Milline on hea looming, sõltumata loomeliigist? Kas kunst on vahend või eesmärk omaette? Kui kunst on vahend, siis mis on Elu kese? Püha ja madal – kas sõnnikuaur ja Linnutee kuma on pärit samast allikast? Kunstniku roll ühiskonnas. Millised on need küsimused, millele otsid vastust? Elu suuremad taipamised. Kuidas saada hakkama maailma ja iseendaga?
Saade on valminud koostöös Arvo Pärdi Keskusega.
Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod nii
vaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…
Nagu kõigel inimese juures, on ka unenägudel oma mõte. Need on osa psüühe isetervenemise mehhanismist. Nii nagu kogemata saadud haav peatselt armistub, nii tasakaalustavad unenäod mitte ainult meie hingehaavu, vaid teadliku mina ühekülgset ja alatihti vildakat vaadet olukorrale. Need justkui sunniks meie asju täiesti erineva, senitundmatu pilguga vaatama. Kui julgeda sellesse lähemalt süüvida, on see meelt avardav ja üllatav kogemus, peegeldus suurest ja sügavast sisemisest ilmast, mis otsapidi kollektiivse teadvustamatuse kihtidesse ulatub.
Unenägude tundmaõppimist võib võrrelda ookeani põhja sukeldumisega koos kõigega, mida sellel teel kohata võib.
Saade valmis koostöös Eesti Tervisemuuseumiga.
Ööülikool tänab: Kersti Mölder ja Andres Arendi
Merest ja maailmameredel seilavatest inimestest kõneleb ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli. Laulab ja tekste loeb näitleja Helena Lotman. Ehk siis tänases saates isa ja tütar - Tiit ja Helena.
Meri on kõikjal meie ümber – üle 70% maakerast on kaetud maailmamerega. Sellel merel seilab paar miljonit kaubalaevnikku, kümneid miljonid kalureid, sadu miljoneid niisama meresõpru. Kes on need mehed ja naised, kes vaatavad igatsevalt silmapiiri suunas, panevad endile kuldse kõrvarõnga ühte kõrva, tätoveerivad ankru käele? Kas meri ühendab või hoopis lahutab meid? Kas romantiline soolopurjetaja ja naftaplatvormi vahetuseülem on sama vennaskonna liikmed?
Saade on salvestatud 2024 aasta suvel Tallinnas toimunud purjeõpperegatil Tall Ships Races.
Näitleja, lavastaja ja pedagoog Lembit Peterson: „Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)? Tahaksin käsitleda teatrit mitmest aspektist – kui kunsti, ametit, missiooni, eluviisi, tunnetusteed jne. Peamine oleks Tõe tunnetamise võimalus, teatri horisontaalne, võimalik vertikaalne, tingimata ka sakraalne dimensioon. Milline on teatri koht meie ühiskonnas väärtus- (või väärtusetuse …) ruumi kujundajana, elukultuuri eest võitlejana, aga ka võimaliku surmakultuuri külvajana? Teater kui kahe teraga mõõk.“'
Muusika: Philippe Hersant, "L’ombre d'un doute: II. La Messagère", esitab Lucile Boulanger
Ööülikool tänab Arvo Pärdi Keskust
Heli: Küli Tüli
Toimetaja: Jaan Tootsen
Loodusemees, keskkonnaekspert, kuid eelkõige ikkagi inimene, Tiit Leito on ilmselt üks parimaid väikesaarte ja laidude tundjaid Eestis. Loodus kui looja. Inimene kui vaatleja. Räägime pikemalt Hiiumaa külje all olevast Saarnaki laiu elust 70-ndatel aastatel kui seal käis suviti tööd tegemas kirev seltskond loomeinimesi. Loeti keelatud kirjandust ja tehti palju tööd. Otsiti elu mõtet. Tiit kõneleb ka piltidest ja tekstidest - eks need ole kõik erinevad meediumid maailmaga suhtlemisel.
Muusika: Bo Hannson
Ööülikool tänab: Hiiumaa kirjandusfestival ja Tiina Maiberg
Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
Toimetaja: Jaan Tootsen
See, mida meile vanemate, vanavanemate - eelnevate põlvkondade poolt on sisse harjutatud, või mis on meis salvestunud puha teadvustamata, on inimesiti küllap erinev, aga ühe rahva kultuuriruumis võib ühisosa olla üllatavalt suur. Mõtlekski kõva häälega, mis on need me igapäevaelu kombed, reeglid ja tabud, mida järgime. Või enam ei järgi.
Kuidas meie tavad ja kombed erinevad või sarnanevad elades maal või linnas?
Kas üldse ja mil viisil eelnevatelt põlvedelt päritud oskused, teadmised või tavad aitavad meid tänasel päeval?
Ööülikool tänab koostöö eest Viljandi pärimusmuusika festivali.
Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
Toimetaja: Jaan Tootsen
„Suur osa kristlikust teoloogiast on meeste jutt teistele meestele,“ teab teoloog ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Täna parandame selle vea ja räägime vägevatest naistest religiooniloos. Juttu tuleb maailma esimesest naisest, kes juudi müstitsismi kohaselt oli hoopis Lilit, mitte Eeva, ja mõnevõrra hilisemast kangelannast: Maarja Magdaleenast.
