Hooaja viimases „Ekspert eetris“ saates on külas Tallinna Ülikooli tudeng, liikumisõpetaja ja raamatu "Õpime liikudes" autor Siim Tõnisson, kelle missioon on tuua rohkem kehalist aktiivsust Eesti koolidesse – mitte ainult kehalise kasvatuse ja liikumise tundidesse, vaid ka kõikidesse õppeainetesse.
Saates arutatakse, miks on liikumispõhine õpe oluline ja kuidas see toetab laste keskendumist, õpitulemusi ning vaimset heaolu.
Saates räägitakse ka sellest, millised on Siimu kogemused õpetajana ning mis suunas võiks Eesti haridussüsteem liikuda, et liikumine ja õppimine oleksid paremas tasakaalus. Samuti jagab Siim praktilisi nippe ja harjutusi, mida iga õpetaja või lapsevanem saab koheselt proovida. Tutvustatakse ka tema loodud platvormi Liikumismängud, mis pakub inspiratsiooni ja materjale aktiivseks õpetamiseks.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates „Ekspert eetris“ räägitakse Eesti ülikoolide rollist kestliku arengu edendamisel ajal, mil ühiskonnas kõlab üha enam hääli rohepöörde pidurdamiseks.Arutletakse, kas kestlikkusele on üldse alternatiivi ning millisel moel on ülikoolid ise eeskujuks – nii õppe- ja teadustöös kui ka organisatsioonikultuuris. Vaadeldakse ülikoolide jalajälge ja küsitakse, kas väärtused on päriselt ellu rakendunud.Saates keskendutakse ka konkreetsetele algatustele ja projektidele, mille kaudu panustatakse rohepöördesse. Räägitakse, millised katsumused ja edulood on sel teel ette tulnud ning kuidas Eesti ülikoolid koostöös suudavad teaduspõhiselt ja vastutustundlikult ühiskonda kestlikumas suunas juhtida. Saatejuht on Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks. Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping, Eesti Maaülikooli teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp ning Eesti Kunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar.
Saates "Ekspert eetris" on külas Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia vanemteadur Kaja Mädamürk, kes avab teemat nii teaduslike uuringute, isiklike kogemuste kui ka värskeima andmestiku valguses.Saates uuritakse, mida tähendab matemaatikahuvi ning miks ei taga ainult huvi häid tulemusi. Juttu tuleb ka matemaatikaärevusest, püsivuse ja enesetõhususe olulisusest, ning sellest, miks just seoste loomise oskus ja keskendumine on edu võti. Kas ja kui palju mõjutab meie suhtumist matemaatikasse tulevikutehnoloogia, näiteks tehisintellekt? Ning milliseid võimalusi pakub argipäev matemaatikaga suhestumiseks?Eesti Haridusteaduste Ajakirjas ilmus maikuus ka mahukas matemaatikauuringut käsitlev artikkel "Põhikooli matemaatika lõpueksami tulemuste seosed varasemate oskuste ja matemaatikahuviga", millega saab tutvuda siin. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates “Ekspert eetris” on külas Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane ning koolipsühholoogi, pereterapeut ja superviisor Saale Kibin, kes arutleb lapsevanema keerulise rolli üle lapse vaimse tervise toetamisel. Üha sagenevad vaimse tervise mured, pingeline eksamiaeg ja ühiskondlik surve loovad olukorra, kus abi vajadus on suur, ent samal ajal puudub kindlus, kelle poole pöörduda. Üles kerkivad küsimused, kas koolipsühholoog on piisava väljaõppega, kuidas hinnata, et loovterapeut või muu spetsialist on usaldusväärne. Kibin rõhutab, et usalduse aluseks on läbipaistvus, ametialane regulatsioon ja koostöö lapsevanemate, koolide ning spetsialistide vahel. Ka lapsevanemate enda traumad ja varasemad kogemused mõjutavad sageli seda, kas ja millal nad julgevad spetsialisti poole pöörduda.Saates räägitakse ka Eesti koolipsühholoogia hetkeseisust: kuigi 64% koolidest on kaetud psühholoogi teenusega, on katvus ja teenuse kvaliteet piirkonniti ebaühtlane. Saale Kibin, kellele koolipsühholoogia arendamine on südamelähedane teema, jagab oma kogemusi praktikate juhendamisest, kovisioonidest ja supervisioonidest ning sellest, kuidas tugevdada psühholoogide kogukonda. Kuidas tagada, et iga laps saaks õigel ajal professionaalset tuge – ning et ka lapsevanem oskaks seda tuge usaldada?Koolipsühholoogidel on ka nõuandeliin. Numbrile 1226 on oodatud helistama nii lapsed, pereliikmed kui koolide töötajad. Tuge pakuvad ja nõustavad kutsetunnistusega koolipsühholoogid eesti keeles E-R 16.00-20.00, vene keeles T 16.00-20.00. Nõustamine on anonüümne. Helistada võib nii lapse kui ka enda murega – vanemate ja kooli töötajate vaimne tervis mõjutab ka laste heaolu. Kevadel töötab liin mai lõpuni ja alustab taas septembris. Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
„Ekspert eetris“ saates on külas Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia dotsent, kelle sulest ilmus hiljuti raamat „Tuttav või tundmatu? Näotuvastus psühholoogias ja õiguses“. Saates räägitakse lähemalt sellest, kuidas inimesed nägusid mäletavad, millised vead võivad selles protsessis tekkida ning kui tõsised tagajärjed võivad eksimusel olla nii õigussüsteemis kui igapäevaelus.Lisaks arutletakse, milline on tehnoloogia roll näotuvastuses ja kas masinad ületavad juba inimese loomuliku nägudemälu. Kristjan Kask jagab näiteid juhtumitest, kus näotuvastus on olnud võtmetähtsusega.Saates kuuleb ka teadusprojektist EdTech Talents ja kuidas see on seotud Kristjani teise uurimisteema – ülekuulamise psühholoogiaga. Ülekuulamisel on oluline küsida küsimusi, mis aitaksid tõsta vastuste täpsust. Juttu tuleb projekti raames arendatavast õpimängust, mille abil saab oma küsitlemisoskust treenida.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates “Ekspert eetris” on mitmekesisuse nädalal külas Tallinna Ülikooli vilistlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog ja võrdse kohtlemise usaldusisik Elina Kivinukk, kellega vesteldakse sekkumise keerukusest ja väärtusest mitmekesises õpi- ja töökeskkonnas.Saates arutatakse, miks ei ole sekkumine ainult julguse küsimus, vaid sellega võivad kaasneda sisemised kahtlused, ebamugavustunne ja kogemused, mis muudavad otsustamise keeruliseks. Sekkumine ei pea alati olema suur ja formaalne – vahel piisab juba märkamisest ja tähelepanu juhtimisest. Millal aga tekib tunne, et äkki reageerid üle? Mis juhtub siis, kui inimene, kelle poole pöördutakse, vastab kõhklemise või umbusuga?Vestlus on osa 5.–11. maini kestvast ülikoolide ühisest mitmekesisuse nädalast, mis julgustab märkama ja tegutsema olukordades, kus keegi võib kogeda töökiusu, väärkohtlemist või ebavõrdset kohtlemist.Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ on külas Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor ja Ökoloogia Keskuse juhataja ning keskkonnaalgatuse veestik.info eestvedaja Jaanus Terasmaa, kes tutvustab harrastusteaduse võimalusi ja väärtust Eesti veekogude heaolu jälgimisel.Juttu tuleb sellest, kuidas iga huviline saab kaasa aidata Eesti veestiku seisundi jälgimisele. Näiteks fotona jäädvustamise või lihtsa kirjelduse kaudu, mis võimaldab ühiselt koguda olulist infot muutuste ja võimalike probleemide kohta.Lisaks tutvustatakse vabatahtlike veeseire veebikeskkonda veestik.info, mille kaudu saab oma tähelepanekuid jagada, ning selgitatakse, miks on selline kodanikualgatus Eesti veekogude seisundi parandamisel üha olulisem. Riik jõuab seirata ainult 3% järvedest ja 14% vooluveekogudest. Iga inimene saab lihtsa vaatluse abil andmete korjamisele kaasa aidata. Tänu sellele saavad teadlased uut infot, mis aitab veekogusid kaitsta ja ennetada probleeme, nagu näiteks veeökosüsteemide ja joogivee seisundi halvenemine, kliimamuutuste suurenev mõju ning kahanev elurikkus.26. aprillil toimub Eesti esimene vabatahtlike veeseirepäev. Rohkem infot leiab veestik.info ja Facebooki lehelt.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ arutame kestliku tuleviku tähenduse ja võimalikkuse üle Eestis koos akadeemik Anu Realoga, kes on Warwicki Ülikooli professor ja Tallinna Ülikooli kestliku tuleviku uuringute sihtrahastusega professor.
