Tasahilju on kätte jõudnud suvi, seega Ringjoonel on aeg minna puhkusele. Aga kurvastamiseks pole põhjust, sest nagu ikka lõpetame hooaja kõrgel noodil: ühe korraliku ajude ragistamisega armsas Generaadio stuudios. Juttu tuleb nii Ruhnu karust, lendavatest hobustest ja paljust muust.
Saates võtsid mõõtu võistkond onud, koosseisus Erik ja Kaspar, ning tiim vanaonud, koosseisus Siim ja Harald. Saadet juhtis Eke ning kokku lõikas Harald.
India ja Pakistani vahelisel jagelemisel ning konfliktidejadal on pikk ajalugu. Kahtlemata mõjutavad minevikus väljakujunenud jooned ka mai alguses uuesti lahvatanud konflikti Kashmiris.
Seekordses Ringjoone saates keskendumegi põhjalikumalt 7. mail alguse saanud India-Pakistani konfliktile ning proovime lahti mõtestada selle ajalooliseid kui ka tänapäevaseid juurpõhjused. Samuti võtame vaatluse alla konflikti laiema mõju maailmapoliitikas.
Seekord lahkavad teemat Siim ja Erik ning saatejuhiks on Kaspar. Saade on lõigatud kokku samuti Eriku poolt.
Alates 2022. veebruarist on sõjateematika igapäevaseks kõneaineks. Juba ajalootundidest on tead, et külma sõja perioodil vältisid suurriigid omavahelist otsest sõjalist konflikti ning arveid klaariti läbi kolmandate riikide, muuhulgas rakendati ka varisõja taktikat.
Seekordses episoodis uurime lähemalt selle mõiste tähendust ja olemust. Kas varisõdade ajastu on jäänud minevikku? Miks otsustavad riigid varisõdade kasuks? Kas ka sõda Ukrainas saab lugeda varisõjaks?
Küsimuste üle arutlevad Annabel ja Thomas, küsib Talis ning saate lõikas kokku Annmari.
Eurovisiooni laulikud on taas avatud!
Taas on eetris meie iga-aastane saade.
Selle aasta Eurovisiooni lauluvõistluse kohta on öeldud, et see on ballaadide ja isegi prantsuskeelsete laulude aasta. Üks on kindel — tänavu tuleb osalejatel rinda pista väga tiheda ja keerulise konkurentsiga. Kuid suur küsimus püsib: kas poliitika mängib võiduvõimalustes rolli?
Sel korral uurime, mis toimub konkursi eel: miks on nii paljud esinejad viimasel hetkel võistluselt taandunud? Kuidas on Serbia suutnud seekord ilma skandaalideta varjudest esile tõusta? Ja kas Eurovisioon on jäädavalt muutunud?
Kõiki neid teemasid arutavad taas Anna Gerda ja Anastasia. Nendega on liitunud Eurovisiooni ekspert Eke (EEE) ning meie juttu lõikab ja seob tervikuks Liisbet.
Rahvusvaheline kliimapoliitika näib ühtaegu pääsetee ja ummikuna. Ühed räägivad rohepöördest, teised otsivad võimalusi reeglitest mööda hiilida. Kliimamuutused süvendavad ebavõrdsust ja paiskavad lauale valusaid küsimusi.
Sellele kõigele püüavad vastuseid anda Helari ja Polina uues kliimateemalises Ringjoones. Saadet juhib Hilda ja selle lõikas kokku Anna Gerda!
Ülehomme täitub USA 47. presidendi Donald Trumpi teise ametiaja sajas päev. Esimeste võimul oldud kuudega on Trump ja tema administratsioon täide saatnud hulgaliselt riigi sise- ja välispoliitikat muutvaid otsuseid.
Saates käsitleme lisaks USA uue valitsuse tähtsaimatele otsustele ja riigis aset leidnud sündmustele Trumpi administratsiooni: kes omavad enim mõjuvõimu ning kas selle koosseis on lähiajal muutumas? Arutame ka demokraatide olukorra üle ning hindame, kas neil on lootust 2026. aasta lõpus toimuvad vahevalimised võita. Arutleme Trumpi tariifide kehtestamise plaani üle ning diskuteerime, millised võimalused on USA presidendil selleks, et kehtestada Ukrainas rahu.
