Linnas üha enam kõneainet pakkuv linnaaiandus võib pealtnäha tunduda segane: ühed räägivad kogukonnaaedadest, teised toidusaludest, kolmandad õppe- või tarbeaedadest. Mida need kõik tähendavad ja miks neid linna vaja on? Selles saates teevad Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti spetsialistid Maria Derlõš ja Jaanika Altraja kõik puust ja punaseks ette. Juttu tuleb nii linnaelanikke ühendavatest kogukonnaaedadest, hariduslikest õppeaedade lahendustest kui ka toidusalu ideest, mis toob linna rohkem elurikkust, värsket toitu ja kogukonnatunnet. Lisaks jagavad nad oma kogemusi linnakorilusest ning avavad, millised projektid juba Tallinnas olemas on ja mis alles plaanis. Saates mainitud linnaaianduse sündmused leiad siit: https://www.tallinn.ee/et/linnaaiandus-sundmused __________________________ Toidusalud ja linnaaiandus toetavad ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 2 "kaotada nälg", 3 "hea tervis ja heaolu", 11 "kestlikud linnad ja kogukonnad", 12 "vastutustundlik tarbimine ja tootmine", 13 "kliimameetmed" ja 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid" saavutamist.

Kas oled mõelnud, milline idee võiks muuta sinu kodulinnaosa veel paremaks elupaigaks? Tallinna kaasava eelarve toel on ellu viidud juba mitmeid inspireerivaid projekte: Kristiines on rajatud Tildri minimets, Haaberstis kogukonnasaun, Mustamäel puuviljaaiad. Need on vaid mõned näited, kuidas linlaste ideed saavad tegelikkuseks. Samas on kogemusi, mis on jätnud mõruda meki, nagu Kass Augusti promenaad. See on õigustatult tekitanud küsimuse: kas meie hääl loeb ja kas linn võtab elanike soove päriselt arvesse? Stuudios on Aksel Part, Tallinna linnakeskkonna kavandamise osakonna juhataja ja Lea Vutt, „Koos loodud linna“ projektijuht, kes räägivad, kuidas igaüks meist saab linna arengusse panustada. Ühtlasi avame, mis saab ideedest, mis kohe ellu ei viida ning kas ja kuidas linn nende juurde hiljem tagasi tuleb. Uurime ka, millised on sel aastal kõige inspireerivamad ettepanekud ja millise idee saatekülalised ise homne päev teoks teeksid, kui see võimalik oleks. PS - sel aastal leiab hääletuselt hulgaliselt põnevaid mõtteid: kogukondlikud pitsaahjud, täiskasvanute mänguväljakud, sensoorse ja vertikaalse lahendusega mängualad, kunstiruumid, infotahvlite ja audiogiididega jalutusteed, madalamad äärekivid ja palju muud. Leia oma lemmikidee ja anna hääl juba täna, sest hääletus on avatud 22. septembrini 2025, võitjad kuulutatakse välja 30. septembril 2025. Hääletama - tallinn.ee/et/koosloodudlinn/anna-oma-haal _______________ Kaasav linnaruum toetab kestliku arengu eesmärke 3 „hea tervis ja heaolu“, 5 "sooline võrdõiguslikkus", 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad", 13 "kliimameetmed" ja 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid", sest koos loodud linnaruum ei ole ainult parem linn elamiseks, vaid ka praktiline tööriist sotsiaalse õigluse, tervise ja keskkonnahoidliku tuleviku kujundamiseks.

