Kas tead, mis vahe on andmeturbel, infoturbel ja küberturvalisusel? Lihtsustatult:
Infoturbe eesmärk on kaitsta organisatsiooni äriprotsesse korralduslike ja tehnoloogiliste turvameetmetega. Millest alustada? Kõigepealt kaardista, mida sinu organisatsioon teeb ja milliseid äriprotsesse see hõlmab. Seejärel tee selgeks, millised varad sul kasutusel on – olgu need klientideandmed, dokumendid, töötajad, infosüsteemid või valveseadmed.
Infoturve ja andmekaitse on pidev protsess, mis nõuab tähelepanu ja uuendusi iga päev.
Uuri ja loe lisaks
Eesti infoturvestandard (E-ITS)
Andmeturve (Andmeturve | Andmekaitse Inspektsioon)
*Andmehäälingu uus episood on valminud koostöös Euroopa Liidu CERV programmiga, mis toetab privaatsuse ja andmekaitseteadlikkuse arendamist Eestis.
Millal piisab koostöölepingust ja millal on hädavajalik andmetöötlusleping?
Geili Keppi külaliseks on Ellex Raidla andmekaitse ja IT-õiguse ekspert Merlin Liis-Toomela.
Räägime, kuidas eristada andmetöötlejate rolle, millised riskid kaasnevad rollide segiajamisega ja mida peab üks korralik andmetöötlusleping kindlasti sisaldama.
Loe episoodi kohta artiklit.
Vaata lisaks
Isikuandmete edastamine välisriiki | Andmekaitse InspektsioonVastutav ja volitatud töötleja | Andmekaitse InspektsioonAndmehäälingu uus episood on valminud koostöös Euroopa Liidu CERV programmiga, mis toetab privaatsuse ja andmekaitseteadlikkuse arendamist Eestis.
Andmehäälingu värske episood sukeldub ühe GDPR-i keskse mõiste – nõusoleku – telgitagustesse.
Stuudios on vabakutseline jurist ja sotsiaalmeedias kõnekas Kärt Pormeister, kellega koos arutame:
millal on nõusolek kehtiv ja millal mitte?
miks see pole alati parim õiguslik alus?
millised on peamised vead, mida praktikas tehakse?
Kuula saadet ja saa andmekaitseteadlikumaks!
Andmehäälingu uus episood on valminud koostöös Euroopa Liidu CERV programmiga, mis toetab privaatsuse ja andmekaitseteadlikkuse arendamist Eestis.
Mis on õigustatud huvi ja miks see tekitab nii palju segadust?
Uues Andmekaitse Inspektsiooni Andmehäälingu osas sukeldume ühte isikuandmete töötlemise kõige keerulisemasse ja enim vääritimõistetud õiguslikku alusesse – õigustatud huvi.
AKI juristid Geili Keppi, Jaana Sahk-Labi ja Jekaterina Aader selgitavad:
Loe ka episoodiga seotud artiklit: Õigustatud huvi: millal ja kuidas sellele andmetöötluses tugineda? | Andmekaitse InspektsioonAndmehäälingu uus episood on valminud koostöös Euroopa Liidu CERV programmiga, mis toetabprivaatsuse ja andmekaitseteadlikkuse arendamist Eestis.
Mõnusat kuulamist!
Kas andmekaitsetingimused on lihtsalt linnuke või midagi enamat?
Selles episoodis räägime TKM Grupp AS-i vastavuskontrolli- ja andmekaitsespetsialisti Liis Milleriga, miks andmekaitsetingimused olulised on.
👉 Kuidas tagada, et inimene saab oma andmetest päriselt aru?
👉 Mida tähendab läbipaistvus ettevõttes?
👉 Miks on andmekaitsetingimused ettevõtte usaldusväärsuse proovikivi?
🎧 Kuula ja saa teada, kas andmekaitsetingimused on kogu asja võlu või on need hoopis kogu asja „jäämäe tipp“.
Episood valmis Euroopa Liidu CERV programmi rahastuse toel. Mõnusat kuulamist!
Loe rohkem
Isikuandmete töötleja üldjuhend |Andmekaitse Inspektsioon
Andmekaitsetingimuste koostamisest| Andmekaitse Inspektsioon
Tänases episoodis võtavad AKI juristid Geili Keppi ja Terje Enula luubi alla andmekaitsealase mõjuhinnangu.
Kuula ja saa teada, kuidas mõjuhinnang aitab andmetöötlejal riske hinnata, ohtusid maandada ning tagada, et isikuandmed on kaitstud – sest andmekaitse pole ainult bürokraatia.
