Saatejuht Reigo Ahvenal on külas  Viljar Pihus, kes majandab Võrumaal viiendat põlve tema pere omandis olevat 28 hektarit metsa. Pihuse hinnangul vajaks erametsaomanikud pikka tegevusplaani; 50, ehk isegi 80 aastaks. “Metsa majandamine on pikaajalise mõjuga tegevus,” räägib Pihus. "Kui tahad metsa majandada, pead tegema metsamajandamiskava ja kui selle esimesi ridu loed, siis see pakub sulle maksimaalse raieplaani järgnevaks kümneks aastaks. See ei paku pikka plaani. “ Saadet toetavad Eesti Metsameister ja Barrus.Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) küll muudab metsa majandamise viise, kuid lageraie jääb ka edaspidi peamiseks raieliigiks, ütleb riigimetsa juht.Maalehe videopodcasti Mine metsa! 9. osas räägib saatejuht Reigo Ahven Mikk Marraniga riigimetsa majandamise teemadel.Saadet toetavad Eesti Metsameister ja Barrus.Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.

KIK lisab toetuste tingimustesse metsa elurikkust soosivaid komponente, samuti ei saa enam toetust ettevõtted, kus on üle 10 töötaja või mille käive ületab 500 000 eurot.Mitmekesised metsad on vastupidavamad häiringutele ja suudavad paremini taastuda. “Järjest rohkem räägitakse, et põuad teevad liiga ühele või teisele liigile ja kuidas siis puistu koosseisu kujundada, et see oleks hea ja tulevikus ka tulutoov,” räägib Reinapu. "Me toimetame mitte ainult elurikkuse nimel, vaid elurikkus tuleb kogu selle paketiga kaasa.”Saadet toetavad Eesti Metsameister ja Barrus.Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.

Uus episood on eetris kolmapäeval kell 13. Ainult Maalehe veebis ja Delfi Taskus!Tulihingelise looduskaitsjana tuntud Mati Sepp nendib, et ilusa jutu taustal tehakse metsas pahatihti ka inetuid asju.“Kui saatesse tulin, pidin ka keskkonnaametit teavitama linnurahu rikkumisest, sest jälle raied käivad,” räägib Sepp. "Kui saatest ära lähen, suundun metsa ja olen üsna veendunud, et leian sealt mõne harvesteri, sest praegu kuritegevus – ja mina nimetan seda sõna otsese mõttes kuritegevuseks - käib täistuuridel.”Saadet toetavad Eesti Metsameister ja Barrus.Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.

Erametsaomanik saab metsaühistutelt abi kõigi metsa eluetappide ja seotud tööde osas, kinnitab Vardi metsaühistu esimees Taavi Ehrpais.Parim koostöö metsaühistuga sünnib kahtlemata siis, kui mõlemad osapooled üksteist usaldavad.Saadet toetavad Eesti Metsameister ja Barrus.Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.

Metsanduses ei tohiks langetada otsuseid uisapäisa, vaid lähtuda tuleb oma ala läbi ja lõhki tundvate asjatundjate teadmisest ja kogemusest, ütleb kolmandat põlve metsamees Mart Erik.„Üks drastilisemaid näiteid on mõned aastad tagasi tehtud üraskiraie Lahemaa rahvuspargis,“ räägib Mart Erik. „Raiuti kahjustatud osa ilusti maha, aga korralikku talve ei tulnud. Hakati ikkagi langetatud puid välja vedama, aga keegi kaebas – rahvuspargis tohib kokkuvedu teha ainult külmunud pinnasega. Raie pandi seisma. Mets jäi metsa ja selle tagajärjena tekkis hektaril, kus tehti raiet, üraskikasvandus. Seetõttu hukkus mets vähemalt neljal hektaril.“Saadet toetavad Eesti Metsameister ja Barrus.Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.

„Mine metsa“ kolmandas osas nendib Eesti Metsameistri tegevjuht Joel Lobjakas, et paljudel metsaomanikel napib oskusi ja võimalusi oma metsa korralikult majandada.Kui metsa istutamisega saab entusiastlik metsaomanik veel hakkama, siis iga-aastased kultuuri hooldused kipuvad jääma tagaplaanile ning nii võib metsa uuendamise plaan luhtuda.„Metsa istutamise pool on hästi tore, paned ilusad väiksed taimed maha, kõik on positiivne. Aga metsa uuendamisele eelneb uuendusraie, enamikel juhtudel lageraie,“ ütleb Joel Lobjakas.Saadet toetavad Eesti Metsameister ja Barrus.Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.

„Mine metsa“ teises osas nendib Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Anti Tooming, et loodetavasti jõuame veel sel aastal ühiskondliku kompromissini kaitsealuste ja majandusmetsade osakaalu küsimuses.Nii looduskaitsjad kui metsamajandajad soovivad metsade kaitse alla võtmisel näha pikaajalist plaani.„Range kaitse all on meil täna 18 protsenti metsamaast, mis võrreldes Soome, Rootsi ja Lätiga on mõnevõrra kõrgem protsent,“ ütleb Anti Tooming. „Ülejäänud 12-13 protsenti on majandatav, aga seal on teatud piirangud, kas siis raielangi suurusele või ajaline piirang.“Saadet toetavad Eesti Metsameister ja Barrus.Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.

Maalehe uue podcasti „Mine metsa!“ esimeses osas nendib puidutööstusettevõtja Raul Kirjanen, et meie metsandus vajab pikaajalist vaadet ja riik võiks Eesti metsaomanikku rohkem usaldada.Raul Kirjanen ütleb, et ehkki tal pole metsandusharidust, on ta metsandusringkondades liikunud viimased 25 aastat. „Ei saa öelda, et metsas ei oleks midagi valesti tehtud, kindlasti on ka ettevõtteid, kes käitunud teatud aegadel hoolimatult,“ sõnab ta. „Ma arvan, et 99% inimesi, keda mina metsandusringkondadest tean, on tõsiusklikud metsamehed. Nad teevad väga hästi seda, mida nad on õppinud ning kindla, selge ja pika plaaniga. Väärtustan nende tööd väga kõrgelt. Usaldan, mida nad teevad. Hing ja pühendumus, kuidas seda tööd tehakse, on minu meelest uskumatu ja kindlasti väga tänuväärne.“Saadet toetavad Eesti Metsameister ja Barrus.Vaata täispikka saadet Maalehe veebis või kuula Delfi Taskus.