Saatesarja neljandas osas võtame vaatluse alla emotsionaalse ilmajäetuse skeemi. See on muster, mis kujuneb tavaliselt lapsepõlves, kui inimese olulised vajadused läheduse, mõistmise ja hoolimise järele jäävad täitmata. Selle kogemuse tagajärjel võib inimest hilisemas elus juhtida uskumus, et keegi temast päriselt ei hooli ja aru ei saa ning kõigega tuleb ise toime tulla, sest ta eeldab, et tema vajadus ja soov emotsionaalse toe järele jääb vastamata.
Arutame, kuidas see skeem alguse võib saada, milliseid vajadusi see peegeldab, kuidas see meid täiskasvanuna mõjutab ning millised märgid sellele viitavad. Saatekülalised on kliiniline psühholoog ja superviseeritav skeemiterapeut Anni Kuusik ning psühholoog ja superviseeritav skeemiterapeut Margus Maksimov.
Saatejuht Katrin Saali Saul.
Kolmandas episoodis vaatleme skeemiteraapiat kui teraapialiiki lähemalt. Kuidas skeemiteraapia protsess laiemalt välja näeb ja mis seanssidel aset leiab? Kuidas see erineb teistest teraapialiikidest? Kuidas sünnivad muutused ning kui pika protsessiga arvestada?
Juttu tuleb ka aju närvivõrgustikest ja ennustusvigade tegemisest; skeemiteraapia tehnikatest: kujutlusharjutustest, tühja tooli tehnikast ja piiritletud vanemlikkusest.
Skeemiteraapia on targalt kokku pandud heast-paremast psühhoteraapias olemasolevast ja seepärast me seda fännamegi. Saatekülalised on skeemiterapeudid Triin-Ketlin Siska ja Kristi Esperk.
Saatejuht Katrin Saali Saul.
Skeemiteraapia taskuhäälingu teises osas teeme sissevaate skeemide mõjule igapäevaelus. Kui miski meenutab lapseea toksilist kogemust, siis käivitub skeem ja inimese kogu reaalsus muutub – see väljendub nii mõtlemises, tunnetes kui käitumises. Sellist reaalsuse muutumist nimetame olekuteks - näiteks sisemise kriitiku, sisemise lapse ja kaitseolekuteks. Sisemise kriitiku olek käivitab haavatava lapse oleku valusad emotsioonid ja nende tunnetega toimetulekuks käivituvad omakorda kaitseolekud. Viimased aga väljenduvad teiste jaoks arusaamatute käitumistena, sest skeem nende taga on nähtamatu. Olekute olemust avavadki käesolevas episoodis lühidalt skeemiterapeudid Marika Paaver ja Julia Laanemets. Järgmistest saadetes räägime neist süvitsi. Olge kuuldel!
Saatejuht Katrin Saali Saul.
Lapsepõlv on õppimise aeg. Tugevaimad seosed ajus tekivad emotsionaalseimate sündmuste korral. Kord loodud seosed talletuvad mälus. Kui laps kasvab turvalises ja piisavalt vabadust pakkuvas keskkonnas, kujuneb baasusaldus elu vastu ja eneseusk. Kui valdavaks on kurbus ja hirm, sest napib näiteks emotsionaalset hoolitsust või iseseisvuse võimaldamist, teeb laps sellest enda kohta negatiivsed järeldused. Selliseid üldistunud järeldusi, millega kaasnevad tugevad tunded, nimetame skeemideks.
Taskuhäälingu esimeses osas tutvustavad emotsionaalseid vajadusi ja nende täitmise või mittetäitmise mõju inimese psüühika arengule skeemiterapeudid Julia Laanemets ja Marika Paaver.
Saatejuht Katrin Saali Saul.