Jõulud kõnelevad Jumalast, kes saatis meie, ebatäiuslike keskele oma Poja. Ta tuli, et meie võiksime leida oma elule mõtte, lootuse, mis meid iial häbisse ei jäta. Tema sai inimlapseks, et meie võiksime saada Jumala lasteks. See sünnib läbi ristimise. Selle juures on kõigeväelise igavese Jumala vägev tõotus: „Ja vaata, mina olen teiega, kuni maailma ajastu lõpuni.Elu võib olla kohutav. Inimesed meie ümber võivad meile keerata selja, teeselda, nagu nad meid ei näeks ja kui nad nii kaua teevad, siis nad ei näegi varsti. Muutume nende jaoks nähtamatuiks. Ka jõululauas. Ükski kuusk, lookas laud ja kingitused seda ei muuda. Võime jäädagi ootama, et äkki keegi meid märkab, ehk kuuleb meie vaikset, sügavat ohkamist, näeb seda pisarat, mis vaikselt voolab meie põske mööda allapoole, kuni me selle ise käeseljaga kuivatame.
All content for Vaimuelu is the property of Delfi Meedia and is served directly from their servers
with no modification, redirects, or rehosting. The podcast is not affiliated with or endorsed by Podjoint in any way.
Jõulud kõnelevad Jumalast, kes saatis meie, ebatäiuslike keskele oma Poja. Ta tuli, et meie võiksime leida oma elule mõtte, lootuse, mis meid iial häbisse ei jäta. Tema sai inimlapseks, et meie võiksime saada Jumala lasteks. See sünnib läbi ristimise. Selle juures on kõigeväelise igavese Jumala vägev tõotus: „Ja vaata, mina olen teiega, kuni maailma ajastu lõpuni.Elu võib olla kohutav. Inimesed meie ümber võivad meile keerata selja, teeselda, nagu nad meid ei näeks ja kui nad nii kaua teevad, siis nad ei näegi varsti. Muutume nende jaoks nähtamatuiks. Ka jõululauas. Ükski kuusk, lookas laud ja kingitused seda ei muuda. Võime jäädagi ootama, et äkki keegi meid märkab, ehk kuuleb meie vaikset, sügavat ohkamist, näeb seda pisarat, mis vaikselt voolab meie põske mööda allapoole, kuni me selle ise käeseljaga kuivatame.
Jõulud kõnelevad Jumalast, kes saatis meie, ebatäiuslike keskele oma Poja. Ta tuli, et meie võiksime leida oma elule mõtte, lootuse, mis meid iial häbisse ei jäta. Tema sai inimlapseks, et meie võiksime saada Jumala lasteks. See sünnib läbi ristimise. Selle juures on kõigeväelise igavese Jumala vägev tõotus: „Ja vaata, mina olen teiega, kuni maailma ajastu lõpuni.Elu võib olla kohutav. Inimesed meie ümber võivad meile keerata selja, teeselda, nagu nad meid ei näeks ja kui nad nii kaua teevad, siis nad ei näegi varsti. Muutume nende jaoks nähtamatuiks. Ka jõululauas. Ükski kuusk, lookas laud ja kingitused seda ei muuda. Võime jäädagi ootama, et äkki keegi meid märkab, ehk kuuleb meie vaikset, sügavat ohkamist, näeb seda pisarat, mis vaikselt voolab meie põske mööda allapoole, kuni me selle ise käeseljaga kuivatame.
Jaan Tammsalu saatekülaliseks on rootslasest vaimulik Mårten Anderson, kellega tuleb humoorikas võtmes juttu sellest, millised on need päris tõelised ja õiged jõulud.„Ärritusin hirmsat moodi, kui keegi soovis mulle jõulurahu,“ naerab Mårten Anderson oma aktiivset vaimulikuelu meenutades. „Jõulud olid kõige rahutum aeg. Vaimulikuna oli mul nii palju tegemist ja tunne, et kõik sõltub minust. Läheb aega, et mõista – jõulud olid enne mind ja tulevad ka pärast mind!“Vahel mõtles ta tagasi ajale, kui jõulud olid lihtsad ning imestas, kuidas see üldse võimalik oli? Mõlemad vaimulikud tõdevad, et ajas on paljugi muutunud.“Varasemal ajal oli oluline jõulutunne. Ja muidugi riisipuder, mida söödi kord aastas, sest see oli ütlemata hea, kuid kole kallis välismaa värk,” muheleb Anderson. “Ja see oli väga tähtis, kes jõudis esimesena kirkust oma saaniga koju, sest temal pidi kindlasti tulema korralik viljasaak!”
Jaan Tammsalu saatekülaline taskuhäälingus „Vaimuelu“ on helilooja ja esseist Jüri Reinvere.Juttu tuleb kultuuriüritustest ning sellest, et kohati on olud nende korraldamisel üsna segased nagu ka muusikateoste esitus ise on läinud keerukamaks.„Oleme juba nii kaugel, et kui muusikateoses tuleb poogna puidust osaga vastu keeli lüüa, võib orkestrist tulla protest, sest nad ei taha oma poognaid rikkuda. Samas on see täiesti tavaline klassikaline võte, kasutusel juba barokiajast,“ kirjeldab Reinvere, kirjeldades lisaks veel mitmesuguseid seiku orkestri- ja koorimaailmast.
