Sel korral vestleme Halliki Kreinini ja Madis Vasseriga tasaarengust. Tasaarengu (degrowth) kontseptsioon seab kahtluse alla majanduskasvu ülemvõimu ning kutsub demokraatlikult ja juhitult vähendama tootmist ning tarbimist industrialiseeritud riikides, et saavutada keskkondlik jätkusuutlikkus, sotsiaalne õiglus ning heaolu. Ressursside kasutamise piiramine ja tarbimise vähendamine on tasaarengu poolt argumenteerivate teadlaste silmis ainuvõimalik tee sotsiaalse õigluse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Tasaarengu rakendamine eeldab aga väga suuri muutusi majandus- ja ühiskondlikus elus, mis potentsiaalselt puudutab kõiki elanikkonna gruppe.
Madis Vasser, PhD, Tasaarengu Eesti MTÜ asutaja, kes on pikka aega tegelenud keskkonna ning energeetika küsimustega ning hetkel toimetab teadurina Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis. Ta on veebilehe www.tasaareng.ee asutaja ning tasaarengu üks tuntumaid tutvustajaid ja eestkõnelejaid Eestis. Vt nt https://tartu.postimees.ee/7703905/uus-liikumine-puuab-koigutada-majanduskasvu-ulemvoimu
Halliki Kreinin, sotsiaal- ja majandusteaduste doktor, kes töötab Münsteri Ülikooli juures töö ja tasaarengu teemasid mõtestades. Ta seab kahtluse alla tootlikkusele keskendunud majandusmudeli piiratud ressurssidega planeedil ning on analüüsinud töö ja palgatöö kontseptsiooni ja mõtestanud alternatiivseid töötamise mudeleid. Vt nt https://arvamus.postimees.ee/7898362/halliki-kreinin-vastulause-professor-znamenskile
Vestlust juhib Liina Järviste, MA soouuringutes, Praxise tasaarengu ja soolise võrdsuse teemalise kirjandusülevaate üks autoreid. https://www.praxis.ee/uploads/2024/11/Tasaareng%20ja%20sooline%20v%C3%B5rdsus.pdf
Taskuhääling on valminud osana Praxise ja Feministeeriumi (MTÜ Oma Tuba) projektist “Feministeerium ja Praxis edendavad soolist võrdsust“, mida toetab strateegilise partnerluse raames Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Sel korral vestleme Halliki Kreinini ja Madis Vasseriga tasaarengust. Tasaarengu (degrowth) kontseptsioon seab kahtluse alla majanduskasvu ülemvõimu ning kutsub demokraatlikult ja juhitult vähendama tootmist ning tarbimist industrialiseeritud riikides, et saavutada keskkondlik jätkusuutlikkus, sotsiaalne õiglus ning heaolu. Ressursside kasutamise piiramine ja tarbimise vähendamine on tasaarengu poolt argumenteerivate teadlaste silmis ainuvõimalik tee sotsiaalse õigluse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Tasaarengu rakendamine eeldab aga väga suuri muutusi majandus- ja ühiskondlikus elus, mis potentsiaalselt puudutab kõiki elanikkonna gruppe.
Madis Vasser, PhD, Tasaarengu Eesti MTÜ asutaja, kes on pikka aega tegelenud keskkonna ning energeetika küsimustega ning hetkel toimetab teadurina Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis. Ta on veebilehe www.tasaareng.ee asutaja ning tasaarengu üks tuntumaid tutvustajaid ja eestkõnelejaid Eestis. Vt nt https://tartu.postimees.ee/7703905/uus-liikumine-puuab-koigutada-majanduskasvu-ulemvoimu
Halliki Kreinin, sotsiaal- ja majandusteaduste doktor, kes töötab Münsteri Ülikooli juures töö ja tasaarengu teemasid mõtestades. Ta seab kahtluse alla tootlikkusele keskendunud majandusmudeli piiratud ressurssidega planeedil ning on analüüsinud töö ja palgatöö kontseptsiooni ja mõtestanud alternatiivseid töötamise mudeleid. Vt nt https://arvamus.postimees.ee/7898362/halliki-kreinin-vastulause-professor-znamenskile
Vestlust juhib Liina Järviste, MA soouuringutes, Praxise tasaarengu ja soolise võrdsuse teemalise kirjandusülevaate üks autoreid. https://www.praxis.ee/uploads/2024/11/Tasaareng%20ja%20sooline%20v%C3%B5rdsus.pdf
Taskuhääling on valminud osana Praxise ja Feministeeriumi (MTÜ Oma Tuba) projektist “Feministeerium ja Praxis edendavad soolist võrdsust“, mida toetab strateegilise partnerluse raames Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Sel korral vestleme Georgiga, Peterburist pärit noormehega, kes poolteist aastat tagasi Eestisse kolis. Uurime, kuidas tal koolis läheb, ning keskendume eestikeelsele õppele ülemineku valguses ka sellele, miks tahtis Georgi poolteist aastat tagasi Eestisse tulles astuda just eestikeelsesse gümnaasiumisse ning kas see tal ka õnnestus. Samuti uurime, mis on aidanud kaasa sellele, et ta meiega juba eesti keeles vestelda suudab.