Igal hoonel on oma lugu, aga mis lugu on Linnahallil? Koht, kus peeti maailmatasemel kontserte ja spordiüritusi, aga mis on viimastel aastatel seisnud tühjana, olles korraga nii pinnuks silmis kui ka omaette arhitektuuripärl. Kas Linnahall on hääbuv reliikvia või ootab teda uus hingamine? Kas tegemist on unustatud mälestise või hoopis tuleviku võimalusega? Selle üle arutlevad Tallinna Linnaplaneerimise Ametist Ann Kristiin Eintson, Ruuben-Jaan Rekkor ning Triin Tõrs-Ojari. Episood on salvestatud 2025. aasta Tallinna linnaruumifestivalil URBREATH välisprojekti raames. ___________ Linnahall kui osa elavast linnaruumist toetab kestliku arengu eesmärke 3 „hea tervis ja heaolu“, 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad“, 12 „säästev tootmine ja tarbimine“, 13 „kliimameetmed“ ja 15 „elurikkus ja maismaa ökosüsteemid“. Avalik ruum, mis sünnib inimestele ja koos inimestega, ei ole lihtsalt arhitektuur, vaid ka võimalus vähendada keskkonnajalajälge, tugevdada kogukondi ja anda uut elu juba olemasolevale keskkonnale.

Kujuta ette: Tallinna kesklinn, Linnahalli taga mere ääres, metsik loodus... ja seal, täiesti päriselt, aurab üks tagasihoidlik, aga mitmekordselt auhinnatud avalik saunake. Saun, millel on ka tähenduslik sümbol unistusest, mis sai reaalsuseks läbi kodanikualgatuse. Episoodis räägime Logi sauna sünnist ja elust. Külas on Liina-Liis Urke, üks neljast sauna loojast, kes jagab: * kuidas disainiti ruum, mis mõjub nagu väike ime linna südames * mida tähendab tegutseda kodanikualgatusena avalikus ruumis * miks metsikus linnaruumis peitub tohutu potentsiaal * miks unistamine ja valjult rääkimine on kõige esimene samm muutuse loomiseks Head leili! Saadet juhtis Mariliis Niinemägi. Episood on salvestatud 2025. aasta Tallinna linnaruumifestivalil URBREATH välisprojekti raames. __________________ Logi saun kui osa elavast linnaruumist toetab kestliku arengu eesmärke 3 „hea tervis ja heaolu“, 5 „sooline võrdõiguslikkus“, 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad“, 13 „kliimameetmed“ ja 15 „elurikkus ja maismaa ökosüsteemid“, sest just avalik ruum, mis on loodud inimestele ja koos inimestega kannab sotsiaalse õigluse tunnet.

Tänapäevane linnaplaneerimine ei ole vaid arhitektide ja planeerijate pärusmaa, vaid üha olulisemaks muutub küsimus, kuidas kaasata linnaelanikke ja erinevaid naabruskondi, et luua ruumi, mis vastab inimeste soovidele ja vajadustele. Selles taskuhäälingus muljetavad: *Lea Vutt, „Koos loodud linna“ projekti eestvedaja, kes avab, mida tähendab kaasav linnaruum, millised on Tallinna elanike ootused ning kuidas mängulisuse säilitamine hinges võib inspireerida linna arengut. *Maarja Matteus, Hundipea kogukonnajuht, kes tutvustab, kuidas endisest tööstusalast on kujunemas kaasaegne merele avatud linnaruum. Maarja räägib, millised on tänapäevased ruumiloome põhimõtted, milliseid uuringuid nad läbi viivad, kust ammutatakse inspiratsiooni Hundipea loomisel ja kelle vajadusi uue linnaosa sündimisel silmas peetakse. Saadet juhtis linnakeskkonna disainer Hanna Veske. Episood on salvestatud 2025. aasta Tallinna linnaruumifestivalil URBREATH välisprojekti raames. _______________ Kaasav linnaruum toetab kestliku arengu eesmärke 3 „hea tervis ja heaolu“, 5 "sooline võrdõiguslikkus", 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad", 13 "kliimameetmed" ja 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid", sest koos loodud linnaruum ei ole ainult parem linn elamiseks, vaid ka praktiline tööriist sotsiaalse õigluse, tervise ja keskkonnahoidliku tuleviku kujundamiseks.

