Kui te ise Darjat näeksite, siis te oleks kohe nõus! Aga vägemalt saate teda kuulata arutlemas sellistel teemadel nagu kuidas veganlus võib leevendada tervisemuresid, kuidas potentsiaalselt käituksime sõja olukorras, aktivismist ja selle erinevatest vormidest, suhetest lähedaste mitteveganitega, Veganmessi emotsioonidest ja näiteks ka tattoodest.

Seekordses saates räägib kahe Tallinnas asuva söögikoha üks asutajatest ning kliimamuutustega võitlev Siim sellest, kuidas luua maailmas positiivset muutust, veganettevõtluse ilust ja valust, roheüritustest ja rohepesust ning taimsel kütusel sportimisest. Saatelõpu taustamuusikat pakub Vabandage.

Veganmess saab tänavu juba 15-aastaseks ning sel puhul on taas külas messi korraldajad, kes saladusloori kergitavad – keda on oodata esinema, keda kauplema, millised on tänavused töötoad ja kui suured on tulevikuambitsioonid. Samuti saime rääkida üldisest veganluse käekäigust praeguses maailmas.

Okei, mitte päris kõik. Pärast PIIIIKKKKAAAAA puhkust on EVP tagasi, taskus on, nagu ikka, Kaija.. ja Britta? Selles episoodis saad teada, kus on Janiš, kes ja miks on Britta, miks Kaija enam vegan pole ja mis edasi saab (kui saab). Veidi selline tutvumisõhtu/stream of conciousness episood, harjutame hääli lahti.

Kerly tuli külla ja me rääkisime toidust. Õigupoolest pole me ühes episoodis kunagi varem nii palju toidust rääkinud - toidujagamisest, toidu kättesaadavusest, toidu päästmisest, mahetoidust jne. Kuula ära ja saad ka teada, mis see Foodsharing endast kujutab ja kuidas me kõik peaksime oma käitumist ja mõtlemist toiduga seoses muutma.

Episoodid lähevad meil ikka aina vahvamaks. Seekord nagistasime mikrofonide taga koguni neljakesi. Saate esimeses osas said külalised rääkida kõigest, mida nad teavad tulevase Veganmessi kohta, teises osas rääkis Grete meile vegankokandusest ja Jesper pajatas oma juhtumistest mustkunstiareenidel ning selgeltnägijate tuleproovis.

PS Juba teist salvestust järjest külastas meid poltergeist ning asjad, mis ei peaks kukkuma, kukkusid sellegipoolest. Lisaks otsustas keegi salvestustehinkaga möllata ja mõne sekundi omavoliliselt ära kustutada. Hirmus lõbus oli.

Gert tuli külla ja sai mahe saade. Informatiivne, aga mitte kuiv. Filosoofiline, aga mitte liiga. Gert rääkis nii nagu on. Lahkasime sporti ja jõutõstmist mitme nurga alt: sooritusvõime, strateegia, rekordid, keelatud võtted ja toitumine. Loomulikult ei jätnud me tähelepanuta ka Gerdi isiklikku teekonda.

Aga vaatame siis… vaatame täiega enda sisse ja tunnetame, kas resoneerub, kas me tunneme end ära, ja miks meid üldse kotib?

Sten on kahtlemata zen, selles pole kahtlust. Peale selle on Sten ka palju muud. Sten teeb mitut asja järjepanu ja läbisegi. Räägime Steni teekonnast ja prioriteetidest, hoolimisest, vabandustest, väärtustest ja pehme olemisest. Kas Steni zen olemise taga võib ka taimne toit olla? Muidugi! Mis küsimus see selline on?

Emma tuli külla ja lootust sai kohe kuhjaga. Kliimaaktivist, veganaktivist, ettevõtja, mitte pelgalt visionäär. Rääkisime sõpradest, grupisurvest, koduõppest, radikaalsusest. Arutasime, kust jooksevad eetika ja tundevõimelisuse piirid ning saime teada, kas või kelle eest on Emma nõus nälga surema. Lõpuks pajatasime pikalt-laialt lemmiktoitudest ja õppisime kõik midagi uut.

Tegelikult küsis Annaliisa ise ka, et miks me teda õigupoolest üldse podcasti kutsusime, ja ma ei tea, kas see ei ole ilmselge, aga kui inimene on Eesti ainsama veganžurnaali omanik ja peatoimetaja, siis see on üsna piisav põhjus. Tänase seisuga Annaliisa muidugi enam ajakirjas ei toimeta, mingid teised kolm tüüpi on seal.

Vastuse saavad küsimused nagu:

Millised mõtted ja tunded Annaliisat valdavad seoses ajakirja müügiga?

Miks mõne numbri kaane peal on praekapsas, aga sees kuulus vegan?

Ja ilmselt kõige olulisem... miks Anne Veski Maximas ei käi?