Põhjuseks on jaanuaris käivitunud Euroopa Komisjoni poolt rahastatud viieaastane projekt SustainERA, mille eesmärk ei ole ainult teadusuuringud, vaid ka Tallinna Ülikooli teadusvõimekuse ja rahvusvahelise koostöö arendamine. Projekt keskendub kestlikkuse võtmes neljale suurele teemale: inimeste mõtte- ja käitumismustrid, poliitika kujundamine ja poliitiline kommunikatsioon, organisatsioonide jätkusuutlikkus ning kogukondlikud praktikad ja hoiakud.
Vestluses uurime, kuidas Anu Realo selle uurimisteemani jõudis, mida ta mõtleb kestlikust tulevikust rääkides ja mida plaanitakse SustainERA projekti käigus saavutada. Senised uuringud näitavad, et eestlased ei pea kliima- ja keskkonnaprobleeme olulisteks teemadeks, millega on vaja tegeleda. Ometigi on tänastel otsustel ja tegudel väga oluline roll tuleviku kujundamisel ja sellel, kas Eesti on elamisväärne kodupaik ka tulevastele põlvkondadele.
Loe projekti SustainERA kohta lähemalt
https://www.tlu.ee/hti/uudised/mahuka-projektiga-uuritakse-inimeste-kestlike-valikute-tagamaid.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
Lõppenud EmpowerVET projekti tulemused näitasid, et koolist väljalangemine on sageli mitmete tegurite koosmõju tulemus. Üheks oluliseks probleemiks on koolikiusamine, mis sageli algab juba põhikoolis ning võib kesta aastaid, mõjutades nii noorte enesehinnangut kui ka motivatsiooni edasi õppida. Samuti mängivad rolli keerulised peresuhted – ebapiisav toetus kodust, pinged vanematega ning vähene teadlikkus hariduse tähtsusest võivad viia haridustee katkemiseni. Sageli kordusid projekti raames intervjueeritud noorte lugudes vaimse tervise probleemid, nagu ärevus ja depressioon, mis mõjutasid negatiivselt noorte võimet õpingutega toime tulla. Kutseõpe pole alati noorte jaoks esmane haridustee valik. Motiveeritud õppijate kõrval pole paljud noored kutsekooli minnes teadlikud oma erialavalikust, vaid satuvad sinna juhuse läbi. Samas nõuab kutsekool iseseisvust ja vastutuse võtmist oma õpingute eest – oskused, mis paljudel noortel on puudulikud. Praktikakoha leidmine ja tööandjatega suhtlemine võib olla suur stressiallikas. Statistika näitab, et suurim kutseõppest väljalangemine toimub juba esimesel õppeaastal.Kutseõppeasutuste tugisüsteemid on väga erinevad, kuid spetsialiste napib. Üle 600 õpilase kohta on vaid üks tugispetsialist, mis tähendab, et paljud abivajajad jäävad märkamatuks. Samas võib üks toetav õpetaja, raamatukoguhoidja või noorsootöötaja mängida noore elus otsustavat rolli, pakkudes tuge ja mõistmist.Saates arutleme, kas õppimiskohustuse pikendamine toob kaasa positiivseid muutusi või süvendab olemasolevaid probleeme. Kas kutsekeskhariduse pikendamine aitab noortel paremini ülikooli jõuda? Mida saab õppida varasematest kutseharidusreformidest? Ja kuidas saavad õpetajad ja koolid haavatavaid noori paremini toetada?Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ räägime koostööst inimese ja masina vahel ning selle rollist töökeskkonna efektiivsuses ja turvalisuses. Külas on Tallinna Ülikooli arvutitunnetuse lektor Mati Mõttus, kes räägib lähemalt ühisest projektist TalTechiga ning sellest, kuidas võiks tekkida tõhus koostöö robotitega.
2023. aastal startis Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi inimese ja arvuti interaktsioonirühma (HCI) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) uus koostööprojekt. Viis ja pool aastat kestva projekti peamine eesmärk on panna Virumaa kolledžis alus inimese-roboti interaktsiooni laborile, mis hakkab teenima kohalikku tööstust ning aitab nii üliõpilastel kui ka õppejõududel inimese ja roboti interaktsiooni teemadega lähemalt tuttavaks saada.