Selles episoodis arutame renoveerimislaine tagamaadest ja selle seostest laiemate ühiskondlike muutustega. Mõtestame, kas on vaja renoveerida kõik vanad kortermajad või peaks osade puhul hoopis kaaluma lammutamist? Kuidas ja miks startida renoveerimisega ja mis on peamised takistused, millega elanikud põrkuvad? Stuudios on külas arhitekt Helena Männa ja teadur Lill Sarv, kes ühes oma mõtetega jagavad ka kogemusi tänavuselt Veneetsia arhitektuuribiennaalilt. Helena on Eesti paviljoni "Las ma soojendan sind" üks kuraatoritest ning Lill korraldas Tallinna linna ja TalTechi välisprojekti SOFTacademy näitust, kus iga külastaja sai proovida end arhitekti rollis. Arutame ka eluasemekriisi, ääremaastumise, energiavaesuse ja puuduliku regionaalpoliitikaga mõju üle ning otsime viise, kuidas muuta renoveerimine inimkesksemaks ja elukeskkonda terviklikumalt paremaks. Saadet juhib Markus Toompere. Veneetsia arhitektuuribiennaal on avatud 10. maist 23. novembrini. ______________________________________________________________________ Renoveerimine toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 1 „kaotada vaesus“, 3 „hea tervis ja heaolu“, 7 „taskukohane ja puhas energia“, 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „säästvad linnad ja kogukonnad“ ning 13 „kliimameetmed“ saavutamist. See aitab parandada inimeste elukvaliteeti, vähendada energiakulusid, tugevdada sotsiaalset õiglust ning luua keskkonnasäästlikke ja elamisväärseid elukeskkondi.

Laste vaimne tervis on viimasel ajal palju tähelepanu saanud ja põhjusega. Üha enam lapsi tunneb ärevust või raskust sõnastada oma tundeid. Aga kas me päriselt kuulame neid? Kas me oskame märgata ja toetada enne, kui mure kasvab suureks? Stuudios on: - Jane Meresmaa-Roos, Miiamilla lastemuuseumi juht, kes räägib„Laste maailmaruumid“ näitusest ja sellest, kuidas mäng, kujutlusvõime ja empaatia aitavad lapsel oma sisemaailma tundma õppida; - Ott Oja, Tallinna laste-noorte vaimse tervise tegevuskava juht, kes selgitab, kuidas lapsed õpivad ja arenevad ning milline peab olema keskkond, kus laps saab kasvada turvaliselt. _______________________________________ Vaimne tervis toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 1 "kaotada vaesus", 3 „hea tervis ja heaolu“, 4 „kvaliteetne haridus“, 5 "sooline võrdõiguslikkus" ja 10 „ebavõrdsuse vähendamine“ saavutamist, aidates kaasa inimeste elukvaliteedi, sotsiaalse õigluse ja võrdsuse parandamisele.

Selles episoodis avame ruumiloome telgitaguseid koos Kaidi Põldoja ja Paco-Ernest Ulmaniga Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome osakonnast. Räägime sellest, mis üldse on hea linnaruum; sellest, kuhu soovitad nad minna uurima ja uudistama ja ka sellest, millised kohad vajaksid nende hinnangul hoopis uut tähendust, suunda või ümbermõtestamist. Juttu tuleb ka palju kirutud trassidest, Putukaväilast, ruumilistest valikutest, mida me sageli ei märkagi ning tulevikust: milline võiks olla Tallinna avalik linnaruum 20 aasta pärast? Sest linn ei ole lihtsalt ehitised ja tänavad, see on väärtuste, otsuste ja unistuste peegeldus. Ja hea linn on valikute tulemus, mitte juhus. _______________________________________ Hea linnaruum toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 3 „hea tervis ja heaolu“, 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad“, 12 „vastutustundlik tarbimine ja tootmine“, 13 „kliimameetmed“ ning 17 „üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks“ saavutamist, aidates kaasa elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele.