Saates vestlesid eksperdid Liisbet ja Erik saatejuhi Haraldiga. Vestluse lõikas kokku Anastasia.
Osade seas poleemikat, osade seas aga kiidusõnu feminismi edendamise eest kutsus hiljuti esile kuue naise 11-minutiline lõbureis kosmosesse. See on aga üks harvu kordi, mil kosmos laiema avalikkuse jaoks uudiskünnise ületab.
Öist tähistaevast silmitsedes laiub silme ees justkui rahu ja ettekujutus vaakumist - edaspidi mõne jaoks aga mälupilt lillekesega laulikust Katy Perry. Paraku väljaspool meie vaatevälja leiab aset tegevus päris mitmel rindel, nagu kosmosemajandus, militariseerumine ja õigusruum.
Uue nädala saates pistavad pea kosmoseprügi ja jõumängude vahele Annmari ja Polina. Oma mõtteid ütleb sekka saate kokku lõiganud Karl Kajak. Neid usutleb Patricia.
Trump tahab Gröönimaad, Venemaa avab uuesti oma nõukaaegseid sõjabaase Arkitkas, Kanada on uuendanud radarisüsteemi, Norras toimus eelmine aasta õppus 20 000 NATO sõduriga - ja seda kõike vaid paari aasta jooksul. Jääkarude, armsate polaarrebaste ja hüljeste poolest tuntud nelja miljoni elanikuga külmast Arktikast on saanud rahvusvaheliste suhete mõistes üpris kuum koht. Kuumus ei ole siinkohal vaid puhas metafoor, vaid vastab ka empiirilisele reaalsusele, kuna kliimamuutused ning globaalne soojenemine mõjutab Arktikat kohati tugevamini kui teisi maailma piirkondi. Seega, muutuste laines, otsustasimegi Genialistide Klubi stuudios olukorda analüüsida meist umbes kümme laiuskraadi põhja pool algaval maakera territooriumil. Millise hinnangu olukorrale andsime? Selleks peab vast ikka saadet kuulama.
Saadet juhtis Siim, ekspertidena olid stuudios Eke ning Aleksander ja saate lõikas kokku Helari.
Sel nädalal võtame Ringjoones fookusesse natuke lähedasemat poliitikat, nimelt meie kalli Eesti sisepoliitika. Selleks, et aru saada välispoliitikast on algselt vaja ka mõista, mida enda riigi sisetasand korraldab ning viimasel ajal on päris palju muutusi toimunud. Arutame, mis viis sotsid valitsusest välja ja kuidas see mõjutab uue valitsuse tulevikku. Samuti käsitleme julgeoleku ja sõna rolli tänapäeval. Lisaks, mis on erakondade tulevik valitsuse ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Saates osalevad Kaspar ja Thomas, saadet juhib Anastasia ning episoodi lõikas kokku Aleksander.
Folks, this is real radio—controversial, exciting, and totally tremendous! Skisosaade covers everything: Heimar Lenk’s very interesting takes on Kaguraadio, Bosnian pyramid conspiracies, the so-called "Trump signal chat leak" (fake news!), Peruvian ethnocacerism (wild!), and the decline of Estonian TV. Plus, they talk Family Guy, South Park, and Married… with Children—the classics! If you’re not listening, you’re losing! Believe me!
Eraarmeed on mänginud olulist, ent varjatud rolli riikide välis- ja sisepoliitikas juba kuuekümnendatest aastatest saati. Sellegipoolest satuvad nad meediasilma alla üpris harva. Kõik ilmselt teavad Wagnerit, kuid sealjuures jäävad mainimata näiteks Hiina, USA ja ka Lõuna-Aafrika Vabariigi eraturvafirmad ja eraarmeed. Käesolevas saates uurime tänapäevaste eraarmeede ajalugu, õiguslikku seisundit, kurikuulsat staatust ning täpsemini ka kes, kus ja kuidas tegutseb.
Saates räägivad olukorrast Liisbet, Arp ja Eke. Saadet juhib Thomas ning lõikas Hilda.
