Revolutsiooni Mustsärgid! Itaalia mehed ja naised! Igal pool maailmas elavad itaallased – üle mägede, üle merede! Kuulge mind!

Tähendusrikas tund on peagi saabumas meie isamaa ajaloos. Sel hetkel täidavad kakskümmend miljonit inimest Itaalia avalikke väljakuid. Inimkonna ajaloos pole nähtud niivõrd hiiglaslikku meeleavaldust. Kakskümmend miljonit inimest – kuid üks süda, üks tahe, üks otsus.

See meeleavaldus näitab, et side Itaalia ja fašismi vahel on täiuslik, absoluutne ja muutumatu. Ainult need, kelle mõistust on pehmendanud lapsikud illusioonid või puhas teadmatuse vari, võivad mõelda teisiti – sest nad ei mõista, mis on see 1935. aasta fašistlik Itaalia.

Paljude kuude vältel on saatuse rattad liikunud kindla eesmärgi suunas – meie rahuliku otsusekindluse ajel. Viimastel tundidel on nende liikumine kiirenenud ja nüüd ei saa neid enam peatada.

Meie eesmärkide poole ei liigu üksnes armee, vaid terve rahvas – nelikümmend neli miljonit hinge –, kelle vastu püütakse toime panna kõige süngemat ebaõiglust: võtta meilt meie koht päikese all. Kui Itaalia 1915. aastal sõtta astudes sidus end liitlaste saatusega, siis kiideti meie vaprust ja anti suuri lubadusi. Kuid pärast ühist võitu, mille nimel Itaalia ohverdas kuussada tuhat surnut, nelisada tuhat kadunut ja miljon haavatut, jäeti meid rahuläbirääkimiste laua ääres vaid riisuma rikka koloniaalsaagi raasukesi.

Kolmteist aastat oleme olnud kannatlikud, samal ajal kui meid on ümbritsetud ja survestatud nende poolt, kes soovivad meid lämmatada. Etioopiaga oleme olnud kannatlikud nelikümmend aastat! Aeg on öelda: aitab!

Rahvasteliit, selle asemel et tunnustada Itaalia õigusi, söandab rääkida sanktsioonidest. Kuid kuni vastupidine pole tõestatud, keeldun uskumast, et Prantsusmaa ehtne ja õilis rahvas toetaks sanktsioone Itaalia vastu. Kuussada tuhat kangelaslikult langenut – keda isegi vaenlase väejuhid austusega meenutasid – keeraksid end hauas ringi.

Ja kuni vastupidine pole tõestatud, keeldun uskumast, et Briti rahvas oleks valmis valama verd ja riskima Euroopa katastroofiga ainult selle nimel, et kaitsta üht barbaarset Aafrika riiki, keda kogu maailm peab vääriliseks jääma väljapoole tsiviliseeritud rahvaste peret. Kuid siiski ei tohi me jätta tähelepanuta homse päeva võimalikke arenguid.

Majandussanktsioonidele vastame distsipliiniga, ohvrimeelsusega, kuulekusega. Sõjalistele sanktsioonidele vastame sõjaliste meetmetega. Sõjategevusele vastame sõjategevusega.

Ärgu keegi arvaku, et meid saab sundida alla andma ilma karmita võitluseta. Rahvas, kes on oma mineviku ja nime vääriline, ei saa ega tohi võtta teistsugust seisukohta. Kordan kõige kategoorilisemal viisil kõigi itaallaste ees, kes täna on kogunenud – ja annan teile siin pühaliku tõotuse –, et teen kõik oma võimuses, et takistada koloniaalkonfliktil muutumast Euroopa sõjaks. Seda tüüpi konflikti võivad küll soovida need, kes loodavad selle uue katastroofiga kätte maksta oma lagunenud templite eest, kuid mitte meie.

Mitte kunagi varem, kui nüüd – sel ajaloolisel tunnil – pole Itaalia rahvas näidanud sellist vaimu tugevust ja iseloomu jõudu. Ja just selle rahva vastu, kellele inimkond võlgneb oma suurimad saavutused, rahva vastu, kes on andnud maailmale kangelasi, poeete, pühakuid, meresõitjaid ja kolonisaatoreid – just selle rahva vastu julgeb maailm ähvardada sanktsioonidega!

Itaalia! Proletaarne ja fašistlik Itaalia, Vittorio Veneto Itaalia, Mustsärkide revolutsiooni Itaalia – tõuse oma jalgadele! Tõusku taeva poole sinu otsusekindluse hüüd ja kandugu see meie sõduriteni Ida-Aafrikas. Olgu see lohutuseks neile, kes lähevad võitlema. Olgu see julgustuseks meie sõpradele ja hoiatus meie vaenlastele. See on Itaalia hüüe, mis kandub üle mägede ja merede laia maailma. See on õiguse ja võidu hüüe!