Saade on valminud koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega.
Heli: Külli Tüli, Taisto Uuslail
Toimetaja: Tõnis Tootsen
Produtsent: Jaan Tootsen
Mida keelega teha saab ja tohib? Missugune on oma keel, kuidas teda armastada ja mitte karta? Kuidas keelelisi eripärasid kirjanduses kasutada? Aga kuidas neid tõlkida?
Oma suhet keelega tutvustavad kolmes lühiloengus noored humanitaarid. Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Kristel Algvere mõtleb keelest kui kassipojast, keda ei tohi liialt räntsutada, et ta iseseisvaks ja elujõuliseks kasvaks. Tõlkija Maria Esko vaatleb keelt kajakana, kellega me iga päev kokku puutume, kuid kes jääb alati ettearvamatuks ja taltsutamatuks.
Tekstiilikunstniku ja luuletaja Maryliis Teinfeldt-Grinsi jaoks peitub keeles kodutunne, mis toob ka kaugel viibides tagasi iseenda ja oma juurte juurde.
Saade on valminud koostöös noore kirjanduse ajakirjaga Värske Rõhk.
Salvestatud 2024. aasta kevadel Tartus kultuuriklubis Salong.
Muusika: “kõik teevad kõike valesti”, autor ja esitaja Riste.
Heli: Külli Tüli
Toimetajad: Saara Liis Jõerand ja Priit Põldma.
Muster, kiri, ornament on märk, mille kaudu midagi teada antakse ja ära tuntakse. Mustrite loomine võimaldab genereerida ning talletada kõrgemaid energiaid, luua kosmilist korda ja harmooniat. Kõnelen endasse talletunud mustritest; luuletustest, mis ühel või teisel viisil püüavad edasi anda öö olemuslikku salapära ja sellest tulvavaid tähendusi.
Ööülikool tänab koostöö eest: Prima Vista kirjandusfestival, Eesti Rahva Muuseum ja Piret Simson.
Heli: Külli Tüli, Ilmar Madison
Toimetaja: Jaan Tootsen
Nagu majad, nii räägivad ka põõsad ja puud linna kujunemisloost, olles osa ajaloolisest ruumilisest keskkonnast.
Nagu kunsti ja arhitektuuri puhul, nii on ka haljastuses oma ajastumoed — 19. sajandi lõpu liivatatud teedega "mõisapargi moodi" koduaiad, stalinistlikud paplialleed, 1950. aastate lõpu ja 60. aastate kiviktaimlad ja madalad okaspuuvormid, 1980. aastate eramu- ning suvilarajoonide kõrged viirpuuhekid. Sellest ja paljust muust kõneleb arhitektuuriloolane Oliver Orro.
Ööülikool tänab Tallinna linnaruumifestivali ja Pille Laiakaske.
Muusika: Mingo Rajandi "Dolorosa".
Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
Toimetaja: Jaan Tootsen
Loovus on isiksuseomadus, mis avaldub erinevates valdkondades. See tähendab, et kõike saab teha loovalt, uuenduslikult ja isikupäraselt.
Loovisiksused on sageli ise vastuolulised inimesed, kelle looming sünnib sisemisest valust. Aga on ka hetki, kus loomine on otsekui ilmutuslik vabanemine.
Kui looming on loodud, peab looja sellega edasi elama, arvestama erinevate suhtumiste ja arvamustega. Suured loojad on need, kelle looming elab nendest kauem.
Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.
Kuidas on raamatu tähtsus ja tähendus muutunud viimastel aastatel. Kas Gutenbergi ajastu hakkab otsa saama? Raamatutega kasvanud ja kujunenud põlvkond. Miks lugemine kui protsess on nii eriline ja oluline inimeseks kujunemisel? Miks on vaja lugeda ja kirjutada eesti keeles?
Loeng on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.
Kunagi nimetas Maailma Tervishoiuorganisatsioon vaimse heaolu ühe kriteeriumina inimeste lootust elamisväärsele tulevikule. Seesama organisatsioon kuulutas depressiooni epideemiaks juba aastal 2017, pärast seda on olukord läinud ainult hullemaks. Kui füüsik Stephen Hawkingilt küsiti tema ootamatult pika elu lõpul, mis on tema elurõõmu saladus, vastas Hawking, et 21-aastaselt keerati ta ootused täiesti nulli ja pärast seda oli iga elatud päev ja iga saavutus suur rõõmuallikas. Ehk lootus on alati ka siis, kui lootust justkui ei ole.
Saade on salvestatud 2023. aasta augustis Viljandis Keskkonnahariduse Suveakadeemias.
Ööülikool tänab koostöö eest Eesti Keskkonnahariduse Ühingut ja Jonas Nahkorit.
Piret Saluri ja Tiiu Relve räägivad sellest, kuidas nad tõlkimise juurde jõudsid, ning raamatutest, millel on nende elus eriline tähendus. Kuidas kirjutas Mika Waltari üheainsama suvega valmis "Sinuhe"? Milline identiteedikriis võib tabada tõlkijat, kes peab laveerima baltisakslaste ja eestlaste mälestuste vahel?