Tegemist on Ladina-Ameerika suurima riigiga, kus elab üle poole terve kontinendi rahvastikust. Seekordses saates analüüsime Brasiilia sotsiaalpoliitilisi probleeme, proovime leida ammendavat selgitust Brasiilia liikmelisusele BRICS organisatsioonis, vaatame üle praeguse presidendi Lula da Silva kordasaadetu ning räägime Ladina-Ameerika populismi eripäradest. Saates osalevad Erik ja Sigrid, saadet juhib Anna Gerda ning episoodi lõikas kokku Talis.
NB! Saate lõpus jagame ka filmisoovitust, mille põhjal Brasiilia ajalugu paremini tunda õppida.
Pärast Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate esimeses pooles on Lääne-Balkani riikide arengutrajektoorid olnud mõneti erinevad, kuid ometi on näha palju ühiseid jooni, mis tulenevad piirkonna paljuski ühisest kultuurist, ajaloost ja karakterist. Hetkel on Balkani poolsaare lääneosa riigid taas rohkem kõneainet pakkumas. Serbias toimuvad massilised protestid pärast seda, kui 1. novembril Novi Sadi raudteejaama katus kokku kukkus ja 15 inimest hukkus. Bosnias ja Hertsegoviinas mõisteti Serblaste Vabariigi juht Milorad Dodik aastaks ajaks vangi, kuid hetke seisuga ei tundu, et ta plaaniks sinna minna. Viimastel kuudel toimusid valimised Horvaatias ja Kosovos.Millised on Serbia tudengite juhitud protestiliikumise motiivid ning kas president Vučić kukutatakse? Miks Dodik vangi mõisteti ja millised on Bosnia ja Hertsegoviina tulevikuväljavaated? Miks on TikToki keelustamine ja Bektaši ordule Vatikani-taolise riigi loomine Albaanias päevakohased teemad?Olukorrast Lääne-Balkanil kõnelevad Erik ja Harald, saadet juhib ning modereerib Karl.
Kuigi naiste õigustest räägitakse aina rohkem, polnud 2024. aasta üleilmsed arengud selles vallas sugugi nii eesrindlikud. Näiteks toob Equal Measures 2030 välja, et 2019-2022 tegid ligi 40% riikidest soolises võrdõiguslikkuses taandarengu või stagneerusid selles vallas. Ka möödunud aasta jooksul toimus mitmeid poliitilisi arenguid naiste õiguste vallas. Naistepäevale pühendatud saates tuleb juttu naiste õiguste arengutest kodus ja võõrsil, muuhulgas vaadeldakse sellealast olukorda Iraagis, Afganistanis ning USAs. Samuti tuleb juttu naistevastaste narratiivide mõjust USA ja Venemaa poliitilisel areenil.
Saates arutlevad Patricia ja Annabel, saatejuht on Aet. Episoodi lõikas kokku Annmari.
Head kuulamist!
Julm, verine ja täiemahuline sõjapidamine Ukraina vastu on kestnud tänase seisuga kolm aastat. Erinevalt aastatest 2022 ja 2023 liikus rindejoon võrdlemisi vähe, kuid siiski toimusid tähtsad sündmused nii rindel kui ka rindelt eemal, mis võivad määrata sõja saatuse ja lõpu.
Kui stabiilne on Putini režiimi hetkeseis? Kas Venemaa on võimeline agressiooni jätkama? Mis oli Kurski operatsiooni eesmärk ja kas see on täitumas? Mida teevad Kurski oblastis Põhja-Korea sõdurid? Kuidas saab olukorda lahendada ja mis roll on selles kõiges Donald Trumpil?
Saates arutavad täiemahulsie sõja kolmandat aastat Kaspar, Talis ja Harald. Saadet juhtis Erik ja lõikas Liisbet.
Öeldakse, et oma silm on kuningas — seetõttu otsustas ka RSR, et parema pildi saamiseks tuleb minna ise kohale viimasel ajal palju kajastatud Moldovasse. Meie viiepäevane reis andis võimaluse lähemalt tundma õppida kunagist Bessaraabiat, kuivõrd plăcintă ja mămăligă mekutamise kõrvalt kuulsime ja kogesime palju põnevat riigi poliitika ja ühiskonna kohta.