Peale ajakirja tegemiste rääkisime veel toidust ja eetikast selle ümber, ristsõnadest ning jalgpallist.

Vahepeal oli kaos... nagu ikka.

Saate lõpetab täiesti hullumeelne vastus selle hooaja lõpuküsimusele.

Mees nagu orkester... mees nagu orkaan... mees nagu täiesti ebakompetentne restoranipidaja... See on see, mida paljud meist aastaid arvanud oleme. Aga kas meil oli õigus? Nüüd on sul suurepärane võimalus kuulata, millest kõik alguse sai, mis veel juhtus, mis Toomase peas tegelikult toimub ja kuhu siit üldse edasi minna on. Tuntud või tundmatu, aga kindlasti mitte ükskõikseks jättev, veganrestoranide Inspiratsioon ja Oasis põhivõll - Toomas Laigu.

Tead, vahel on nii, et me teeme küll vegan podcasti, aga veganlusest ei kipu eriti rääkima. See-eest rääkisime paar sõna seentest.

Saara ise on kultuuriuurija ja fotograaf ja me ei räägi ka nendest teemadest peaaegu üldse. Küll aga peatume mingil seletamatul põhjusel maailma lähiajalool.

Saara tuli tegelikult külla, et tutvustada peatse aset leidvat loomaõiguste konverentsi, mille veatuks toimimiseks Saara oma spetsiifilisi oskusi ja valvsat pilku laenab ja sellest me tõesti rääkisime... episoodiliselt.

Käesolev jagu on täielik kaos ja seda kõige paremas mõttes.

Viis aastat on möödas ning Kadri ja Markus on tagasi. Seekord koos ja juttu jätkus tervelt ühe rekordsalvestuse jagu. Aga see oli kõike seda väärt.

Rääkisime maailmavaatelistest asjadest, muutustest, valmisolekust, leppimisest, toidust... läksime isegi sügavuti. Meenutasime heldelt 90ndaid ja saime palju põnevat teada Retro Foodtrucki kohta. Kõike seda läbi naeru ja ohhetuste.

Tead, hirmus vahva oli, et Heldi külla tuli. Saime limonaadi juua ja tšillit süüa ja loomulikult rääkida Heldi veganteekonnast ning tema ettevõtmistest Roheboxis ja Eesti Vegan Seltsi juhatuses. Lisaks hekseldasime Heldi uurimustööd teemal, kas loomi üldse tarvitseb biomeditsiinis katsealustena kasutada.

Emily oli nii hea, et tuli kõrvaltänavast meile külla ja me rääkisime õite huvitavatest asjadest. Näituseks kohustuslikust kirjandusest, feminismist, Emily psühholoogitööst piiri ääres ja kas ja kuidas omnivoore mõjutada.

Ja ega me teid kultuuripealinnast lugemissoovituseta ära ei lase.

Melanie Joy "Why We Love Dogs, Eat Pigs, and Wear Cows"

Oli teistmoodi saade. Tartu kortermaja, kollane diivan ja salvestuseks ideaalne puidust laud. Mari vastas küllakutsele väga kiirelt ja meil oli vahva. Saime rääkida ja limonaadi juua. Vestlesime kunstist ja usutlesime, kuidas vegan ilma süümepiinadeta üldse midagi lõuendile kanda saab. Siis rääkisime muidugi Mari isiklikest veganarengutest. Hallidest alades, taaskasutusest, eeskuju näitamisest, hinnangutest ja kummalistest komponentidest maailma ilutööstuses.
Saatejuhtideks olid sel korral Anu ja Janiš

Enne Veganmessil ülesastumist käis Kristjan meil sõbraga külas ja sai kummaliselt optimistlik saade. Rääkisime vegan teekonnast ja sellega kaasnevatest ilmingutest, spordist, tervisest, suhtumisest, perspektiivist ja muidugi toidust ka.

Meil tekkis vaba aega, istusime laua taha ja juhuslikult olid mikrofonid sisse lülitatud. Rääkisime tulevasest veganmessist, nähtamatutest loomadest rahvusringhäälingus ja põgusalt endastki. Saate kibuvitsakrooniks on Janiš, kes kogu salvestuse vältel meeleheitlikult oma uut raamatut müüa üritab. Meie vabandame.

Komplekt nimega Martin ja Kati saabus meie manu ja sai mõnus saade. Rääkisime juhtumistest Piimandusmuuseumis, stressist, unistustest, ehk natuke liiga palju majoneesist ja muidugi kaheksast küülikust, keda nimetatud külalised hoole ja armastusega oma kodus võõrustavad.

Performance coach ja soorituspsühholoogiliste oskuste konsultant Liisi Toom, muuhulgas vegan, tuli külla ja sai üks ilus ja praktilisi nõuandeid täis episood. Kohustuslik kõikidele aktivistidele ja muidu sooritajatele.