Vaata lisaks:
Episood valmis Euroopa Liidu CERV programmi rahastuse toel. Mõnusat kuulamist!
Andmehääling alustas oma kolmanda hooajaga. Tänases saates on külas Tallinna linna andmekaitsejuht Merit Valgjärv, kes annab põgusa ülevaate linna andmetöötlustoimingutest.
Isikuandmete töötleja üldjuhend peatükk 4.
Tänast episoodi toetab projekt privaatsuse ja andmekaitse teadlikkuse edendamine Eestis.
Mõnusat kuulamist!
Kolmanda hooaja esimeses saates, mis oli ühtlasi 2024. aasta viimane saade, on Geili Keppil külas Cybernetica vanemteadur Liina Kamm, kellega arutatakse privaatsuskaitsetehnoloogiate teemal.
Loe ka lisaks:
Lõimitud ja vaikimisi andmekaitse
IKÜM (isikuandmete kaitse üldmäärus)
Privaatsuskaitsetehnoloogiate Eestis rakendamise teekaart
Kui sul on ettepanekuid teemade osas või soovid ise tulla saatekülaliseks, siis kirjuta katrin.haug@aki.ee.
November ja detsember on teada-tuntud e-poodlemise kuud, kuhu jäävad nii „musta reede“ pakkumised kui ka jõulueelne ostlemishullus.
Kas see pealtnäha tavapärane ostlemine peidab endas ka teatud ohte, millele tähelepanu pöörata – seda arutava tänases episoodis saatejuht-jurist Geili Keppiga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna valdkonna juht ja jurist Hellika Teder ja inspektsiooni andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog.
Mõnusat kuulamist ja turvalisi ostuotsuseid!
Andmehääling on naasnud suvepuhkuselt ja värskes episoodis on septembrile kohaselt põhiteemaks noored.
Saatejuhil Geili Keppil on külas Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak, kes toob markantseid näiteid oma tööelust ja räägib ka veebipolitseiniku tööst.
Loomulikult ei saa Andmehäälingu saates mööda vaadata andmekaitsest ja erinevatest soovitustest ning kasulikest näpunäidetest.
Mõnusat kuulamist!
Vaata ka:
Andmekaitse Inspektsiooni kodulehekülg
Mis saab siis kui lapsevanemate tahe on erinev?
Kuidas saavad laste huvid kaitstud?
Kes annab nõusoleku lapse eest ja kuidas on see reguleeritud?
Seda kõike kuula Arvamusfestivalil aset leidnud arutelul, mille päevajuht on Andmekaitse Inspektsiooni koostöövaldkonna juht Maarja Kirss.
Lisaks talle arutavad kaasa Andres Aru (Õiguskantsleri Kantselei Laste ja noorte õiguste osakonna juhataja), Helen Hääl (advokaat), Kerli Valner (Lastekaitse Liidu projekti Targalt internetis teavitustööjuht), Mia-Ly Läänesaar (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik).
Andmekaitsealastes küsimustest külasta Andmekaitse Inspektsiooni kodulehekülge.
Tänases saates on meie juristil Geili Keppil taaskord külas inspektsiooni tehnoloogia valdkonna juht Urmo Parm. Eksperdid räägivad seekord hoopis biomeetriast.
Põgusalt räägitakse ka biomeetrilisest autentimisest ja mis vahe on autentimisel ja identifitseerimisel. Kõigest sellest ja paljust muust kuula meie uhiuuest 15. Andmehäälingu osast!
Mõnusat kuulamist!
Loe ka
Näotuvastus lennujaamades: inimestel peaks olema maksimaalne kontroll biomeetriliste andmete üle
Käesoleval aastal tuli Euroopa Andmekaitsenõukogu välja arvamusega, kuidas suurte veebiplatvormide puhul maksa või nõustu mudelid täidavad kehtiva IKÜM-i (isikuandmete kaitse üldmäärus) nõusoleku tingimusi.
Tänases saates arutavad Andmekaitse Inspektsiooni rahvusvahelise õiguse valdkonna juht Jaana Sahk-Labi ja inspektsiooni jurist Geili Keppi nõustu või maksa veebiplatvormide mudelist.
Avatakse antud mudeli sisu, kuid ühtlasi tuuakse välja selle kitsaskohad.
Vaata ka:
Suurte veebiplatvormide andmete kogumise eesmärk peab muutuma selgeks ja läbipaistvaks
Kas pay on okay? Euroopa Andmekaitsenõukogu arvamus maksa või nõustu mudelite kohta
Teinekord piisab ohu tõrjumiseks vaid paarikümnest eurost.