Saade valmis koostöös Hiiumaa kirjandusfestivaligaja Tiina Maibergi.
Muusika: Leroy Anderson - The Typewriter
Maailmas on läbi aegade paljudes keeltes loodud lõpmatu hulk luuletusi, mis kõnelevad igatsusest. Kui palju meenub aga luuletusi näiteks kadedusest? Miks on mõnd tunnet palju kergem sõnadesse valada kui mõnd teist?
Muusika: Helena Tulve "Silmaja", esitab Anna-Liisa Eller
Saade on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid.
Ööülikooli loengus räägib Viivi Luik kirjaoskuse mitmetähenduslikkusest: lugemisest kui kunstist, lugemisoskuse ja kirjaoskuse tihedast seosest. Samuti on selles loengus juttu seesugustest mõistetest nagu poliitiline kirjaoskus ja südame kirjaoskus ehk siis inimeseksolemise kirjaoskus, mis on tihedalt seotud aumõiste ja inimväärikuse mõistega. Südame kirjaoskuse teadvustamise kaudu annab loengu autor meile meie keerulisel ajal ka tulevikulootust.
Muusika plaadilt Filia Sion - Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve
Saade on valminud koostöös Arvo Pärdi Keskusega.
1944 on pöördeline aasta Eesti ajaloos ja kõigi eestlaste elulugudes: märtsipommitamine, Punaarmee sissetung, septembrikuine suur põgenemine... Aga meie seas on ka inimesi, kelle jaoks 1944 on sünniaasta. Üks neist on lavastaja Merle Karusoo, kes on aastaid tegelenud oma sünniaastakaaslaste elulugude kogumisega ja teab, mis neid inimesi ühendab. Sõna saavad ka Viljandi kultuurikolledži 2000. aastal lõpetanud huvijuhid, kes lõid Karusoo juhendamisel koolitööna dokumentaallavastuse „Sügis 1944“. See kõneles inimestest, kes asusid 1944. aasta septembris läände põgenema, aga pöördusid ühel või teisel põhjusel tagasi. Miks on oluline selliseid lugusid teada? Kuidas mõjutavad toonased valikud meid täna?
Muusika: Eduard Tubin „Prelüüd viiulile ja klaverile“ (1944), esitavad Sigrid Kuulmann (viiul) ja Marko Martin (klaver).
Katkendeid dokumentaalnäidendist „Sügis 1944“ esitavad Reet Filippov, Keiu Tamm ja Karin Undrits. Kokkusaamine toimus 2024. aasta maikuus Rõugu talupargis.
Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo räägib projektist „Kes ma olen?“, mille käigus osalejad õpivad tundma iseenda ja oma eellaste elulugusid ning jutustavad neist laval. Alates 1990. aastate lõpust on Karusoo seda projekti läbi viinud väga erinevates kooslustes: osalisteks on olnud näiteks Eestis elavad vene emakeelega lapsed, Narva elanikud ja Ida-Virumaa eesti keele õpetajad ning noored näitlejad-lavastajad nii Eestis kui Euroopas. Miks on tähtis tunda oma päritolu? Kuidas mõjutab erinevate elulugude jagamine suhteid ühiskonnas?
Loeng on salvestatud 2024. aasta maikuus Rõugu talupargis.
Muusika: Jaak Johanson „Taastulek“ (Cesar Miró teksti põhjal), esitavad Jaak ja Mart Johanson.
Tekstiilikunstnik Ave Matsin: „Oleme suurte ja kiirete muutuste keskel. Viimase sajandi pöörane tootmise ja tarbimise kasv on toonud meid maa taluvuspiiridele liiga lähedale. Olles süvenenud meie traditsioonilise esemelise kultuuri erinevatesse aspektidesse näen, kuidas pärandtehnoloogias kasutust leidnud praktikad saaks olla abiks tänaste probleemide lahendamisel. Loengus toongi mitmesuguseid näiteid pärandis leiduvate väärtuste, teadmiste ja oskuste kohta, mis võiks meid inspireerida tänase olukorra parandamisel.“
Saade on valminud koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga. Täname: Katariina Sofia Päts ja Juko-Mart Kõlar.
Enne muusikaartisti karjääri on minu kireks olnud sotsiaalantropoloogia. Loengus tutvustangi paari Ghanas etnograafilise välitöö käigus kogetud olukorda, mis on oluliselt kujundanud mu arusaama muusiku rollist, nii pärimusse suhestumise kui meelelahutustööstuses toimetamise vaatenurgast. Lisaks kirjeldadan mõne eriliselt meeldejäänud esinemissituatsiooniga kaasnevaid aistinguid, emotsioone ja kontserdi ajal pähe tükkivaid mõttekiude ning arutlen nende näidete varal pärimusmuusika maailmas ringlevatel teemadel, millest intervjuudes ei räägita.
Saade on valminud koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga. Täname: Katariina Sofia Päts ja Juko-Mart Kõlar.
