatud, vajavad inimesed kõigepealt turvatunnet, mitte uusi protsesse. Superviseeriv pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Krevets ning vaimse tervise koolitaja, psühholoog ja coach Tuuli Junolainen toovad välja, miks kontrollitunde kadumine muudab inimesed haavatavaks ning kuidas juht saab oma kohalolu ja selge suhtlusega olla tasakaalustav jõud. Hästi juhitud muutused ei alga PowerPointist, vaid usaldusest. Muutused töökeskkonnas, olgu need seotud koondamiste, ümberkorralduste või strateegia muutumisega – mõjutavad alati töötajate vaimset seisundit. Paraku keskendutakse muutuste juhtimisel sageli protseduuridele ja struktuurile, unustades, et igas muudatuses on inimesed. Nende reaktsioonid, tunded ja ressursid määravad selle, kas muutus õnnestub või tekitab püsivaid kahjustusi. Saates selgitavad Krevets ja Junolainen, et ärevus ei teki muudatuste sisust, vaid ebamäärasusest, kommunikatsioonipuudusest ja kontrollitunde kadumisest. „Isegi positiivsete muudatuste puhul reageerib aju nagu ohule – see on normaalne,“ ütles Junolainen. „Juht ei pea olema perfektne, aga ta peab olema kohal, kättesaadav ja emotsionaalselt reguleeritud.“ Olulist rolli mängib juhi suutlikkus end süsteemi pingest eristada. Kui juht reageerib kollektiivi ärevusele enda emotsioonidest lähtudes, võimendab see pingeid. Selle asemel on vaja teadlikku kohalolu ja järjekindlat sõnumit, et muutuste sees on ka struktuur ja tugi. Krevets toob esile ka süsteemseid ohumärke: vähenenud suhtlus, vältimine, konfliktide sagenemine ja distantseerumine. „Need ei ole inimeste isiklikud nõrkused, vaid kollektiivse ärevuse sümptomid. Nendega peab oskama teadlikult tööd teha.“ Saade pakub mitmeid praktilisi soovitusi: üks-ühele vestlused, regulaarne ja aus kommunikatsioon, töötajate kaasamine lahenduste leidmisse ning psühholoogilise turvalisuse loomine enne, mitte pärast kriisi. „Kaasamine ei tähenda pelgalt teavitamist. See tähendab dialoogi, kus inimesel on võimalus kaasa mõelda ja tähendusi luua,“ rõhutab Junolainen. Saadet juhib Maarit Kallas. Fotol: Saatejuht Maarit Kallas, superviseeriv pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Krevets ning vaimse tervise koolitaja, psühholoog, coach Tuuli Junolainen. Allikas: Äripäev
Show more...
Business
Episodes (20/500)
Äripäeva raadio
09.05.25 Äripäeva juhtimiskool: suurim viga, mida esinedes tehakse
Kas keegi on sulle andnud sisulist tagasisidet selle kohta, kuidas sul konverentsiettekanne või muu avalik esinemine õnnestus? Olid sa mõjus ja suutsid tähelepanu haarata ja seda hoida? Või said tagasisideks mokaotsast poetatud “polnud viga”? Koolitaja Mihkel Kangur ütleb, et kui juhtimispaketti on avaliku esinemise kohustus suisa sisse kirjutatud, on esinemisoskused vajalikud ka ekspertidele, spetsialistidele ja mistahes elualade esindajatele. Paraku on sageli nii, et heade teadmistega ekspert ei suuda lavahirmu tõttu teadmisi edasi anda või pärsib oskamatu või puudulik ettevalmistus tulemust. Olles väga paljusid avalikke esinejaid kuulanud ja vaadanud, teab Mihkel väga hästi, mis on esinemistel suurimad vead. Õnneks on praktikaga võimalik esinemisoskusi arendada ning ka hallist slaidiusku hiirekesest TED-kõnelejaks kasvada. Saates tuleb juttu hea esinemise olulistest komponentidest, karisma kasvatamisest, oskuste lihvimise rätsepaülikonnast ja “ämbriprotsessist”. Mihkel Kanguri koolituse Äripäeva Akadeemias leiad siit: “Avaliku esinemise praktikum”. Saatejuht on Tuuli Seinberg.
Show more...
1 day ago
45 minutes 13 seconds

Äripäeva raadio
08.05.25 Teabevara tund. Kasulik kuulamine: kuidas vältida apsakaid puhkuse, praktika ja hooajatööga
Seekordses „Teabevara tunnis“ keskendume tööõiguse teemadele, mis suve lähenedes ettevõtjate jaoks eriti olulised on. Räägime puhkustest, praktikantidest ja ajutistest töötajatest – valdkondadest, mis tihti tekitavad nii küsimusi kui ka keerulisi olukordi. Stuudios on advokaadibüroo Lindeberg juhtivpartner ja vandeadvokaat Keijo Lindeberg ning sama büroo partner ja vandeadvokaat Aldo Vassar. Selgitame, miks on oluline koostada puhkusegraafik ettenähtud ajaks, millised lepingud sõlmida praktikantide ja ajutiste töötajatega ning milliseid reegleid järgida, kui tööle asuvad alaealised. Samuti räägime töö- ja puhkeaja tasakaalust ning sellest, kuidas vältida levinud töövaidlusi. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Aldo Vassar ja Eve Noormägi. Autor: Andres Laanem
Show more...
2 days ago
46 minutes 3 seconds

Äripäeva raadio
08.05.25 Rohepöörde praktikud. Eksperdid: riik ei peaks tootjatele liiga rangeid nõudmisi seadma
2025.a toimunud ESG praktikute aastakonverentsi vestlusringis arutleti selle üle, kui valmis on Eesti ettevõtted ringmajanduseks.
Show more...
3 days ago
42 minutes 48 seconds

Äripäeva raadio
07.05.25 Mets ja majandus: teadlaste koostöö metsaomanike ja ettevõtetega peab muutuma tavapäraseks
Saates Mets ja majandus räägib metsateadlane Reimo Lutter vajadusest tugevdada teaduspõhist lähenemist Eesti metsanduses. Eesti Maaülikooli nooremprofessor ja 2025. aasta noore metsandustegelase tiitli pälvinud Lutter rõhutab, et teadlaste koostöö metsaomanike ja ettevõtetega peab muutuma tavapäraseks, mitte erandlikuks. Ta käsitles kriitiliselt ka looduskaitseliste piirangute mõju eraomanikele ning kutsus üles ühiskondlikule kokkuleppele, mis arvestaks kõiki metsa väärtusi. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil Reomo Lutter Metsanduse visioonikonverentsi, pildi autor Silver Tõnisson.
Show more...
3 days ago
43 minutes 21 seconds

Äripäeva raadio
07.05.25 Energiakool. Eesti aastal 2050. Ivo Suursoo: nelja aasta valimislubadused ei toeta pikka vaadet
Eesti riigi eesmärkide ja pikaajaliste plaanide üle arutlevad Oixio Grupi tegevjuht ja 2024. aasta parimaks juhiks valitud Ivo Suursoo ja Hundipea kliimaneutraalse asumi eestvedaja Markus Hääl. „Me kõik tahame paremat Eestit: turvaline keskkond, puhas loodus, hea koht pere kasvatamiseks. Seda võimaldavad eesmärgid tuleb paika panna, et saaks teekonna kokku leppida. Ettevõtte juhtimises on suhteliselt sarnane, et kel on reaalne eesmärk, sel on lihtsam selleni jõuda,“ ütles Hääl. Suursoo tõi esile,  et keskkonnas, kus määramatust on palju – olgu see seoses maksude või majandusega –, on tulevikuvisioon kõige parem ja vajalikum asi, mis olla saab, sest see on midagi, millele saab toetuda. „Veel 25 aastat tagasi polnud sotsiaalmeediat, nutitelefoni, tehisaru, aga inimestena olime ikkagi samad. Nüüd on kõik lihtsalt palju efektiivsemaks muutunud. Siinkohal panebki mõtlema: kas järgmise 25 aastaga toimub sama suur hüpe?“ Nii Hääl kui ka Suursoo nõustuvad, et energia mängib edasises arengus suurt rolli, eriti tehnoloogiast rääkides. „Suured keelemudelid nõuavad väga suurt arvutusvõimet ja palju energiat ning seda viimast laiemalt ei teadvustada. Praegu me selliseks tarbimiseks valmis ei ole,“ ütles Suursoo. Hääl tõi seejuures esile, kuidas suurte keelemudelite tegijad teevad lepinguid tuumajaamadega, et illustreerida selle tehnoloogia energiamahukust. Saatekülalised arvavad, et sellised tehnoloogiad võiksid olla võimalused väikeriikidele, sest nende rakendamine pakub võimalust ennast suuremaks teha. „Me peame olema hästi kiired rakendajad,“ ütles Suursoo ja viitas sellele, et nelja aasta valimislubadused pikka horisonti ei toeta. „Energiakooli“ saadet juhib Henrik Kalmet. Fotol Ivo Suursoo. Foto: Liis Treimann.
Show more...
3 days ago
45 minutes 59 seconds