Kuidas sündis Mustamäe – linnosa, mis oli kui ideaalne elupaik, kus kõik eluks vajalik on käeulatuses? Millest unistasid Mustamäe planeerijad ja esimesed elanikud? Ja kas nende unistused on täitunud või aegunud? Selles saates toome kokku kaks olulist vaatenurka: * Tallinna Linnamuuseumi näituse "Mustamäe – kas unistuste linn?" kuraator Karin Paulus, kes avab Mustamäe sünni, arengu ja identiteedi tagamaid ning SOFTacademy naaburskonnapõhise renoveerimisprojekti partner, arhitekt Mae Köömnemägi, kes räägib, kuidas Mustamäe täna uue hingamise saab – kaasates elanikud, muutes hoovid mõnusaks avalikuks ruumiks ja viies modernistliku unistuse tänapäeva. Avapilt: https://www.muis.ee/museaalview/3599064 ____________________________________________________ Naabruskondlik renoveerimine toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 3 „tervis ja heaolu“, 7 „taskukohane ja puhas energia“, 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad“, 12 „säästev tootmine ja tarbimine“ ning 17 „üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks“ saavutamist, aidates kaasa energiatõhususe tõstmisele, kogukondade kaasamisele ja elukeskkonna kvaliteedi parandamisele.

Tallinna kasvuhoonegaaside inventuur 2021 näitab, et suurim murelaps on transport – keskmine autosõit on vaid 3 km, mis tähendab, et paljud linnasõidud on veelgi lühemad. See viitab sellele, et jalgrattad, ühistransport ja jalgsi liikumine võiksid olla palju suurem osa lahendusest. Lisaks räägime saates sellest, kuidas kaugküte ja toatemperatuuri alandamine aitab CO2-d kärpida, aga kas inimesed on nõus sokid jalga tõmbama? Tallinn on liitunud Linnapeade paktiga ja see tähendab, et tuleb järgmine kasvuhoonegaaside inventuur koostada 2025. aasta kohta. Küsime - kas liigume õiges suunas või jäävad suured eesmärgid lihtsalt paberile? Saates viskame pilgu nii tänasele olukorrale kui ka tulevikku, et aru saada, kas meil on põhjust optimismiks või peame hoopis plaani B välja mõtlema. Stuudios arutavad uuringu tulemusi ja lahendusi Pille Arjakas (Tallinna rohebüroo) ning uuringu autorid Kadi Meltz ja Stanislav Stõkov (EKUK). Kas linn suudab oma ambitsioonikad kliimaeesmärgid täita? Kuula ja mõtle kaasa! __________________________________________ CO2 vähendamine toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 3 „tervis ja heaolu“, 7 „taskukohane ja puhas energia“, 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 11 „kestlikud linnad ja kogukonnad“, 12 „säästev tootmine ja tarbimine“, 13 „kliimameetmed“ ning 17 „üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks“ saavutamist.

Selles episoodis sukeldusime kestliku arengu maailma ja arutlesime, kas see on lihtsalt moesõna või ka päriselt vajalik, et meie linnad oleksid elamisväärsed ka 10, 50 ja 100 aasta pärast. Teeme selgeks, mis on kestlik areng. Arutasime, kas kestliku arengu eesmärgid on lihtsalt ilusad lubadused või päriselt kasulikud tööriistad linnadele. Miks tasub ka kriiside ajal kestlikkusele panustada ning kuidas see aitab linnadel nutikamalt areneda. * Saates vihjatud "SDG'd" on sustainable development goals ehk kestliku arengu eesmärgid. Stuudios on külas Krista Kampus, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna juhataja ja Triin Sakermaa, kestlikkuse juhtimise koordinaator.