Kuigi Covid-aeg aitas normaliseerida stressist, ärevusest ja depressioonist rääkimist, on meil ühiskonnas veel pikk tee minna sõltuvusprobleemide tabudest vabastamisele. Eelkõige on olulised pikaajalise mõjuga ennetustegevused, näiteks haridusasutustes saame panna aluse headele eluoskustele, et noored oskaksid teha häid otsuseid igapäevaelus ja suhetes. Erasektoril on võimalus panustada vaimse tervise ennetustegevustesse nii mõjukate algatuste toetaja kui ka igapäevaselt tööandjana head keskkonda luues.
Sarja kolmandas osas räägivad vaimse tervise katsumustest ja lahendustest Kristina Siimar Taavet+Sten Tulevikufondist, Praxise analüütik Maris Vainre ning Tervisearengu Instituudi vaimse tervise ennetusvaldkonna juht Karin Streimann. Saadet juhib Brent Pere.
Praxis uuris Taavet+Sten Tulevikufondi tellimusel süvitsi Eesti hariduse ja vaimse tervise valdkonnas esinevaid probleeme ning nende võimalikke lahendusi, otsides kohti, kus erasektori panustajad saaksid tuua suurimat ühiskondlikku kasu. Selleks kirjeldas Praxis kummagi valdkonna peamisi väljakutseid ning hindas neid sotsiaalse investeeringu lähenemisel põhineva tööriista abil, mida on võimalik edaspidi kasutada ka muude valdkondade puhul. Tänavu valminud uuringu tulemustest ja järeldustest saab lähemalt lugeda Praxise kodulehelt.
Praxise podcast’ide sarja teises osas teeme juttu Eesti hariduse väljakutsetest ja lahendustest, kuhu erasektor juba nii Taavet+Sten Tulevikufondi kui Heateo Haridusfondiga on panustanud. Teemat avavad Praxise analüütk Sandra Haugas, haridusinnovaator Triin Noorkõiv ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Ats Mattias Tamm. Saadet juhib Brent Pere.
Praxis uuris Taavet+Sten Tulevikufondi tellimusel süvitsi Eesti hariduse ja vaimse tervise valdkonnas esinevaid probleeme ning nende võimalikke lahendusi, otsides kohti, kus erasektori panustajad saaksid tuua suurimat ühiskondlikku kasu. Selleks kirjeldas Praxis kummagi valdkonna peamisi väljakutseid ning hindas neid sotsiaalse investeeringu lähenemisel põhineva tööriista abil, mida on võimalik edaspidi kasutada ka muude valdkondade puhul. Tänavu valminud uuringu tulemustest ja järeldustest saab lähemalt lugeda Praxise kodulehelt.
Praxise podcast’i kolmeosalise sarja avaosas räägivad vabaühenduste toetamisest kui sotsiaalsest investeeringust Praxise juht Urmo Kübar ja Heateo Sihtasutuse juht Pirkko Valge ning neid küsitles saatejuht Brent Pere.
Praxis uuris Taavet+Sten Tulevikufondi tellimusel süvendatult probleeme ja nende võimalikke lahendusi Eestis hariduse ning vaimse tervise valdkonnas, otsides kohti, kus erasektori panustajatel on võimalik tuua suurimat ühiskondlikku kasu. Selleks kirjeldas Praxis kummagi valdkonna peamisi väljakutseid ning hindas neid sotsiaalse investeeringu lähenemisel põhineva tööriista abil, mida saab edaspidi kasutada ka muude valdkondade puhul.