Äripäeva raadio
07.05.25 Triniti eetris. GDPR kehtib koigile aga avalik sektor paaseb vastutusest. "Ettevotjatel on pidev trahvihirm"
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) kehtib nii avalikule kui erasektorile, ent trahve peavad maksma eeskätt ettevõtjad. Advokaadi Kristena Kutti sõnul ei ole avalik ja erasektor seaduse ees võrdsed. "Eestis saab andmekaitse rikkumiste eest määrata trahve väärteo menetluse alusel, aga väärteo menetluse alusel ei saa trahvida riiki, kohalikku omavalitsust ja avalikku õiguslikku juriidilist isikut," rääkis ta. Ettevõtjaid saab aga Kutti sõnul trahvida, mis loob ebavõrdse olukorra ja tekitab hirmu. Saates tuli juttu veel ka bürokraatia peletamisest ja sellest, kuidas suured tehnoloogiafirmad uuenduslikule andmekaitsele vastu töötavad. Saates osalesid advokaat Kristena Kutti ja andmekaitseekspert Mehis Lõhmus. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Liis Treimann.
Show more...
3 days ago
40 minutes 41 seconds

Äripäeva raadio
06.05.25 Cleantech. Tootmisjääke tuleks Eestis paremini kasutada, kuid sellel on kolm suurt pidurit
Tööstussümbioos ehk toorainete väärindamine on Eestis muu maailmaga võrreldes alles lapsekingades. Selle areng on vaevaline kindlatel põhjustel, selgitavad külalised Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates “Cleantech”. Carolin Aas Eesti Rohetehnoloogia Liidust tõi välja, et Eesti on hetkel toorainete väärindamises pigem maha jäänud. "Me oleme jõudnud olukorda, kus me ei ole enam odava allhanke maa, aga samas meie väärtusloome ei ole ka veel väga kõrge. Euroopa riigid väärindavad keskmiselt statistika järgi 2,7 korda efektiivsemalt tooraineid," sõnastas Aas probleemi. Ragn-Sellsi tütarfirma R‑S OSA Service juhatuse liige Alar Saluste leiab, et kõigepealt on meil vaja ühiskondlikku diskussiooni selle üle, kas me tahame oma tööstust kahekordistada. Kui me seda ei taha, siis tuleb mõelda, kus kohast me saame raha, et osta miine, droone ja rakette, mis tagavad meie enda kaitse. "Tööstuse rajamine on kahe teraga mõõk – iga uue asja rajamisel on alati mõju ja sellega peab arvestama, selle hindamine on väga keeruline. See tähendab, et me peame alustama kaardistamisest – kes mida toodab, kes mida vajab ja siis sealt edasi vaadata, mida meil on mõtet toota. Lõpuks on tööstuse taga töökohad, majandus ja kindlustunne," selgitab Saluste. Saates "Cleantech" tuleb seekord juttu tööstussümbioosist. Mis see on, kuhu me peaksime tööstusparke ehitama ja miks torud on paremad kui teed, räägivad Ragn-Sellsi gruppi kuuluva R‑S OSA Service juhatuse liige Alar Saluste ja Carolin Aas Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Kuidas me oma tooraineid paremini väärindada saame ning kuhu teha tööstusparke, saab pikemalt kuulata juba saatest. Saadet juhib Mart Valner. Fotol: Alar Saluste ja Carolin Aas. Autor: Andres Laanem Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit
Show more...
4 days ago
24 minutes 1 second

Äripäeva raadio
06.05.25 Cleantech. Eesti peab kärmemalt menetlema, et tööstused saaksid kiiremini tehased püsti
Me ei ole enam odava tööjõuga riik, aga me oleme naabritest paremini digitaliseeritud, meil on selge maksukeskkond ja madal bürokraatia tase. Küll aga peame kindlasti parandama oma menetluskiirust, et tööstusettevõtted saaksid kiiremini oma tehased püsti, ütles EISi välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto. Joonas Vänto rääkis saates, et välisinvesteeringud on kui majanduse katalüsaator ja Eesti on tänu avatud majandusele Nõukogude Liidu riikidest kõige edukamalt hakkama saanud. "Uuringute järgi on väliskapitalil põhinevate tööstusettevõtete lisandväärtus suurem ning palgatase kõrgem. Tänu sellele konkurentsile on Eesti palgad, majandus ja maksubaas ka kiiremini kasvanud," toob Vänto välja. Ta rõhutab, et meil on vaja siia ettevõtteid, mis on võimalikult suure lisandväärtusega ning mis toovad Eestisse ka kompetentsi ja teadmisi.  Kuidas tarka tööstust Eestisse saada ning kui palju siin kaasa aitavad ka erinevad konverentsid, saab kuulata juba saatest.  Saatejuht on Mart Valner. Fotol EISi välisinvesteeringute keskuse juht Joonas Vänto. Autor: Andres Laanem Saadet toetavad Sunly AS ja Eesti Rohetehnoloogia Liit. 
Show more...
4 days ago
24 minutes

Äripäeva raadio
05.05.25 Äri ja tehnoloogia. Arendajad tunnistavad kasvava trendi kasulikkust ja samas piiratust
Tarkvaraarendajate suhtumine low-code ja no-code platvormidesse on mitmetahuline – tunnistatakse nende kasulikkust teatud juhtudel, ent ka piiratust võrreldes traditsioonilise arendusega. Samas selgus raadios, et uute platvormide levik muudab aegamööda tarkvaraarendust ning avardab töövõimalusi ka neile, kel puuduvad traditsioonilised programmeerimisoskused. Nimelt käsitleti värskes saates kergprogrammeerimist ehk võimalusi tavakasutajail luua ise rakendusi. Arutleti, mis olukordades need platvormid sobivad, kuidas neid tarkvaraarenduses kasutada ja milliseid riske tuleb silmas pidada. Arvamusi jagasid IT-ettevõtte Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero ja riigi infosüsteemi ameti AI ja innovatsiooni talituse juht, TalTechi õppejõud Markko Liutkevičius. Saadet juhib Indrek Kald.
Show more...
4 days ago
46 minutes 10 seconds

Äripäeva raadio
2.05.25 Terviseuudised: Kadri Mägi-Lehtsi: ravimifirma juhina saan aidata rohkem patsiente kui arstina
Sel aastal on meil saates uus sari "Tervisesuunajad", kus tutvustame Eesti tervishoiu tippjuhte ja arutame nendega tervishoiu arenguid ning tulevikuväljakutseid. Seekord on meil külas Kadri Mägi-Lehtsi, kes on ravimifirma Roche Eesti juht, coach ja koolitaja. Räägime temaga juhtimisest, tervishoiu arengutest ning isiklikest kogemustest. Samuti vastab ta eelmise saate külalise PERHi juhi Agris Peedu küsimusele ja esitab küsimuse järgmisele külalisele bariaatrilise kirurgia Eestisse toojale dr Ilmar Kaurile. Küsimusi esitab Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu, saate toimetab Violetta Riidas Fotol Kadri Mägi-Lehtsi Foto autor Anni Õnneleid
Show more...
1 week ago
41 minutes 39 seconds

Äripäeva raadio
02.05.25 Sisuturundussaade. Kaupmeeste tulevikku vormib tehnoloogia: QR-koodid, AI ja automatiseerimine
Jaemüügis on olulisel kohal tehnoloogia areng, kus QR-koodid, tehisintellekt ja robootikalahendused aitavad kaupmeestel kulusid vähendada ja efektiivsust suurendada. Äripäeva raadio sisuturundussaates selgitab StrongPointi suurkliendihaldur Anton Martšenko, miks QR-koodid võivad lähitulevikus asendada vöötkoode ja kuidas tehisaru aitab ostja vanust kontrollida, hindu kujundada ja parandada turvalisust. Saates keskendume ka digitaliseerimisega kaasnevatele väljakutsetele ja robootikalahenduste rollile ladude haldamises. Kuula, kuidas innovaatilised lahendused kiirendavad kassaprotsessi ja aitavad täita e-kaubanduse tellimusi tõhusamalt. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol StrongPointi suurkliendihaldur Anton Martšenko. Foto: Juuli Nemvalts
Show more...
1 week ago
37 minutes 15 seconds

Äripäeva raadio
01.05.25 Kinnisvaratund: Planeeringu menetlemisel jätab omavalitsus seaduse täitmata
Parem ja läbipaistvam suhtlus aitavad linnaametnikel ja arendajatel muuta planeeringud kiiremaks ja tõhusamaks, tõdesid Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets saates Kinnisvaratund. Mis konkreetselt on viimase pooleteise aastaga Tallinna planeeringutes paremaks läinud ja miks varem ei saadud sellega hakkama, mis olid põhjused ning millega ja kuidas linn tagab planeeringute kiirema, ent ka kvaliteesema menetlemise, sellest kuulete saates lähemalt. Randmets kommenteerib arendaja vaatest, mis tegelikult toimub ning milliste kändude taga kogu protsess ikka veel takerdub. Lippus ütleb, mida ja kuidas siis teha, ent viskab ka kivi arendajate kapsaaeda. Samas jõuavad nad saate lõpuks tõdemeusele, kuidas peaks koos edasi minema. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (Siim Sultson) on Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets.
Show more...
1 week ago
50 minutes 3 seconds

Äripäeva raadio
01.05.25 Ringmajanduse tulevik: Lindströmi teekond tekstiilijäätmevaba maailmani
Eestis visatakse ära 51% katkistest töörõivastest, millest 30% jõuab prügilatesse, paljastab Norstati uuring. Lindström aga parandab ja digitaliseerib töörõivaid, vähendades jäätmete hulka ja suurendades tööstuste efektiivsust. Tekstiilijäätmeteta majandus ei ole enam pelgalt visioon, vaid samm-sammult realiseeruv reaalsus. Lindström Eesti tegevjuht Roland Raud ja operatsioonide juht Hardi Tammis jagavad raadiosaates, kuidas jätkusuutlikkus ja digitaliseerimine kujundavad tööriiete tulevikku. Ettevõte suunab vanad tööriided ringlusse, tehes koostööd partneritega nagu Rester, Klopman ja Aalto Ülikool, et hoida tekstiilijäätmeid ringmajanduses. Samal ajal lahendavad RFID-märgistused töörõivaste jälgitavuse ja hoolduse küsimusi, tagades ohutuse ja vastavuse rangetele standarditele. Samuti laieneb ettevõte rahvusvaheliselt, avades uue tehase Poolas ja laiendades tegevust Vietnamis. Eestis opereerib Lindström kolme teenindusüksust, mille jätkusuutlikkusse ja efektiivsusse investeerib pidevalt. Kuula sisuturundussaatest “Jätkusuutlik ja roheline”, kuidas Lindström sillutab teed tekstiilijäätmevaba tuleviku suunas ja miks kasutada rohelist biodiislit. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto: tööriiete elutsükli digitaalse jälgimise üks etapp. Foto: Lindström
Show more...
1 week ago
37 minutes 3 seconds

Äripäeva raadio
30.04.25 Ükssarvikute kasvulava. Baltikumi idusektor investorite pilgu läbi: Eesti taastub peost, Leedu naudib kasvu, Läti alles ärkab
Hoolimata Balti startup sektorina paistmisest kaugel asuvate investorite jaoks konkureerivad riigid omavahel aktiivselt, ja kui Eesti on toibumas edulugudest, siis lõunanaabrid on neid aktiivselt ehitama asunud. Saates "Ükssarvikute kasvulava" sukelduvad investorid Tim Vaino ja Martin Goroško Baltikumi startup-maastiku hetkeseisu. Saates kõlanud elava võrdluse kohaselt on Balti riikide startup-maastikud justkui erinevates faasides peojärgses olekus. Tim Vaino sõnul on Eesti praegu kerges "pohmellis" – suured edulood on olnud, aga praegu on tunda teatavat investeeringute ja hoo raugemist. Leedu on "väga joobes olekus", olles praegu tugevas kasvuhoos ja meelitades aktiivselt kapitali. Läti, mis on pikalt olnud kolmest riigist tagasihoidlikum, on investorite hinnangul just nüüd ärkamas. Riik on teinud õigeid strateegilisi otsuseid, panustades kindlatele sektoritele ja toetades ingelinvestoreid. Tim Vaino näeb Lätis praegu suurt "nälga" ja motivatsiooni tõestada, et ka nemad suudavad ehitada häid startupe ja kaasata välisinvesteeringuid. Lätis on turule tulnud uusi fonde, mis toovad värsket kapitali, mis võib Vaino hinnangul lähiaastatel investeeringute mahtu oluliselt kasvatada. Investorid rõhutavad, et hoolimata kohalikust konkurentsist teevad investorid ja fondid aktiivselt koostööd üle riigipiiride. Kapital liigub sinna, kus nähakse parimaid võimalusi. Martin Goroško esitleb Latitude59 raames jagatavaid investeeringuid, mille panevad esmakordselt kokku kolme riigi ingelinvestorid ühiselt. Saate lõpus kõlab selge üleskutse riskikapitalifondidele. Vaatamata keerulisele turuolukorrale ja investorite konservatiivsusele, leidis Vaino, et fondid peaksid olema aktiivsemad. "Mida pikemalt oodatakse, seda kehvem on lõppkokkuvõttes olukord," hoiatab ta, rõhutades, et kapital peab liikuma, et valdkond saaks edasi areneda. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: Tarmo Virki, Martin Goroško ja Tim Vaino. Autor: Andres Laanem
Show more...
1 week ago
48 minutes 13 seconds

