LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama ja maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele.
Pangandus on oma olemuselt konservatiivne ja tugevalt reguleeritud valdkond, kuid tehisintellekt on hakanud muutma ka selle sisemisi tööprotsesse. „Meie jaoks on AI eelkõige abiline,“ selgitab LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks saates "AI faktor". „See vaatab kirjatööd üle, kontrollib standardite vastu, annab soovitusi ja aitab tiimidel infot leida. See on juba igapäevane osa meie tööst.“
Praksi sõnul on panganduses AI kasutamine kihiline: alates lihtsatest abivahenditest, mis toetavad töötajaid, kuni analüütiliste mudeliteni, mis aitavad klassifitseerida ja tõlgendada andmeid, näiteks konto väljavõtteid. Samas jääb inimene kõigi oluliste otsuste juurde. „Masin võib pakkuda sisendeid, kuid lõpliku laenuotsuse teeb ikka inimene,“ rõhutab Praks.
Turvalisus ja andmekaitse on võtmesõnad. „Pank ei saada klientide andmeid kuhugi „pilve“ ega lase AI‑l neid iseseisvalt töödelda. Kõik protsessid on ehitatud nii, et andmed jäävad panga kontrolli alla,“ kinnitab Praks.
Tema sõnul on AI mõju kõige tuntavam seal, kus varem kulus palju aega rutiinsele tööle – näiteks dokumentide analüüsile või standardite kontrollidele. „Kui mõni protsess muutub kolm korda kiiremaks, on sellel tohutu mõju, mida näeb lõpuks ka klient“ lisab ta.
Panganduse tulevik Praksi hinnangul liigub veel personaalsemate ja nutikamate teenuste suunas. „Nagu nutitelefoni puhul – sa ei pea enam kogu süsteemi vahetama, vaid saad lisada uusi rakendusi. Pank jääb usaldusväärseks rahahoidjaks, kuid selle peale tekivad uued kihid ja teenused,“ kirjeldab ta.
Kuula pikemalt, kuidas tehisaru pangandusmaailma muudab juba "AI faktori" saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Pildil Martti Praks. Autor: Andres Laanem
All content for Äripäeva raadio is the property of Äripäev and is served directly from their servers
with no modification, redirects, or rehosting. The podcast is not affiliated with or endorsed by Podjoint in any way.
LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama ja maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele.
Pangandus on oma olemuselt konservatiivne ja tugevalt reguleeritud valdkond, kuid tehisintellekt on hakanud muutma ka selle sisemisi tööprotsesse. „Meie jaoks on AI eelkõige abiline,“ selgitab LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks saates "AI faktor". „See vaatab kirjatööd üle, kontrollib standardite vastu, annab soovitusi ja aitab tiimidel infot leida. See on juba igapäevane osa meie tööst.“
Praksi sõnul on panganduses AI kasutamine kihiline: alates lihtsatest abivahenditest, mis toetavad töötajaid, kuni analüütiliste mudeliteni, mis aitavad klassifitseerida ja tõlgendada andmeid, näiteks konto väljavõtteid. Samas jääb inimene kõigi oluliste otsuste juurde. „Masin võib pakkuda sisendeid, kuid lõpliku laenuotsuse teeb ikka inimene,“ rõhutab Praks.
Turvalisus ja andmekaitse on võtmesõnad. „Pank ei saada klientide andmeid kuhugi „pilve“ ega lase AI‑l neid iseseisvalt töödelda. Kõik protsessid on ehitatud nii, et andmed jäävad panga kontrolli alla,“ kinnitab Praks.
Tema sõnul on AI mõju kõige tuntavam seal, kus varem kulus palju aega rutiinsele tööle – näiteks dokumentide analüüsile või standardite kontrollidele. „Kui mõni protsess muutub kolm korda kiiremaks, on sellel tohutu mõju, mida näeb lõpuks ka klient“ lisab ta.
Panganduse tulevik Praksi hinnangul liigub veel personaalsemate ja nutikamate teenuste suunas. „Nagu nutitelefoni puhul – sa ei pea enam kogu süsteemi vahetama, vaid saad lisada uusi rakendusi. Pank jääb usaldusväärseks rahahoidjaks, kuid selle peale tekivad uued kihid ja teenused,“ kirjeldab ta.
Kuula pikemalt, kuidas tehisaru pangandusmaailma muudab juba "AI faktori" saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Pildil Martti Praks. Autor: Andres Laanem
27.10.25 Sisuturundusaade: tööstuspargid pakuvad enamat, kui ainult head asukohta
Äripäeva raadio
43 minutes 50 seconds
1 week ago
27.10.25 Sisuturundusaade: tööstuspargid pakuvad enamat, kui ainult head asukohta
Äripäeva raadiosaade keskendub Ida-Virumaa majandusarengule, piirkonna potentsiaalile ja ettevõtluse edulugudele. Fookuses on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) ja selle roll uute töökohtade loomisel ning tööstusparkide arendamisel, mis on piirkonda toonud märkimisväärseid investeeringuid.
Saates on kaks külalist - Teet Kuusmik (IVIA), kes tutvustab, kuias avaliku sektori arendusorganisatsioon aitab ettevõtjatel alustada ja kasvada, ning Alar Saluste (R-S OSA SERVICE OÜ), kes jagab kogemust, miks nende teadus- ja arendusettevõte valis asukohaks just Narva tööstuspargi.