Salvestus 2024. aasta Läänemere päevalt, kus räägiti Läänemere seisust ja seal elavatest liikidest, kuidas kaitsta Läänemerd, mereprügist ning kuidas me kõik saame teha keskkonnasõbralikumaid (tarbimis)valikuid. Arutelul "Vaatame Läänemere sisse" osalesid TalTechi teadur ja mereökoloog Mariliis Kõuts, Kliimaministeeriumi merendusosakonna nõunik Eda Andresmaa, merebioloog ja Meremuuseumi hariduskuraator Helene Uppin ning Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereökoloogia labori juhataja Sirje Sildever. Modereeris Heidi Hanso. _______________________________ Läänemere hoidmine toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 3 "hea tervis ja heaolu", 6 "puhas vesi ja sanitaartingimused", 12 "vastutustundlik tarbimine ja tootmine", 13 "kliimameetmed", 14 "ookeani- ja mereökosüsteemid" ja 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid" saavutamist

Räägime milleks ja kuidas vesinikku kasutatakse; vesiniku kui puhta energiaallika kasutuselevõtust ja selle rollist CO2 heite vähendamisel ning fossiilkütuste asendamisel. Uurime, milliseid võimalusi pakub vesinik transpordisektorile ja milline on vesiniku tulevik. Stuudios on külalisteks Eesti Vesinikuklastri juht Sven Parkel ja Aare Vabamägi, strateegiakeskuse rohepöörde büroo energiaekspert. Saadet juhib Aado Altmets. Episood on valminud välisprojekti BalticSeaH2 osana. _______________________ Vesiniku kasutuselevõtt toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 11 "kestlikud linnad ja kogukonnad", 13 "kliimameetmed", 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid", 16 "rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid" ning 17 "üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks" saavutamist.

Mis on välisprojektid ja miks on nendes osalemine Tallinnale oluline? Räägime, kuidas välisprojektid toetavad linna strateegilisi eesmärke ja toovad kaasa uuenduslikke lahendusi, lisarahastust ning rahvusvahelisi kogemusi. Külalisteks on Tallinna välisprojektide büroo juht Aado Altmets ja koordinaator Mariliis Niinemägi, kes arutlevad välisprojektide võimalustest ja mõjust linna arengule. _______________________ Välisprojektid toetavad ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 11 "kestlikud linnad ja kogukonnad", 13 "kliimameetmed", 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid", 16 "rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid" ning 17 "üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks" saavutamist.

Tule Koplisse! Kopli 93 uue sisehoovi pidulik avamine toimub sel laupäeval kell 15.00! Selles Avalinna saates räägime Kopli 93 sisehoovi uuendamise protsessist - idee sünnist, ümbermängimistest ja kestlikust linnaruumist ja kõigest muust, mis ühte innovaatilist projekti saadab. Kuulame, kuidas koostöö kogukonnaga sujus, millised avastused ja õppetunnid teekonda saatsid ning millised väljakutsed kaasnevad taaskasutatud materjalidest ruumi loomisega. Stuudios on Spatialist Studio arhitekt Henri Kopra ja Markus Toompere, Tallinna Strateegiakeskuse projektijuht. _________________ Kopli 93 sisehoovi uuendamine toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 3 „hea tervis ja heaolu“, 9 "tööstus, innovatsioon ja taristu", 11 "kestlikud linnad ja kogukonnad", 12 "vastutustundlik tarbimine ja tootmine", 13 "kliimameetmed" ning 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid" saavutamist.

Selles saates sukeldume Test in Tallinn algatusse, mis pakub ettevõtetele võimalust katsetada oma innovaatilisi ja nutikaid lahendusi Tallinna linnakeskkonnas. Stuudios on linna innovatsiooniekspert Mark-Emil Talivere, kes avab, miks ja kuidas on Tallinnast saanud innovatsiooni testlinn. Rääkisime edukalt (ja ka ebaedukalt) piloteeritud projektidest; lahendustest, mis on saanud laiemat kasutust; milliseid õppetunde on kogutud ning ka sellest, millist tuge linn testijatele pakub, et mõjutada kohalikku innovatsioonikeskkonda ja tulevikuperspektiive. _______________ Innovatsiooniteemad ja linnakeskkonnas toimuvad testimised toetavad ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 7 "taskukohane ja puhas energia", 9 "tööstus, innovatsioon ja taristu", 11 "kestlikud linnad ja kogukonnad", 12 "vastutustundlik tarbimine ja tootmine", 13 "kliimameetmed" ning 17 "üleilme koostöö eesmärkide saavutamiseks" saavutamist.