Saates arutatakse, kuidas see labor aitab uurida ja parandada roboti ja inimese koostööd, miks on see oluline tänapäeva tööstuses ning millised on suurimad väljakutsed tõhususe, usaldusväärsuse ja ohutuse tagamiseks tehnoloogia kasutamisel. Kuidas mõjutab masinate ja inimeste koostöö meie igapäevaelu ning milliseid praktilisi lahendusi pakub see tulevikuks?
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Linnaruumi jagavad jalakäijad, jalgratturid, tõukeratturid, autod ja peatselt ka renditavad minimopeedid. Kas kõik need liiklejad mahuvad turvaliselt samasse keskkonda? Saates „Ekspert eetris“ arutlevad Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppejõud Tarmo Vanamõisa ja Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene, kuidas kujundada inimsõbralikumat linnaruumi, kus kõik liiklejad saaksid end turvaliselt tunda.
Viimastel aastatel on kergliikurite arv plahvatuslikult kasvanud, kuid vastavad infrastruktuurilahendused ei ole alati nende arenguga sammu pidanud. Liikurid muutuvad järjest suuremaks ja kiiremaks, jättes jalakäijad tihti kõige haavatavamaks liiklejateks. Kas eraldi kergliiklustsoonid võiksid olla lahendus? Millist rolli mängib kiiruse alandamine ja millised regulatsioonid tuleks rakendada, et vältida liikluskaost?
Saates räägitakse ka sellest, kuidas eri linnapiirkondades võivad kehtida erinevad liikluslahendused ning miks on oluline arvestada nii kesklinna kui ka äärelinnade vajadustega. Õhus on küsimus, kas Tallinn liigub inimsõbraliku linna suunas või hoopis jalakäijatele aina keerulisema keskkonna poole. Arutelu keskmes on ka küsimus, kas reguleerimisotsustega on juba hiljaks jäädud ning kuidas vältida olukorda, kus linnaliiklus muutub „vabaks anarhiaks“.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ on külas Anneli Habicht, üks Tallinna Ülikooli sajandi vilistlastest ja andragoogika eriala magister, kelle karjäär on viinud teda nii hotellindusse, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi ametisse kui ka tänasesse rolli Põhja-Eesti Regionaalhaigla teenindusjuhina.Vestluses avame, kuidas andragoogika põhimõtted toetavad inimesi nende professionaalsel ja isiklikul arenguteekonnal. Kuidas on täiskasvanuhariduse õpingud aidanud toime tulla juhtimis- ja teeninduskultuuri väljakutsetega tervishoiusektoriga? Millised on haigla töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri suurimad väljakutsed ning kuidas saab motiveerida ja toetada töötajaid intensiivses keskkonnas?Lisaks uurime, mida saab andragoogika õpetada inimeste sisemiste ressursside avamisest ja kuidas saab täiskasvanuhariduse põhimõtteid rakendada tervishoius, avalikus sektoris ja mujal juhtimises.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ käsitletakse eestikeelsele õppele ülemineku mõju ja väljakutseid haridussüsteemis. Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele külalislektor Külli Kuri tutvustab, kuidas koolides aidatakse lõimida kahte eesti keelt ning kuidas toetada eri keeletasemega õpilasi.
Arutletakse, kuidas keele toestamine aitab kujundada igale õppeainele sobivat erialakeelt ning kuidas lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe) toetab üheaegselt ainealaseid teadmisi ja keeleoskust. Räägitakse ka Õpetajate Akadeemia rollist õpetajate järelkasvu kasvatamisel ja koolide ning ülikoolide koostöö arendamisel.
Vestluses otsitakse vastuseid küsimustele, kas üleminek eestikeelsele õppele on toimunud liiga hilja ning milliseid samme saab astuda, et muuta üleminek sujuvamaks ja toetavamaks. Lisaks juhib saade tähelepanu sellele, et lisaks keeleõppe toetamisele tuleb pöörata tähelepanu ka õpetamismeetodite mitmekesistamisele ja kogukondade kaasamisele.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli vanemteadur Raili Nugin, kuidas Ukraina sõda on kohal ka Eestis, mõjutades nii kultuuri- kui migratsioonipoliitikat. Kuidas on kohanenud Ukraina põgenikud, eriti maapiirkondades, kus töö- ja elamistingimused ei vasta alati ootustele?
Samuti vaatleme, kuidas on kultuuridebatid polariseerunud ja politiseerunud. Arutleme ka Venemaalt sõja tõttu Eestisse saabunud migrantide lugusid – kuidas neid tajutakse ja kas Eesti ühiskond oskab nende potentsiaali ära kasutada?