Kuidas kogesime energiakriisi enda nahal? Mis meid Moldova juures võlus? Mida rääkisid kohalikud Maia Sandust? Miks me kohaliku meedia uudisveergudele jõudsime? Kuidas Moldoval üldse läheb?
Saates annavad nähtust ja kuuldust aru Patricia, Kaspar, Hilda, Talis ja Karl. Saadet juhtis ja lõikas Annabel.
Kevadsemestri hooaja avab Ringjoone tiim Hiina teemalise saatega. Üle mitme semestri räägime nähtusest, mis vaikselt kuskil suurte sõdade varjus on podisenud. Hiina on võib-olla et kõige kuulsam üleilmne soft-power'i ehk pehme jõu kasutaja. Riik investeerib aktiivselt Aafrika riikide infrastruktuuridesse, segab Läänemerel veealuse taristu korrapärast toimimist ning on arendanud välja uue globaase tehisintellektuaalse fenomeni DeepSeek. Mida on Hiina täpsemalt viimasel ajal korda saatnud, arutavad stuudios Helari ja Thomas. Saadet juhib Anna Gerda ja puldi taga tegutseb Heili-Mae.
Lisaks jõulutoidule, jõuluvanale, piparkookidele, kingitustele ja muudele traditsioonilstele pühadega seotud nähtustele tähendab lähenev pühade aeg ka seda, et aastast hakatakse vaikselt kokkuvõtteid tegema. Seda tegime ka meie Ringjoones mälumängu formaadis. Küsimusi tuleb nii tulevase USA presidendi kui ka valimiste kohta globaalselt 2024. aastal, ent ei jää puudutamata ka kultuur ja jõulukombed.
Traditsioonilises aastale punkti panevas mängus kohtuvad tiim Mets ja tiim Põld tasavägises duellis, ent kumb jääb peale? Kui palju sa ise arvad, et küsimustele vastata oskad? Vaid üks viis teada saada.
Mängu modereeris Siim ning saateks lõikas kogu ürituse Karl Kajak. Mängijateks olid Richard, Annabel, Kaspar ja Eke.
Küberjulgeolek on valdkond, mida selle keerukuse ja varjatuse tõttu on lihtne unustada või selle mõjukust alahinnata. Seetõttu oleme saates võtnud luubi alla kübermaailma rolli nüüdisaegsetes rahvusvahelistes suhetes ning konfliktides. Kas isehakanud häktivistide grupid on minevik või jäävad nad "riigipalgaliste" häkkerite kõrval püsima? Milliseid võimalusi pakub AI innovatsiooniks sõjalistes konfliktides? Kui eetiline võiks või saaks küberjulgeoleku tagamine olla?
Saates arutlevad mainitud teemadel Anna Gerda Nurmetalo, Annabel Lindmets ja Aleksander Koppel. Saatejuhiks Richard Kask, puldis Kjete Trutin.
Sel nädalal uurime Ringjoone liikmetega lähemalt fenomeni, mida me kõik kasutame igapäevaselt…SOTSIAALMEEDIA!
Mõne jaoks omab sotsiaalmeedia suurt rolli igapäeva elus. Olgu selleks, et saab oma kõige tähtsamat infot TikTokist või jagab oma uut valmiskampaania klippi. Meie, aga uurime, et miks on sotsiaalmeedia kandunud üle poliitikasse ning miks see on osa poliitikute jaoks eduvõti?
Muidugi iga pilve taga ei saa vikerkaar olla. Sotsiaalmeedia võib ka mingil määral ohtlik olla. Arutleme saates, mida tähendavad mõisted vale- ja desinformatsioon ning, miks on sellest oluline rääkida? Analüüsime välispoliitika näidetel, kas sotsiaalmeedia on kaasaegne propagandavahend? Kui sotsiaalmeedia võimendatud polariseerumine jätkub, kas see võib viia radikaalsemate muutusteni demokraatlikus süsteemis? Mis on sotsiaalmeedia tulevik?
Saates jutustavad Thomas, Harald ja Jaana. Saatel hoiab pulssi Anastasia ja pulti hoiab Annmari.