Äripäeva raadio
30.04.25 Finantsuudised fookuses. Mõjuka finantsjuhi argipäev: kõik peavad lugu, armastavad vähesed
Tänapäeva finantsjuhi roll on kiiresti muutumas – lisaks numbritele ja aruandlusele eeldatakse strateegilist mõtlemist, tehnoloogilise innovatsiooni mõistmist ning oskust juhtida meeskondi ja organisatsiooni finantsilist tervist. “Finantsuudised fookuses” erisaates arutame finantsjuhtimise aktuaalsetel teemadel selle aasta mõjukaima finantsjuhi nominentidega. Saates osalevad Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm, Eften Capitali finantsjuht Marilin Hein ning Verston Groupi finantsjuht Jarmo Liiver, kelle professionaalsust ja mõju ettevõtte arengule on tunnustatud mõjukaima finantsjuhi tiitli nominatsiooniga. Lisaks jagab oma kogemusi kolleegipreemia pälvinud Randar Lohu, kes juhib Saku vallavalitsuse finantsteenistust. Vestlus on salvestatud Pärnu Finantskonverentsil ning puudutab muu hulgas seda, kuidas finantsjuhi töö sisu ja mõõdikud on ajas muutunud ning milliste põhimõtete järgi luuakse ja juhitakse tugevaid finantsmeeskondi. Vestlusringi modereerib Paavo Siimann. Fotol vasakult: Paavo Siimann, Marlen Tamm, Jarmo Liiver, Marilin Hein ja Randar Lohu. Autor: Raul Mee
Show more...
1 week ago
43 minutes 58 seconds

Äripäeva raadio
29.04.25 Eetris on ehitusuudised. Maru Betoonitööde juht: kui sügiseni jõuda, läheb kergemaks
Kuigi ehitusturg on tugevalt langenud, siis sügise poole vaadates tundub, et uusi algavaid projekte on piisavalt palju, aga kuidagi tuleb sinna sügiseni jõuda ja see praegune aeg üle elada, rääkis Maru Betoonitööde juht Taavi Varb saates "Eetris on ehitusuudised". Kuna tellimusi on ehitussektoris võrreldes paari aasta taguse ajaga tunduvalt vähem, siis on ka konkurents igale projektile väga tihe. "Täna on ehitusturul selline olukord, et kui kellelgi on ehitusluba ja valmis projekt, siis oleme kõik valmis kohe pakkumise tegema," kirjeldab Varb, rõhutades tellimuste ebaregulaarsust. "See tähendab, et pakkumishinnad on väga tihedad ja iga lisanduv kulukomponent tuleb hoolikalt läbi mõelda." Kui peatöövõtjatel on mingisugune oma unikaalne eelis, mida suudetakse tellijale pakkuda, siis tasub selle nimel tegutseda. „Aga kui kõik teevad ühte ja sama asja ühtemoodi, siis ühel hetkel lõpeb kellegi tegevus küll ära, sest siis me kõik konkureeriksime ei teagi mille nimel – kes vähem palka maksab või kes midagi maksmata jätab – ja see ei ole kindlasti jätkusuutlik.“ Lisaks räägime saates Maru Betoonitööde plaanidest Eestis ja Soomes, miks suured maamärgid pole kuhugi kadumas, milliseid väljakutseid toob noorte tööle kaasamine ja koostöö maksu- ja tolliametiga. Saadet juhib Teeli Remmelg. Foto autor: Andres Laanem
Show more...
1 week ago
42 minutes 4 seconds