Tekstilooja ja kirjanik, laulusõnade autor Lauri Räpp vastab Jaan Tammsalu tosinale küsimusele ning räägib avatult nii sellest, kuidas sünnivad luuletused, kui ka sellest, mis on aidanud vaimset tasakaalu hoida. Saates kõlavad Lauri Räpi luuletused.
Jaan Tammsalu saates „Vaimuelu“ tuleb juttu kaplani rollist rahu- ja sõjaajal. Stuudios on peakaplan Ago Lilleorg, kes räägib ka sellest, kuidas toimib kaplaniteenistus Ukrainas.
Jaan Tammsalu saates „Vaimuelu“ on külaliseks Anu Saagim, kes tunnistab, et kui sai saatesse kutse, siis esialgu mõtles, et mis nüüd siis lahti on. „Mõtlesin, et mis ma nüüd siis teinud olen,“ naerab Saagim.
„Vaimuelu“ taskuhäälingus jätkab Jaan Tammsalu Meie Isa palve tutvustamist, alustades sellest, et tegemist on palvega, kus on sees seitse palvet, millel oma sümboolika.
„Harrastussportlastel tuleks eeskätt võistelda iseendaga,“ sõnab spordiarst Gunnar Männik Jaan Tammsalu autorisaates „Vaimuelu“. „Tippsport nõuab teistsugust lähenemist ning inimesi, kellel on selleks piisavalt suur vaimne ja füüsiline võimekus, on kogu maailmas vähe.“
„Kui hakkaksime tegema saateid kuidagi „vanaviisi“ või nii nagu ikka, oleks nendega lõpp ka. Siis ei pea enam tegema,“ räägib „Plekktrummi“ saatejuht Joonas Hellerma „Vaimuelu“ taskuhäälingus Jaan Tammsalule.Joonas Hellermalt on palju uuritud, kuidas ta leiab saadetesse inimesi ning kuidas nad nii hästi avanevad„Kõigil teemadel ei saa iga inimesega rääkida, seal võib olla üks punkt või üks asi, mille peale ta aktiveerub,“ kirjeldab Hellerma. Sellist retsepti, et teeme nii nagu tavaliselt, saate meeskond ei kasuta ega tahagi seda teha.
Jaan Tammsalu saatekülaline on kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör Imbi Paju, kellega tuleb juttu aegadest, mis on löönud meie rahvale sügavaid haavu, kuidas nendega on toime tuldud ning samuti sellest, kuidas tõde mineviku kohta on püütud moonutada.
Jaan Tammsalu saatekülaliseks on Toomkooli juht Egle Viilma, kes aitab lahti selgitada Eesti kristlike koolide fenomeni. „Selliseid koole on Eestis praegu 12 ning väga sageli pole õpilastel ega nende vanematel kirikuga mingit seost. Tullakse pigem teistsuguse õhkkonna pärast,“ sõnab Egle Viilma.
Saates kõlab 15 Doris Kareva luuletust, samuti avab poetess Jaan Tammsalule oma mõtete ja tunnete tagamaid. "Mulle tundub, et maailm oleks palju parem koht, kui me üksteist rohkem respekteeriks," arvab ta.
Jaan Tammsalu sõnum emadepäevaks algab viitega kohale Uues Testamendis, mis räägib sellest, et kui inimesel oleks kogu maailma vara, kuid puuduks armastus, siis poleks tal lõpuks ikkagi midagi.
Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul räägib, kuidas on kool toime tulnud keerukatel aegadel, mil avalikkuses on tõusnud küsimus nende seotusest Moskva patriarhaadiga.
Jõulud kõnelevad Jumalast, kes saatis meie, ebatäiuslike keskele oma Poja. Ta tuli, et meie võiksime leida oma elule mõtte, lootuse, mis meid iial häbisse ei jäta. Tema sai inimlapseks, et meie võiksime saada Jumala lasteks. See sünnib läbi ristimise. Selle juures on kõigeväelise igavese Jumala vägev tõotus: „Ja vaata, mina olen teiega, kuni maailma ajastu lõpuni.Elu võib olla kohutav. Inimesed meie ümber võivad meile keerata selja, teeselda, nagu nad meid ei näeks ja kui nad nii kaua teevad, siis nad ei näegi varsti. Muutume nende jaoks nähtamatuiks. Ka jõululauas. Ükski kuusk, lookas laud ja kingitused seda ei muuda. Võime jäädagi ootama, et äkki keegi meid märkab, ehk kuuleb meie vaikset, sügavat ohkamist, näeb seda pisarat, mis vaikselt voolab meie põske mööda allapoole, kuni me selle ise käeseljaga kuivatame.