Tänases osas arutavad AKI tehnoloogia valdkonna juht Urmo Parm, AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja turvatestija, ekspert ning koolitaja Elar Lang ettevõttest Clarified Security OÜ infoturbest ja sellega kaasaskäivatest eksimustest.
Saates leiad vastuse, mis rolli omab infoturve andmekaitses, mis vahe on infoturbel ja küberturvalisusel ja mis on eelnimetatute eesmärk.
Kas paroolist piisab? Mis on kaheastmeline autentimine? Miks on olulised käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus?
Spetsialistid räägivad ka tagavarakoopiate vajalikkusest, testimisest ja erinevatest riskidest. Puudutatakse põgusalt turvatestija tööd, räägitakse ohu mudeldamisest ja nn evakuatsiooniplaanist.
Uuri lisaks:
Kas Sa teadsid, et logitakse väga palju, tänu millele saab väga lihtsalt näha, kes ja millal Sinu andmeid vaadanud on.
Tänases saates on saatejuhil Geili Keppil külas kaks AKI juristi Kirsika Kuutma ja Agnes Järvela.
Räägitakse erinevatest registritest ja infoportaalidest ning neisse tehtud päringutest.
Mis vahe on uudishimupäringul ja automaatpäringul?
Kui palju tuleb AKI-sse erinevaid kaebuseid seoses erinevate päringutega? Mis on nende päringute taust?
Miks nt tervishoiutöötajad teevad selliseid päringuid?
Kas selline käitumine on õige või on see keelatud?
Kas Sinu andmete vaatamiseks on tarvis õiguslikku alust?
Kes vastutab?
Olge läbipaistvad oma tegemistes ja head kuulamist!
Andmehäälingu üheteistkümnes osa on väga eriline, sest üheltpoolt on tegemist loomulikult andmekaitsealase taskuhäälinguga, kuid seekord puudutame väga lähedalt ka töökiusu ja vaimse tervise temaatikat. Külas on Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ja psühholoog Rita Rätsepp.
Kas teadsid, et veedame 75% oma ajast tööl olles?
Kuidas tunned ennast siis kui terve tööl olemise aja sind keegi läbi kaameraisilma jälgib?
Mida võib see kaasa tuua sinu vaimule või hoopis füüsisele?
Miks on üldse tarvidus kasutada töötajate jälgimiseks kaamerat?
Küsimusi, mida saates hekseldatakse on veel mitmeid, seega head kuulamist!
„Kas õhuke riik või tugev järelevalve?“
Tänane podcasti osa on väga eriline, sest külas on Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis, kellel täitub käesoleval aastal juba viies ametis oldud aasta.
Ühtlasi on tegemist inspektsiooni 25. tegevusaastaga, mille tähistamiseks pidasime 15. veebruaril uhke andmekaitsealase konverentsi „Kas privaatsus on unelm?“
Miks saatejuht Geili Keppi räägib sellistest omadussõnadest nagu „uljus“ ja „teotahe“?
Kõigile neile küsimustele saad vastuse kui kuulad Andmehäälingu uut episoodi #10.
NB! Loe ka meie juubelihõngulist aastaraamatut.
Palju õnne meie AKI!
Andmehäälingu teise hooaja esimeses saates, on saatejuhil Geili Keppil külas AKI andmeturbe ekspert Eleri Pilliroog ja SALV Technologies iduettevõtte andmekaitsespetsialist Silja Hundt.
Tänases saates räägivad spetsialistid iduettevõtlusega seotud andmekaitselistest teemadest.
Puudutatakse teemasid nagu:
Märksõnadeks: usaldus, hirm, risk
Ole kursis, mis andmekaitse maailmas toimub ja jälgi meid ka Linkedinis.
Saatejuhil Geili Keppil on külas Andmekaitse Inspektsiooni kolleeg Liisa Ojangu ja Confido andmekaitse jurist Triin Kihuoja.
Saate teemaks sel korral, viimasel ajal aina kirgi kütnud terviseandmed.
Tänases episoodis on inspektsiooni juristidel Geili Keppil ja Kadri Levandil külas Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi.
Arutelu all on küsimused, milline suhtlusstiil on korteriühistus aktsepteeritud? Milliseid meiliaadresse tohib ja peab kasutama? Milliseid andmeid võib korteriomanikele edastada? Kas trepikojas võlglaste andmete avaldamine on lubatud?