2023. aasta suvel valminud uuringu tulemustest ja järeldustest saab lähemalt lugeda Praxise kodulehelt.
Seekordne Haridusluubi osa keskendub uue valitsuse plaanidele haridusvaldkonnas. Analüüsime koalitsioonilepet ja arutleme hariduselu üle koos Tabasalu Gümnaasiumi koolijuhi Grete-Stina Haaristo ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuhi Kristin Pintsoniga. Mis on koalitsioonileppes üld- ja kõrghariduse jaoks rõõmustavat? Kas mõni lubadus jäi kadunuks? Millised on koolikohustusliku ea tõstmise head ja vead? Kas õpetajaks õppijate stipendiumid leevendavad õpetajate järelkasvu probleemi? Kust leida raha kõrgharidusvaldkonda? Kas peaksime rääkima vahe- või valikuaastast ja mis on selle plussid? Luubi all on need ja mitmed teised teemad, nii et asu aga kuulama!
(EN below) Sel korral on luubi all rändetaustaga ja mitmekeelsete õpilaste olukord ning nende emakeelte toetamine koolis. Külla tuleb keelesõbralike koolide ekspert Ellen-Rose Kambel Hollandi MTÜ-st Rutu Foundation. Uurime, kuidas võidavad mitmekeelsete õpilaste emakeelte väärtustamisest kõik õpilased ning kuivõrd keelesõbralikud saavad koolid üldse ükskeelses haridussüsteemis olla. Seekordne osa on inglise keeles.
EN: Is Estonia ready for language friendly schools? The next episode of Haridusluup focuses on supporting the linguistic diversity of learners with migrant and minority backgrounds. We have invited Ellen-Rose Kambel from Rutu Foundation to discuss the importance of embracing home languages in school. Listen to the episode to find out how schools can become language friendly in monolingual education systems and how all learners can benefit from encouraging the use of home languages in the classroom.
Kolmanda Haridusluubi all on valimislubadused noortevallas ja oma mõtteid jagavad Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuht Heili Griffith, Tallinna Ülikooli nooremlektor ja doktorant Kristi Jüristo ning Kristjan Kruus, kes jubib Tallinna Haridusametis mittetöötavate ja -õppivate noorte programmi Hoog sisse. Uurime, kuivõrd on valimisprogrammides tabatud vajadusi-võimalusi ja kuidas noori üldse nähakse. Luupi hoiab Praxise analüütik Gertha Teidla-Kunitsõn.
Sel korral on Haridusluubi fookuses üldharidus. Uurime üheskoos, mida erinevad erakonnad oma valimisprogrammides üldhariduse valdkonnas lubavad, kuhu poole valdkonda nügivad ja missuguseid probleeme lahendama soovitakse asuda. Mõistagi on luubi all õpetajate järelkasv, aga ka küsimused sellest, millistel teemadel ootavad haridusvaldkonna esindajad poliitilist sekkumist ja kus tuleks otsustamine jätta ikkagi haridusvaldkonna ekspertidele endile. Stuudios on meiega koos koolijuht Grete-Stina Haaristo, õpetajakoolituse õppejõud Maarja Tinn ning Õpilasesinduste Liidu esimees ja tänane kooliõpilane Ats Mattias Tamm.
Siin ta on – Praxise hariduspoliitika analüütikute ellu kutsutud taskuhääling Haridusluup! Erakondade lubadused kõrgharidusvaldkonnas – mis teeb meele mõruks ja mis magusaks? Milline erakond tundub kõrgharidusvaldkonnas justkui üheteemapartei? Kas kõrghariduspoliitika varjus üritatakse teha rahvastikupoliitikat? Mis on väära idees lahutada õppejõu ja teadlase karjäär? Kas erakondade valimisprogrammid lasevad tudengitel olla tudengid? Kus Sa oled, talendipoliitika? Kas parteid on valimislubadusi sõnastades unustanud ülikoolide autonoomia? Kuidas tuleks lahendada kõrgkoolide töötajate palgamuret? Millest me ikkagi rääkima peame – kas õppekeelest või -kvaliteedist? Kõigile neile küsimustele leiad vastused Haridusluubi esimesest osast, mille fookuses on kõrgharidusvaldkond ning külalisteks Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, Tallinna Ülikooli professor ja ülikooli ametiühingu juhatuse liige Daniele Monticelli ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo.