Eesti digiriigi edulugu ei piirdu enam kodumaaga. Tänaseks on meie kogemused jõudnud nii Ukrainasse, Moldovasse kui ka Aafrikasse – ning sageli mitte pelgalt tehnoloogilise, vaid väärtuspõhise partnerlusena. Kuidas arengukoostöö kaudu aidatakse teistel riikidel üles ehitada toimivaid ja inimkeskseid e-riike, selgitab seekordses saates Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) tegevjuht Klen Jäärats.

Eesti on võtnud sihi renoveerida aastaks 2050 vähemalt pool riigi korterelamufondist – ligikaudu 14 000 hoonet. Küsimus pole enam vaid kosmeetikas, vaid tulevikukindlas elukvaliteedis, energiatõhususes, ohutuses ja ka linnaruumi väärikuses. Niisiis on saate fookuses uut tüüpi elukeskkond, kus virtuaalne ja füüsiline saavad kokku. Sellest räägitakse seekordses saates „Olukorrast digiriigis“, kus külalistena võtavad stuudios kohad sisse kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ning arhitekt ja EKA puitarhitektuuri kompetentsikeskuse teadur Siim Tuksam.

Viimastel aastatel inimeste varaga seoses toime pandud küberkelmuse juhtumite põhjalt koorub välja statistika, mis annab tunnistust probleemi äärmiselt suurest ulatusest ja tekitatud kogukahju ulmelistest summadest. Kuidas selline olukord on saanud tekkida ja mismoodi saab kuritegelike skeemide vastu võidelda, selgitavad seekordses saates Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) tehnoloogiavaldkonna juht Urmo Parm, LHV Panga juhatuse liige Annika Goroško ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev.

Käesoleva aasta kohaliku omavalitsuse volikogu (KOV) valimised tähistavad 20 aasta täitumist e-hääletuse esmakordsest kasutamisest Eestis. Tehnoloogia on selle aja jooksul omajagu edasi arenenud ja viimaseks täienduseks on see, et eesootavatel valimistel saab esmakordselt e-hääletamise tuvastusvahendina kasutada ka Smart-ID-d. Ent millised on arengute kõrval ka elektroonilise hääletamise väljakutsed ja kuhu suunas on riik selle lahendusega tulevikus sõudmas, räägivad seekordses saates riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ja Riigi Infosüsteemi Ameti valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Alo Einla.

Riigi sotsiaalvaldkonna töötajate üheks igapäevaseks töövahendiks on STAR - sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister. Juba rohkem kui kümme aastat tagasi loodud süsteem on osutunud tänuväärt abiliseks nii ametnikele kui abivajajatele, kuid arenguruumi selle juures siiski jagub. Seetõttu on hetkel käsil andmeregistri laiaulatuslik „renoveerimine“, millest on seekordses saates tulnud lähemalt rääkima Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse STARi valdkonna juht Katre Pukk ning Sotsiaalkindlustusameti arendus- ja finantsosakonna tooteomanik Aika Kaukver.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) siseselt on loodud disainisüsteem nimega TEDI, mille eesmärgiks on muuta riiklikud e-teenused sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas ühtsemaks, kasutajasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seega ei tähenda „disainisüsteem“ siin kontekstis pelgalt vaid kunstilise ja visuaalse poole arendamist, vaid ka väga mitmetasandilist tööd süsteemide tehnilise poolega. Mida TEDI endast täpsemalt kujutab, tutvustavad seekordses saates TEDI tooteomanik Siret Tuula ja Bitwebi tegevjuht Tõnis Tobre.

Noored veedavad küllaltki suure osa ajast digiseadmetes ekraanide taga, mistõttu kiputakse eeldama, et sellega kaasnevad neil automaatselt ka ulatuslikud digipädevused. Tegelikult ei pruugi see aga nii olla. Millisel tasemel on Eesti noorte digioskused tegelikult, kuidas seda hinnata ja millised on parimad viisid noortele digipädevuste õpetamiseks? Neile küsimustele on tulnud seekordses saates vastama HK Unicorn Squadi juht Liis Koser ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustehnoloogia valdkonna juht Riin Saadjärv.

Töökindlad ja kõrgelt arenenud digisüsteemid- ja teenused ei ilmuta end ise lihtsalt ühel heal päeval meie ellu, vaid nende loomiseks on vaja teravat tehnilist taipu ning nende järjepidevaks toimimiseks tugevat selgroogu. Eesti digiriigis on selliseks „nähtamatuks selgrooks“ X-tee. Mis süsteemiga täpsemalt tegu on ning millised on X-tee funktsioonid, räägivad seekordses saates E-riigi Akadeemia digitaalse arhitektuuri kompetentsikeskuse juht Arvo Ott, pikaaegne riigi infosüsteemide arendaja Riho Oks ja Riigi Infosüsteemi Ameti X-tee tootejuht Taavi Meinberg.

Kui veel kümme aastat tagasi arvutati Eestis liiklussagedusi paberipakkide ja kalkulaatoriga, siis täna käib suur osa Transpordiameti tööprotsessidest täielikult digitaalselt. Viimase uuendusena on kasutusele võetud pilootprojekt, mis võimaldab sõiduki esmaregistreerimise teha digitaalselt. Sellest ning mitmetest teistest asutuse tehnoloogiaalastest arengutest kõneleb seekordses saates Transpordiameti IT osakonna analüütika ja andmete üksuse juhataja Reimo Tarkiainen.

Eelmise aasta detsembris tuli Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) välja kauaoodatud Eesti äpiga, kus lisaks riiklike teenuste kasutamisele on tänaseks võimalik ka isikusamasust tuvastada. Millisel moel nutirakendus tavakodanikele veel kasuks tuleb ning miks otsustas Eesti Töötukassa ühena esimestest Eesti äpi enda klientide jaoks kasutusele võtta, selgitavad seekordses saates RIA personaalriigi osakonna juhataja Kai Kallas ja Eesti Töötukassa infosüsteemide osakonna juht Oliver Närep.

Eestis elab endiselt ligi 120 000 majapidamist ilma korraliku internetiühenduseta ja suur osa neist hajaasustuses. Saates „Olukorrast digiriigis“ rääkisid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning justiits- ja digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja Tõnu Nirk, kuidas uus, viies lairibaühenduste toetusmeede aitab seda olukorda muuta.

Eesti digiriigi kuvandit on aastate jooksul ehitatud visalt ja järjepidevalt, ent milline see välisriikidele tundub? Selle üle arutlevad digitaalse transformatsiooni nõunik Johanna-Kadri Kuusk, E-riigi Akadeemia koolitusjuht Annela Kiirats ning e-residentsuse rahvusvaheliste avalike suhete juht Katrin Vaga.

Avaliku sektori töötajad seisavad silmitsi ulatusliku muudatusega: Riigi IT Keskus (RIT) on läbi viimas ajaloo suurimat arvutitöökohateenuse reformi, mis puudutab kümneid tuhandeid ametnikke ja teenistujaid. Uus pilvepõhine süsteem ei tähenda ainult tehnilist uuendust, vaid seab fookusesse kasutajakesksuse, koostöö ja produktiivsuse. Kõigest sellest räägib seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ täpsemalt Riigi IT Keskuse arvutitöökohateenuse juht Kaupo Laagriküll.

Ettevõtjana tegutsedes ei saa üle ega ümber erinevate oluliste tegevuste dokumenteerimisest ehk teisisõnu bürokraatiast. Ometi on igal asjal piir, mistõttu on riik alates käesolevast aastast hakanud jõudsalt tegelema bürokraatia vähendamisega. Milliseid konkreetseid samme selleks astutakse ja milles muutused ettevõtjate jaoks väljenduvad, selgitab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo.

Ehkki teatav osa inimestest ei pruugi seda teada, eksisteerib igal Eesti kodanikul oma riiklik postkast. Siiski erineb see funktsioonide poolest märgatavalt tavalisest meilirakendusest. Mis eesmärki riiklik postkast kannab ning millist kasu saavad sellest nii eraisikud kui ettevõtjad, selgitab seekordses saates Riigi Infosüsteemi Ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk.

Kui tänases ühiskonnas on jõudsalt kerkinud arvuliste ja statistiliste andmete väärtus, ei saa kuidagimoodi alahinnata ka keeleandmete tähtsust. Kuidas saavad erineva žanriga tekstide autorid, meediamajad ja ühiskond tervikuna keeleandmete väärindamisest kasu lõigata, selgitavad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ justiits- ja digiministeeriumi tulevikukindla andmemajanduse projektijuht Kaarel Sepp ning Eesti Keele Instituudi (EKI) direktor Arvi Tavast.

Eesti digiriik, mida maailmas peetakse tihti eeskujuks, on viimasel ajal pidanud vastama valusatele küsimustele — kas meie andmetega ollakse liiga uljad ning kas usaldus riigi vastu mureneb? Seekordses saates võetakse luubi alla andmete töötlemise läbipaistvus, tehisintellekti kiire pealetung ning andmejälgija funktsioon, mille rakendamine peagi riigiasutustele kohustuslikuks muutub. Neid teemasid avab stuudios justiits- ja digiministeeriumi andmete talitluse osakonna juhataja Ott Velsberg.

Digiligipääsetavus tähendab, et e-teenused peavad olema kasutatavad kõigile – sõltumata inimese erivajadustest, vanusest või tehnilisest oskusest. Teemast räägivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ekspert Hanna Ratassepp ning Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Alar Teras.

Aastatel 2025-2027 hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa Liidu uuest tehisintellekti (AI) määrusest tulenevad kohustused. Eelkõige kehtivad kohustused tehnoloogia arendajatele, kuid arvestatav hulk määruse sätteid kujutab endast reegleid ka tehisintellekti tavakasutamisele. Milliseid norme määrus endas sisaldab ja kuidas näeb välja õiguspärane AI väljatöötamine tulevikus, tutvustab seekordses saates justiits- ja digiministeeriumi uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik Henrik Trasberg.

Saatesarja „Olukorrast digiriigis“ uue hooaja esimeses osas tuleb juttu sellest, miks otsustati alanud aasta algusest viia digiteemad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist justiitsministeeriumi alla, kuidas muuta digiriigi haldamist kompaktsemaks ning kes hakkab uue digiriigi asekantslerina kogu valdkonda eest vedama. Stuudios jagab vastuseid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.