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ arutlevad Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes ning ajaloo õpetaja ja magistrant Kert Õun, miks on Eestis toimunud holokaustist vähe räägitud ning kuidas uus interaktiivne holokaustipaikade kaardirakendus "Holokaustitähised" aitab seda lünka täita.
Kuigi ajaloolased on põhjalikult uurinud Eestis toimunud genotsiidi ja kaardistanud hukkamispaigad ning sunnitöölaagrid, ei ole neid kohti olnud huvilistel lihtne leida. Üliõpilasprojekti raames loodud kaardirakendus aitab avastada peamisi holokaustiga seotud paiku – alates kohaliku juudi kogukonna hävitamisest 1941. aastal kuni Vaivara sunnitöölaagrite võrgustikuni aastatel 1943–1944.
Vestluses avame, miks eestlased teavad siinsetest sündmustest pigem vähe ja kuidas võiksid sellised digitaalsed mälutöö vahendid seda muuta. Räägime ka tudengite tööst – kuidas ajaloolised allikad, muuseumide spetsialistid ja välitööd aitasid kokku panna täpse kaardi, mis koondab koordinaadid, fotod ja taustainfo.
Saade aitab mõista, miks on oluline mäletada ja uurida minevikku ning kuidas digitehnoloogia saab aidata hoida ajalugu teadvuses ka tulevastele põlvkondadele.
Tutvu kaardirakendusega lähemalt siin: https://holokaustitahised.ee.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli vanemteadur Martin Klesment 2024. aasta detsembris ilmunud raamatu „Sündimust mõjutavad tegurid“ teemadel. Raamat koondab viimase paarikümne aasta teadusuuringute tulemusi ja selgitab, kuidas erinevad tegurid – majandus, töö- ja pereelu tasakaal, eluasemepoliitika ning sotsiaalsed väärtushinnangud – kujundavad inimeste otsuseid laste saamise osas.Vestluses võetakse fookusesse raamatus ilmunud artikleid ja teadustulemusi, et mõista, miks sündimus Eestis langeb hoolimata heldetest toetustest ja milliseid lahendusi võiks riiklik poliitika pakkuda. Kas sisseränne võiks asendada sündimust? Millised takistused seisavad perede ees, kes soovivad rohkem lapsi, kuid ei suuda seda ellu viia?Lisaks arutletakse, kas lastesaamise otsused on puhtalt isiklikud või kujundavad neid ühiskondlikud normid ja majanduslikud tingimused. Kasvava rahvastikuprobleemi taustal otsitakse vastuseid küsimusele, kas ja kuidas saaks riik sündimust suurendada. Samuti kerkib esile küsimus, kas peaks rohkem rääkima inimese elukaare kulgemisest.Raamatust lähemalt siin:https://www.tlu.ee/pood/home/436-sundimust-mojutavad-tegurid.htmlSaatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ selgitab Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg, kuidas ühiskonnas levivad hirmud uute tehnoloogiate ees ja miks neid sageli esitatakse ekslikult kui ühiskonna suurimaid ohte. Läbi ajaloo on igat uut kommunikatsioonitehnoloogiat ja meediavormi – olgu selleks raamatud, raadio, televisioon või sotsiaalmeedia – peetud noorte ja ühiskonna jaoks ohtlikuks. Need hirmud on sageli olnud aga alusetud ja ülepaisutatud.Vestluses käsitletakse moraalipaanika ja tehnoloogiapaanika mõistet ning selgitatakse, kuidas paanikad tekivad ja toimivad. Kuidas sarnanevad praegused ärevused nutiseadmete või TikToki kasutamise ümber kunagiste hirmudega telefoni, Walkmani või televiisori vaatamise ees?Saates arutletakse ka andmetõlgenduste üle, mis võimendavad tehnoloogiavastaseid hirme ning küsime, kas enamik inimesi on ikka nutiseadmetest sõltuvuses ja kas sotsiaalmeedia ja digitehnoloogia kasutamine on ikka suur oht vaimsele heaolule? Saade aitab kriitiliselt mõtestada tehnoloogia ja ühiskonna ning inimese vahelisi suhteid ja kutsub vältima lihtsustatud mustvalgeid hinnanguid. Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum, kuidas vanemaealised saaksid ühiskonnaelus aktiivsemalt osaleda. Kas töö-, kogukonna- ja poliitikaelus kaasalöömine on nende jaoks piisavalt kättesaadav? Millised lahendused aitavad neil oma oskusi ja teadmisi paremini rakendada? Saates arutletakse, kuidas Eestis vanemaealiste võimalusi toetatakse ning mida tehakse ära, et neil oleks suurem roll ja enesekindlus igapäevaelus.Saates räägitakse ka easõbralikest organisatsioonidest – mida saavad tööandjad teha, et pakkuda vanematele töötajatele paremaid tingimusi ja milliseid samme on juba astutud. Lisaks vaadeldakse lähemalt kogukonnatööd, mis mängib suurt rolli vanemaealiste sotsiaalses kaasamises. Eestis on pikaajaline kultuuritöö traditsioon, kuid kuidas saab kogukonnatööd muuta isikupõhisemaks ja tulemuslikumaks? Kogukonnatöö ABCD-mudel võib pakkuda uusi lahendusi, mis aitab vanemaealiste kaasamist Eesti ühiskonnas parandada. Saade annab ülevaate hetkeolukorrast, tulevikusuundadest ja praktilistest lahendustest, mis aitavad vanemaealiste kaasamist Eesti ühiskonnas parandada.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates „Ekspert eetris“ räägivad Tallinna Ülikooli nooremteadurid Stella Täht-Vaik ja Rainer Mere, kuidas kogukond saab toetada vaimset heaolu ja ennetada vaimse tervise kriise. Vaimse tervise kriis on kujunenud üheks olulisemaks väljakutseks tänapäeva ühiskonnas.Suur osa elanikkonnast kogeb elus vaimse tervise raskusi, kuid tugivõrgustike ja ressursside puudus võib süvendada nende mõju. Kriisi leevendamiseks on vajalikud kogukondlikud sekkumised, varajane märkamine ja toetavad programmid, mis mitte ainult ei tegele probleemide tagajärgedega, vaid aitavad edendada ka vaimset heaolu ja vähendada stigmat ühiskonnas.Vestluses arutletakse, kuidas kogukondi mõtestada ja millised on nende rollid sekkumisel. Samuti tutvustatakse 4-astmelist sekkumismudelit, mis aitab suunata vaimse tervise edendamise tegevusi. Lisaks räägitakse pikemalt uuest projektist „Depressioonivaba Tallinn“, mis keskendub koolituste ja ürituste korraldamisele kogukondades vaimse heaolu toetamiseks. Eestlaste hoiakud ja arvamused vaimse tervise probleemide suhtes näitavad "Depressioonivaba Tallinna" uuringu kohaselt murettekitavat alahindamist, kuna ligikaudu 40% inimestest usub, et depressioonist on võimalik lihtsalt tahtejõu abil vabaneda. See viitab tõsiasjale, et vaimse tervise probleemide tõsidust ei võeta sageli piisavalt tõsiselt ning ühiskonnas on endiselt vajadus teadlikkuse ja hariduse järele, et muuta arusaamu ja vähendada sellega seotud stigmat. Saade kutsub mõtlema, kuidas igaüks meist saab panustada vaimse tervise edendamisse ja luua toetavaid kogukondi.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Oleme jõudnud teelahkmele, kus tehisintellekti ja masintõlke areng on kiire, samas kui inimtõlgi panuse väärtus püsib kriitilise küsimusena. Kas masintõlke areng vähendab inimeste rolli või loob hoopis uusi võimalusi keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks? Monticelli selgitab, kuidas masintõlge mõjutab meie keelt, kultuuri ja ühiskonda. Samuti arutletakse, millist kirjandust Eestis tõlgitakse, milline on tõlkekirjanduse hetkeseis ning kuidas masintõlge võiks tulevikus avardada väiksemate keelte kirjanduse nähtavust. Saates vaadeldakse tõlke ajaloolist rolli Eesti kultuuri ja keele arengus, tuues esile, kuidas tõlkijad on sillutanud teed kirjanduste ja kultuuride vahelisele dialoogile ning ideede vahetusele. Lisaks tutvustab professor Monticelli Eesti esimest tõlkekirjanduse digivõrgustikku – tööriista, mis aitab kaardistada tõlkijate ja autorite vahelisi seoseid ning süvendada arusaamist tõlke olulisusest. Saade kutsub mõtlema, miks tõlkimine on tänapäeval tähtsam kui kunagi varem ja kuidas tõlkeajalugu võib aidata luua tulevikku, kus tehnoloogia ja inimloovus käivad käsikäes. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