Teet Kuusmik toob esile, et IVIA tööstuspargid pakuvad palju enamat kui ainult head asukohta ja tugevat taristut. Tähtis on just see, kuidas pargid erinevad ja millist lisaväärtust need ettevõtetele loovad. Lisaks taristule pakub IVIA ka tugiteenuseid, mis aitavad ettevõtetel piirkonda paremini integreeruda.
IVIA 15-aastase kogemusega meeskond tegutseb ettevõtjate jaoks kui „one-stop-shop“, aidates ületada turutõrkeid ja soodustades kasvu. Kuusmiku sõnul on paljud ettevõtjad piirkonna võimalustega nii rahul, et tehakse ka kordusinvesteeringuid. “Kohalikud ei ole arendusprojektide vastu, vaid pigem vastupidi. Ida-Virumaal on tööstustraditsioon ja inimesed on harjunud tootmises töötama. Suhtumine on väga positiivne,” ütleb Kuusmik.
Alar Saluste sõnul oli Narva tööstuspark loogiline valik, kuna IVIA on loonud võimalused, mida Eestis varem nappis: “Tehnoloogiaarendust pole Eestis palju tehtud, sest selleks polnud sobivaid kohti.“ Ta kirjeldab koostööd IVIA-ga kui sujuvat ja meeldivat – hea näide sellest, kuidas IVIA visioon ettevõtlust toetab.
Narva Tööstupargi areng ja tulevik
Saates räägitakse ka Narva Tööstuspargi arengust, mis on tänaseks laienenud 130 hektarini ning kuhu on investeeritud juba üle 200 miljoni euro. Esile tõstetakse reaalseid näiteid, nagu uued tootmishooned, päikesepargid ja magnetitehas.
Suurema tähelepanu all on 2025. aastal valmiv Narva Kulgu Tööstuspargi tööstusinkubaator, mida Alar Saluste peab oluliseks murdepunktiks Eesti teadus- ja arendustegevusele. Ta rõhutab, et senini on puudunud koht, kus uusi ideid piloteerida ja demonstreerida, ent see inkubaator täidab selle tühimiku.
Inkubaatorist saab uus kasvumootor, mis loob eelduseid uutele edulugudele ja edendab ka tööstussümbioosi Eestis. "Tööstussümbioos on Eestis veel algusjärgus, kuid selle arendamine on tööstuse arengu seisukohalt kriitiline," tõdeb Saluste. Kuusmik lisab, et toetust saab ka Euroopa Liidu õiglasest üleminekufondist ning VKE-toetused avanevad taas – see annab alustavatele ettevõtjatele tugeva tõuke.
Kuula saadet ja saa osa Ida-Virumaa eduloost!
Saatejuht on Tõnu Einasto.
Äripäeva raadio
LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks võrdleb AI‑d panga kõige usinama ja maineka kõrgkooli lõpetanud praktikandiga – ta teeb kiiresti, teab peaaegu kõike, kuid vajab endiselt inimese juhendamist. Panganduse sügavates protsessides on AI juba asendamatu abiline, kuid lõplikud otsused ja vastutus jäävad inimestele.
Pangandus on oma olemuselt konservatiivne ja tugevalt reguleeritud valdkond, kuid tehisintellekt on hakanud muutma ka selle sisemisi tööprotsesse. „Meie jaoks on AI eelkõige abiline,“ selgitab LHV tehisintellekti arendusjuht Martti Praks saates "AI faktor". „See vaatab kirjatööd üle, kontrollib standardite vastu, annab soovitusi ja aitab tiimidel infot leida. See on juba igapäevane osa meie tööst.“
Praksi sõnul on panganduses AI kasutamine kihiline: alates lihtsatest abivahenditest, mis toetavad töötajaid, kuni analüütiliste mudeliteni, mis aitavad klassifitseerida ja tõlgendada andmeid, näiteks konto väljavõtteid. Samas jääb inimene kõigi oluliste otsuste juurde. „Masin võib pakkuda sisendeid, kuid lõpliku laenuotsuse teeb ikka inimene,“ rõhutab Praks.
Turvalisus ja andmekaitse on võtmesõnad. „Pank ei saada klientide andmeid kuhugi „pilve“ ega lase AI‑l neid iseseisvalt töödelda. Kõik protsessid on ehitatud nii, et andmed jäävad panga kontrolli alla,“ kinnitab Praks.
Tema sõnul on AI mõju kõige tuntavam seal, kus varem kulus palju aega rutiinsele tööle – näiteks dokumentide analüüsile või standardite kontrollidele. „Kui mõni protsess muutub kolm korda kiiremaks, on sellel tohutu mõju, mida näeb lõpuks ka klient“ lisab ta.
Panganduse tulevik Praksi hinnangul liigub veel personaalsemate ja nutikamate teenuste suunas. „Nagu nutitelefoni puhul – sa ei pea enam kogu süsteemi vahetama, vaid saad lisada uusi rakendusi. Pank jääb usaldusväärseks rahahoidjaks, kuid selle peale tekivad uued kihid ja teenused,“ kirjeldab ta.
Kuula pikemalt, kuidas tehisaru pangandusmaailma muudab juba "AI faktori" saatest. Saadet juhib Mart Valner.
Pildil Martti Praks. Autor: Andres Laanem