"Loodusega ei saa mängida, aga digikaksikus me saame seda teha", ehk mis on dünaamiline rohemudel ja mis rolli see linnaplaneerimisel täidab? Kuidas digikaksik aitab näha tulevikku ja kuidas andmed reaalsusest jõuavad virtuaalsesse maailma. Rohemudeli väljatöötamisest ja kasutamisest räägivad Kristiina Kupper, Tallinna linna endine peamaastikuarhitekt ning Andres Maremäe, Tallinna digikaksiku projektijuht. Vestlust juhib välisprojekti GreenTwins projektijuht Mai Andresson. ___________________ Digitaalne rohekaksik toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 3 "hea tervis ja heaolu", 9 "tööstus, innovatsioon ja taristu", 11 "kestlikud linnad ja kogukonnad", 13 "kliimameetmed", 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid" ning 17 "üleilme koostöö eesmärkide saavutamiseks" saavutamist.

Eelmisel aastal võttis linnavolikogu vastu Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035. Avalinna stuudios on Liivar Luts ja Liis Spiegelberg Tallinna Transpordiametist. Esimene neist tunneb liikuvuskava nagu oma viit sõrme, teine juhib ühistranspordi osakonda. Räägime sellest, milline on plaan, et viia Tallinna ühistransport uuele tasemele – kiiremaks ja mugavamaks. Kuidas luua inimestele keskkonnasõbralikumaid liikumisviise, mis päriselt ka pakub alternatiivi autosõidule? Millised elektrilised sõidukid Tallinna tänavatel juba sõidavad ja lähiajal lisanduvad? Kuidas 10 aasta pärast tallinlane liigub? Head kuulamist! ___________________ Jätkusuutlik linnatransport toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 3 "hea tervis ja heaolu", "5 „sooline võrdõiguslikkus“, 9 "tööstus, innovatsioon ja taristu", 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 "kestlikud linnad ja kogukonnad", 13 "kliimameetmed saavutamist.

Selles saates räägime linlaste kaasamisest - kuidas, millal, kui tihti peaks elanikke kaasama ja millised on kaasamise parimad praktikad. Oma kogemusi jagavad Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaasamise osakonna juhataja Mihhail Jevdokimov, kaasamise projektijuht Cecilia Eero ning kaasava eelarve projektijuht Lea Vutt. Saates mitmel korral mainitud kaasmise lehel saad silma peal hoida siin: https://www.tallinn.ee/et/kaasamine ___________________ Kaasamine toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 5 „sooline võrgõiguslikkus“, 10 „ebavõrdsuse vähendamine“, 11 "kestlikud linnad ja kogukonnad", 16 "rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid" ja 17 "üleilmne koostöö" saavutamist.

Mis on jätkusuutlik turism? Ja kuidas reisides tähele panna, et teed seda võimalikult sihtkohta lugupidavalt ja sealsete elanike elusid arvestades? Kui jätkusuutlik on turismisihtkohana Tallinn ja mida selle saavutamiseks linnas igapäevaselt tehakse? Suvises Avalinna episoodis räägib sellest kõigest Tallinna Strateegiakeskuse turismiarenduse projektijuht Hele Lõhmus. Kui kuskile reisite, siis pange endale siit ka kõrva taha häid jätkusuutlikke reisinippe! Head kuulamist! ___________________ Jätkusuutlik turism toetab ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide 8 „inimväärne töö ja majanduskasv“, 9 „tööstus, innovatsioon ja taristu“, 11 "kestlikud linnad ja kogukonnad", 12 "vastutustundlik tarbimine ja tootmine", 13 "kliimameetmed", 14 "ookeani- ja mereökosüsteemid" ja 15 "elurikkus ja maismaaökosüsteemid" saavutamist.