Kuigi isegi meile diagnoosimise eest palka ei maksta (ikka tulemuste eest!), on see ometi kulutulena leviv tegevus.
Kes on inimesed, kes tõenäoliselt selle sildi külge saavad? Ja veel tähtsam - miks see silt mõnikord kleebitakse?
Paljudele üllatuseks “Ära nii tee” ei olegi adekvaatne piiride seadmine. Aga mis siis on? Ja kuidas see kõik on seotud läbipõlemisega.
Piirid ei ole ainult “ei” ütlemine. Uurime seekord piire mitte indiviidi, vaid süsteemi vaatenurgast. Räägime sellest, kuidas peredes ja organisatsioonides kujunevad allsüsteemid ning kuidas piirid nende vahel määravad, kui hästi suudetakse koos toimida.
Kujuta ette, et juhina räägid sama vestlust nädalast nädalasse – lootuses, et seekord jõuate teise tulemuseni. Aga ikka kordub sama: pettumus, kaitsepositsioon, vaikne vastupanu. Jagame, kuidas sisu tasandilt protsessi tasandile liikumine aitab kinnijäänud vestlustest edasi liikuda. Kui soovid need oskuseid teadlikult arendada, siis vaata https://killumets.ee/koolitused/rasked-vestlused-edasijoudnutele/
Igas suhtluses on kaks tasandit. Kui piirduda ainult ühel tasandil vestlemisega, siis on see nagu gaasi andmine ilma käiku vahetamata – mootor jääb undama, aga edasiliikumist ei toimu. Uurime, kuidas targalt käiku vahetada, et saaks kiiremini edasi liikuda!
Nii käis Lutsu "Suves" talu üleandmine Tootsile. Seekordses episoodis arutame koos Mihkel Tammoga neid nüansse, mis kaasnevad pereäri üleandmisega järgmisele põlvkonnale. Kuidas see käib, kui asutaja on kogu eluenergia ärisse suunanud ja järeltulija pole vanemat suurt näinudki? Mis saab siis, kui äri üleandmisega venitatakse või kui järeltulev põlvkond tahab suuri muutusi teha…
Seekord on meil külas Mihkel Tammo ja räägime pereettevõtetest, kus põimuvad peresüsteemid ja juhtimissüsteemid, mistõttu rollid võivad kergesti sassi minna. Kuidas hoida tasakaalu äriliste ja isiklike suhete vahel, vältida konflikte ning tagada nii ettevõtte kui ka perekonna harmooniline toimimine?
Juba Piiblisse on sisse kirjutatud õdede-vendade sünnijärjekorra sümboolne lugu. Seda uurime seekord meiegi - kuidas sünnijärjekord ja meie sugu kujundab seda, kuidas õed-vennad nii täiendavad teineteist kui ka konkureerivad omavahel?
Ikka selle rõhuasetusega, et need mustrid ei ole vääramatult ette määratud, ka mitte head ega halvad, vaid on süsteemiliikmete endi teha, kuidas kasutatakse süsteemi poolt pakutavaid eeliseid ja piiranguid.
Suhted õdede-vendadega kujundavad meid ja meie teisi olulisi suhteid rohkem, kui arvata oskame. Selles episoodis uurime, miks need varajased sidemed on olulised ning kuidas kogemus õdede-vendadega kandub edasi meie täiskasvanusuhetesse.
Vaatasime tagasi möödunud aastale ja oma isiklikele õppimistele. Ja kuskohast need õppimised ikka tulevad, kui mitte omaenda ämbritest ja kännu taha kinni jäämistest - neist räägime ka.
Räägime, kuidas vastandamisest välja tulla. Ning selle asemel polaarsused hoopis tasakaalus tööle panna. Alustuseks - unustage ära sõna “versus” ning asendage see sõnaga “JA”. Nõudlik JA hooliv. Hingan sisse JA hingan välja. See JA teine.
Elari mainitud lisamaterjali saad alla laadida siit: https://killumets.ee/episood-18/
Kas olulisem on sissehingamine või väljahingamine? Tobe küsimus, eks! Sest üks ilma teiseta ei saa, nad käivad koos, paaris. Täpselt sama vale on küsimus, kas hoolivus on parem kui nõudlikkus. Nad on polaarsused ja mõlemat on vaja, eesmärk on tasakaal.
Distantsiteema-jätkuepisoodis vaatleme, kuidas saab organisatsioonis liigse läheduse kõrvaltoimeks olla liigne kaugus ning kuidas armuafäärid selle teemaga haakuvad. Ning mis vormi võtab distants, kui emotsiooni intensiivsus enam jõukohane pole.
Paradoksaalselt saab distants olla reaktsiooniks nii liigsele lähedusele kui liigsele kaugusele. Pealtnäha rahuliku suhte allhoovustesse süvenedes võib avastada, et üks või mõlemad osapooled on lõpetanud oma mõtete ja tunnete omavahelise jagamise. Füüsiliselt ollakse kohal, aga emotsionaalselt distantsil.
Konflikti-teemalise seeria viimane osa, kus uurime meie reaktsioonimustreid konfliktis. Ei ole pääsu tõdemusest, et tihti satume konflikti enda eelarvamuslikkuse pärast ning välja on raske tulla meie reaktsiooni pärast. Suure tõenäosusega teeme ajalugu, rääkides juhtimisteemalises podcastis (lepitus)seksist. Ja teismelistest tuleb ka juttu. Elari mainitud konflikti lahendamise stiilide mudeli saad alla laadida siit: https://killumets.ee/episood-14
Konflikti peidetud dimensioonid: võim & kontroll, usaldus & lähedus, austus & tunnustus.
Konflikt ei ole hea ega halb. Ta lihtsalt on. Ometi, konflikti tajutakse sageli intenviise ja “pahana”. Ilmselt juba aimate, et päritoluperel ning seal toimunud sotsialiseerumisprotsessil on selles oma roll.
Üllatav süsteemne roll, mis on esindatud igas peres, suguseltsis, meeskonnas ja ettevõttes. Roll, mille kandjad saavad põhjendamatult palju kriitikat, sest jällegi on tegu lihtsalt tangoga. Ei ole neil sümptomikandjatel viga midagi.
Jätkame sellega, kuidas kiindumissuhe minu vanematega vanuses 1-3 mõjutab minu toimimist juhina, järgijana, kolleegina, lapsevanemana, partnerina, sõbrana, õpilasena, õpetajana, inimesena. Lae kiindumusstiilide mudel alla siit: https://killumets.ee/episood10/
