Seekordses saates on külas kriisihoolduspere vanemad Moonika ja Andres, kes on olnud asendusvanemateks kahele beebile – esimene tuli nende perre ühekuuselt, teine vaid nädala vanuselt. Paar räägib, kuidas neist sai kriisihoolduspere ning kuidas nad oma bioloogiliste lastega arutasid, kas võiksid kodu pakkuda ka abivajavatele lastele.
Kriisihoolduspere annab ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine pikaajaline elukorraldus.
Kriisihoolduspere peab olema valmis last vastu võtma väga lühikese, kahetunnise, etteteatamisega ehk olema väga paindliku elukorraldusega. Samuti peab pere olema valmis vastu võtma erinevas vanuses lapsi, kriisihoolduspere ei saa perre tuleva lapse vanust valida. Laps on kriisihooldusperes kuni kolm kuud või lõpliku kohtuotsuseni.
Seekordses „Beebipalavikus“ on külas Tallinna lastehaigla ravijuht Liis Toome, kellega teeme juttu eelmisel aastal lastehaiglas tööd alustanud emapiimapangast.
Mis on emapiimapank? Kellele ja milleks on vaja doonorrinnapiima? Kui palju emapiimapanku Eestis on? Kes saab olla rinnapiimadoonor? Kui palju rinnapiimadoonoreid Eestis on? Kuidas emapiimapangas piima kogumine ja selleks annetamine käib? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.
Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!
Eestis eraldatakse igal aastal perekonnast ligi 300 last. Osa neist naaseb oma sünniperre, ent paljudel pole see võimalik. Alati ei õnnestu lapsele ka sugulaste juures uut elupaika leida. Sellisel juhul leitakse lastele hoolduspere, et lapsi ei peaks paigutama turva- ega asenduskodudesse. Värskes „Beebipalavikus“ tutvustab hooldusperede teemat Raili Pütsepp sotsiaalkindlustusametist.
Mida üldse tähendab hoolduspere? Mida tähendab kriisihoolduspere? Miks lapsed hooldusperedesse satuvad? Kui palju on Eestis lapsi, kes hooldusperet vajavad? Kui palju on meil hooldusperesid ja kui palju neid olla võiks? Kes sobib hoolduspereks – kas selleks peab olema kindlas vanuses, abielus, omama kinnisvara?
Need ja paljud muud küsimused saavad vastuse värskes episoodis.
Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!
Seekordses saates räägib Keiti Käosaar oma geenirikkega sündinud tütrest Laura Mirtelist, kes aasta tagasi kahe ja poole aastasena suri. Mida tunneb lapsevanem, kui peab võtma vastu otsuse ravi lõpetada ning lapse süda tema süles viimased löögid teeb?
Keiti tütar sündis 2021. aasta augustis glükosüülimishäirega ning oli seitsmes selle diagnoosiga inimene Eestis. Kuidas selline harvikhaigus avaldus? Miks ei tuvastatud seda juba emaüsas? Kas diagnoosi saamine oli kergendus? Milline oli Laura Mirteli prognoos eluks? Miks peavad Keiti ja tema abikaasa edaspidi saama lapsi kunstliku viljastamise abil? Miks otsustas Keiti oma pere lugu ka blogis jagada? Need ja paljud muud küsimused saavad vastuse värskes episoodis.
Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!
Seekordses saates on külas „Vallalisest kaunitarist“ tuntuks saanud massöör Kaspar Rooni, kelle perre sündis septembris tütar Lenna. Veel enne pisitütre sündi sai Kaspar isaks aga kahele kasupojale. Mees ütleb, et lapsevanemaks olemine pole kindlasti lihtne, kuid on täiega kõiki väljakutseid väärt.
Millised olid Kaspari eeldused laste kasvatamise osas enne, kui temast sai kahe poisi kasuisa? Milliseid väljakutseid kasuisaks olemine toonud on? Kuidas reageeris mees, kui teda esimest korda issiks kutsuti? Kuidas reageeris Kaspar, kui tema kallim Pille teatas, et ootab nende ühist last? Milline oli väikese Lenna sünnilugu? Need ja paljud muud küsimused saavad vastuse värskes episoodis.
Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!
Seekordses saates on külaliseks günekoloog ja spordientusiast Helen Liis (33), kellega räägime rasedana treenimisest. Helen on neljakuuse lapse ema ning enne rasedaks jäämist tegi triatlonirajal väga tugevaid tulemusi – ta on olnud Eesti meister ning poolikul Ironmanil Euroopa meister.
Kuidas leidis Helen tee spordini? Millist sporti ta raseduse ajal tegi ning millest loobuma pidi? Millist spordi rasedana üldse teha võib? Millistest spordialadest hoiduda? Kas rasedusaegne sportimine aitab ka sünnitusele kaasa? Millal Helen pärast sünnitust taas jooksurajale naasis? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.
Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!
Seekordses „Beebipalavikus“ on külas ooperilaulja Elina Nechayeva, kes sai 26. oktoobril poja Olive'i emaks. Lapse sünnitähtaeg oli novembri lõpus, kuid poeg ei mallanud siia ilma tulekuga oodata. Elina ütleb, et ta varem alanud sünnituse ees hirmu ei tundnud, kuna on ka ise ennetähtaegselt sündinud.
Kuidas Elina ja tema abikaasa Ahmed lapseootusest teada said? Mis tunded neid valdasid? Kuidas kulges Elina rasedus? Milline oli Olive'i sünnilugu? Kuidas poeg endale nime sai? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.
Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!
Seekordses „Beebipalavikus“ on külas seitsme lapse ema Anni Keskülla (33), kes on kahel korral oma suurperega võtnud ette hullumeelsena tunduva seikluse – terve perekond ja kaks koera pakiti väikebussi ning põrutati reisile.
Seekordses „Beebipalavikus“ on külas jalgpallikohtunik ja sisulooja Anni Rahula. Tema ja abikaasa Tomi Rahula perre sündis 4. septembril kolmas laps, poeg Troi.
Kuidas on Anni ja Tomi lapsed nimed saanud? Kuidas Rubi ja Thor väikevenna Troi vastu võtsid? Mis värk Rahulate peres (mitte)magamisega on? Need ja paljud teised küsimused saavad vastused värskes episoodis.
Seekordses „Beebipalavikus“ on külas Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus, kelle perre sündis möödunud suvel teine laps. Esiklapse, tütar Iti, tulek võttis aega ligi 10 aastat. Teise lapse saamist arutades mõtlesid nad abikaasaga, et kui tuleb, siis tuleb, kui ei, siis ei.
Seekordses "Beebipalavikus" on külas unenõustaja ja psühholoog Kene Vernik, kes viimasel ajal palju võtnud sõna väikelaste lõunauinakute teemal. Uurime Kenelt muu hulgas, millal on lapsed valmis lõunauinakust loobuma ja millal neil seda tegelikult teha lastakse.