Äripäeva raadio
28.04.25 PwC juhtimistase: riigi digivärava arendused lihtsustavad ettevõtete suhtlemist riigiga
Juba aasta lõpus ettevõtetele avanev digivärav pakub kauaoodatud lahendusi ühtsel riigiametite platvormil. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtja digivärava projektijuht Anneli Sander on seda meelt, et tulevikus saab pea kogu suhtlemine riigiga käia läbi selle. Ühelt poolt aitab digivärav vähendada bürokraatiat ja muuta suhtlemine riigiga mugavamaks. Teisalt koondab see ettevõtjatele suunatud teenused ja info ühte keskkonda. PwC ärikonsultatsioonide juhtiv konsultant Elis Raudkett ütles, et PwC toetab MKMi analüüsipartnerina, et lahendus vastaks ettevõtjate vajadustele ja ootustele. „Digivärav võimaldab taotleda toetusi, hallata kohustusi ja saada ülevaate regulatiivsetest nõuetest. Integratsioon riigiasutuste vahel vähendab halduskoormust,“ tõdesid nii Raudkett kui Sander. Kuula saatest, millised tehisintellekti ja automatiseerimise lahendused lisanduvad digiväravale tulevikus, et muuta süsteem veelgi tõhusamaks ning milliseks hindavad ettevõtjad toetuste ja kohustuste nähtavust.   Elis Raudkett ja Anneli Sander räägivad, milliseid digivärava edasiarendusi on oodata juba aasta lõpuks. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Foto illustratiivne. Foto: Panthermedia/Scanpix
Show more...
1 week ago
41 minutes 19 seconds

Äripäeva raadio
28.04.25 Tööstusuudised eetris. Hanza Balti klastri juht Ledeni ostmisest: „Laual oli teisigi ettevõtteid“
Saates "Tööstusuudised eetris" on külas Hanza Groupi Balti klastri juht Liivar Kongi, kellega räägime Hanza ja Leden Groupi ühinemisest, mis tähendab, et Balti klastri Tartu ja Narva tehastega liitub Ledeni Tallinna tehas. „Ühinemine sai alguse 2025. aasta strateegiast, mis sai seatud kolm aastat tagasi. Selle peamine eesmärk oli olemasolevate klastrite tugevdamine,“ rääkis Kongi. „Kui Balti klastri käive juba oli enne ühinemist 100 miljoni euro juures, siis Soome klaster oli 30 miljoni juures. Eesmärk oli ka Soome 100 miljoni juurde saada. Ledeni Tallinna tehas oli meeldiv kingitus, mis tehinguga kaasa tuli.“ „Täna näeme uusi võimalusi ja otsime sünergiaid, kuidas Tallinna tehase liita ja võite leida,“ kinnitas ta. Kongi selgitas, et Hanza ei osta ühtegi ettevõtet selleks, et olla lihtsalt suurem. „Meil on omandatavale ettevõttele päris korralik eelkontroll. Kaardistame pidevalt [võimalikke ettevõtteid] ja meil on see eraldi strateegiline suund, milleks on eraldi tippjuhid, kes käivad ja võrdlevad, et leida ideaalne match. Ledeni puhul see leiti,“ sõnas Kongi ja lisas, et ettevõttel on plaan ka edasi kasvada. „Hanza pole kuskile piire seadnud ja plaan on edasi kasvada.“ Kongi lisas, et Narva ja Tartu tehastega liituva Ledeni Tallinna tehase tootmises muutusi tegema ei pea ning pigem on vaja peenhäälestust. Eesmärk on leida parimad praktikad ja neid kõikides tehastes rakendada. Saates on juttu kolme tehase integreerimisest, aga ka majanduslikust olukorrast ja ebakindlusest laiemalt. Saate lõpus jagab Kongi põhimõtteid, mis aitavad tal keerulistest olukordadest välja tulla. Saadet juhib Harro Puusild. Foto: Harro Puusild
Show more...
1 week ago
45 minutes 47 seconds

Äripäeva raadio
28.04.25 Sisuturundussaade. Kas magistrikraad annab äris konkurentsieelise? EBSi vilistlasest juht jagab kogemusi
Kui oled ettevõtja ja sul on hea äriidee, ei küsi paberit su käest ilmselt keegi. Aga kui soovid töötada juhtival kohal, annab magistrikraad mitmel põhjusel siiski eelise, leiab EBSi vilistlane ja terminaliäri Liwathon EOS juht Merika Nimmo. Kas magistrikraadil on juhtide ja ettevõtjate karjääris tegelikult kaalu, kuidas ühildada töö, pere ja õpingud ning milliseid oskusi ettevõtted täna kõige enam vajavad ja kuidas toetab kõrgharidus nende arendamist, see selgub lähemalt Äripäeva raadio värskest sisuturundussaatest. EBSi magistriõppe juht Marko Rillo ja EBSi vilistlane ning Liwathon E.O.S.’i tegevjuht Merika Nimmo arutlevad selle üle, miks otsustatakse töötava täiskasvanuna õppima minna ja mida sealt tegelikult saadakse. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol Marko Rillo ja
Show more...
1 week ago
30 minutes 42 seconds

Äripäeva raadio
24.04.25 Soraineni sagedus: juhatuse liikmeid varitseb isikliku varaga vastutamise oht
Äriühingu juhatuse liikmeks olemine on kõrge riskiga tegevusala. Eesti seadused ja kohtupraktika seavad üsna kõrge standardi, millele juhatuse liige peab vastama. Samas pole ilma riske võtmata võimalik äris edukas olla, kirjeldab advokaadibüroo Sorainen partner Norman Aas juhatuse liikmete ees seisvaid riske. Kuigi võimalikud nõuded esitatakse enamasti ettevõtte, mitte konkreetse juhatuse liikme vastu, on siiski ka hulk olukordi, kus lõppvastutajaks jääb juhatuse liige, sh oma isikliku varaga. Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlemegi juhatuse liikme vastutuse, erikontrolli ja ka vastutuskindlustuse teemadel. Külas on IIZI kindlustusmaakler Helen Evert ja Soraineni majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht, partner Norman Aas. Saadet juhivad Soraineni advokaat Oliver Ämarik ja vandeadvokaat Marcus Niin. Fotol Marcus Niin, Helen Evert, Norman Aas ja Oliver Ämarik. Foto: Andres Laanem
Show more...
2 weeks ago
44 minutes 41 seconds

Äripäeva raadio
Kui muutused ettevõttes on vältimatud, vajavad inimesed kõigepealt turvatunnet, mitte uusi protsesse. Superviseeriv pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Krevets ning vaimse tervise koolitaja, psühholoog ja coach Tuuli Junolainen toovad välja, miks kontrollitunde kadumine muudab inimesed haavatavaks ning kuidas juht saab oma kohalolu ja selge suhtlusega olla tasakaalustav jõud. Hästi juhitud muutused ei alga PowerPointist, vaid usaldusest. Muutused töökeskkonnas, olgu need seotud koondamiste, ümberkorralduste või strateegia muutumisega – mõjutavad alati töötajate vaimset seisundit. Paraku keskendutakse muutuste juhtimisel sageli protseduuridele ja struktuurile, unustades, et igas muudatuses on inimesed. Nende reaktsioonid, tunded ja ressursid määravad selle, kas muutus õnnestub või tekitab püsivaid kahjustusi. Saates selgitavad Krevets ja Junolainen, et ärevus ei teki muudatuste sisust, vaid ebamäärasusest, kommunikatsioonipuudusest ja kontrollitunde kadumisest. „Isegi positiivsete muudatuste puhul reageerib aju nagu ohule – see on normaalne,“ ütles Junolainen. „Juht ei pea olema perfektne, aga ta peab olema kohal, kättesaadav ja emotsionaalselt reguleeritud.“ Olulist rolli mängib juhi suutlikkus end süsteemi pingest eristada. Kui juht reageerib kollektiivi ärevusele enda emotsioonidest lähtudes, võimendab see pingeid. Selle asemel on vaja teadlikku kohalolu ja järjekindlat sõnumit, et muutuste sees on ka struktuur ja tugi. Krevets toob esile ka süsteemseid ohumärke: vähenenud suhtlus, vältimine, konfliktide sagenemine ja distantseerumine. „Need ei ole inimeste isiklikud nõrkused, vaid kollektiivse ärevuse sümptomid. Nendega peab oskama teadlikult tööd teha.“ Saade pakub mitmeid praktilisi soovitusi: üks-ühele vestlused, regulaarne ja aus kommunikatsioon, töötajate kaasamine lahenduste leidmisse ning psühholoogilise turvalisuse loomine enne, mitte pärast kriisi. „Kaasamine ei tähenda pelgalt teavitamist. See tähendab dialoogi, kus inimesel on võimalus kaasa mõelda ja tähendusi luua,“ rõhutab Junolainen. Saadet juhib Maarit Kallas. Fotol: Saatejuht Maarit Kallas, superviseeriv pereterapeut ja organisatsioonide konsultant Reelika Krevets ning vaimse tervise koolitaja, psühholoog, coach Tuuli Junolainen. Allikas: Äripäev