Podcast´is arutatakse loomavarjupaikade hetkeseisu üle Eestis, rõhutades kiipimise, loomade heaolu ja seadusandluse tähtsust. Seekordne saatekülaline on Anni Mõisamaa Varjupaikade MTÜ-st.

Teeme juttu järgnevatel teemadel:

Värskes episoodis on Tiina Toometi külaliseks dr. Katrin Mägi, kellega räägitakse lemmikloomade söötmisest täna ja minevikus. Peatutakse ka erinevatel trendidel, mis tänapäeval populaarsust koguvad.

Seekordses taskuhäälingusaates „Loomarst taskus“ on külas Austraalias elav loomaarst Kersti Seksel. Saade käsitleb lemmikloomade tervist ja heaolu, keskendudes loomaarsti rollile loomade käitumise ja heaolu mõistmisel ning edendamisel nii rahvusvaheliste konverentside kui ka Eesti seadusandluse arengute kontekstis.

Kas koer võib jääda südamehaigeks? Kas kass võib saada südamepuudulikkuse? Jah – ja seda sagedamini, kui paljud omanikud arvata oskavad. Eesti üks tuntumaid veterinaarkardiolooge Paul Mõtsküla kinnitab, et südamehaigused ei ole vaid inimeste probleem.

Seekordses episoodis vestleb saatejuht Tiina Toomet kolleeg Imbi Nurmojaga, kelle doktoritöö teema on vägagi aktuaalne – sigade Aafrika katk. Saade keskendub erinevatele katkutüüpidele ja eelkõige sigade Aafrika katku levikule, olemusele ja tõrjele.

Millest juttu tuleb?

• Mis on katkud ja miks need on ajalooliselt nii hirmuäratavad haigused.

• Klassikaline sigade katk vs. Aafrika katk – miks ühele on vaktsiin olemas, aga teisele mitte.

• Kuidas Aafrika katk Aafrikast Euroopasse jõudis ja miks see just siin ohtlikuks muutus.

• Inimene kui viiruse suurim levitaja – miks just meie tegevus on riskifaktor?

• Eesti kogemus: suur laine aastatel 2015–2017 ja praegune olukord metsades ning farmides.

• Veterinaaride, meditsiini ja keskkonnateadlaste koostöö – miks see on hädavajalik tulevikus.

Seekordne loomaarst, kes külastab taskut, on Eesti Maaülikooli nooremteadur Maare Mõtsküla, kes oma teadustöös tegeleb hoopistükkis sääskede ja nende poolt kantavate haigustekitajate uurimisega.

Teatud sääseliigid võivad ka Eesti tingimustes kanda edasi ebameeldivaid parasiite nagu koerte südameuss (Dirofilaria immitis) ja nahauss (Dirofilaria repens). Nende levimust Eesti koerte populatsioonis on seni tõenäoliselt tugevalt alahinnatud.

Kadri loomaarmastus sai alguse Valgas, kus tema ema töötas varjupaigas. Kui Kadri kolis Ameerikasse ja ootas seal tööviisat, hakkas ta vabatahtlikuna kohalikus varjupaigas abiks käima. „Võtsin Google Mapsi lahti ja läksin esimesse ettejuhtuvasse varjupaika.“ Ta jalutas koeri, jutustas kasside külastajatele nende iseloomust ja aitas kaasa vaktsineerimiskliinikus. Kui tööviisa lõpuks saabus, oli otsus lihtne – jätkata loomadega töötamist juba palgaliselt. Täna, 13 aastat hiljem, töötab ta samas kohas, nüüd juba loomapolitseinikuna.

Külas on loomaarst Julia Kuhtla.

Koeraga rahvarohkesse kohta minnes tuleb alati arvestada koera ja ümbritsevate inimeste vajadustega. Koera ei ole mõtet kaasa võtta vaid enda tuju ajel. Igal juhul peab kindel olema, et koer end seal hästi ja turvaliselt tunneb. Kui kutsikat võttes on teada, et temaga tuleb sageli erinevates kohtades käima hakata, peaks sellega tasahilju varakult algust tegema. Aga just tasahilju. Kutsikat ei ole mõtet ohjeldamatult igal pool väntsutada. Koerabeebi on nagu inimlapski ning vajab puhkust ja und.

Täna räägime kõigest, mis puudutab koeri ja kasse linnas – alates seadustest, mida omanikud peaksid teadma, kuni kõikvõimaliku praktilise teabeni. Arutame ka, kuidas sa saad oma lemmiku kiibistada, registreerida ja millal on õige aeg teavitada varjupaiku või linna teenuseid. Lisaks räägime, kuidas valmistuda kriisideks koos oma neljajalgse sõbraga.

🎙️ Saate teema:
Kuidas valmistada koera ette pere uue liikme – beebi – saabumiseks.

👩‍🦰 Külaline:
Triin Kass -Laanemets, loomaarst ja koeraomanik, kellel sündis beebi ajal, mil tema Austraalia lambakoer Tiiger oli 7-aastane.

Tänases podcastist räägime koerajuht Monika Rusinguga pääste- ja otsingukoerte tegemistest Eestis. Meil tegutseb mitmeid pääste- ja otsingukoertega seotud organisatsioone ja ühendusi, kelle tegevus on suunatud koerte koolitamisele ning väljakutseteks ettevalmistamisele. Päästekoera koolitamine ja töövormis hoidmine on elustiil. Koer ei saa kunagi valmis – see on elukestev õpe ja alati on mingeid oskuseid, mida võiks lihvida.

Saadet salvestades ei teadnud me veel, et tänaseks on jõudnud Eestisse kodulindudele ohtlik linnugripp. Kui sul on kodus linde või oled külastamas mõnda linnutalu, siis ole hoolas ja rakenda kõiki nõutud bioturvalisuse meetmeid!

Loomaarstid Tiina Toomet ja Ülle Kell räägivad silmahaiguste ägenemisest kevadel.+

Kevaditi võime näha rohkem silmade punetust ja vesistamist. Tihtipeale on tegemist lihtsalt ärritusega (tolm). Ka ere päikesevalgus võib silmahaiguste ägenemisele kaasa aidata.

Igasuguste silmaprobleemide puhul on mõistlik looma arstile näidata. Koduste vahenditega on väga keeruline ja riskantne abi osutada. Ärrituse ja võõrkeha silma sattumise korral võib proovida silma loputada (nt. füsioloogilise lahusega), aga mingeid tilku ei tohi küll omapäi tarvitada.

Arsti juurde minekuga ei tasu viivitada, sest haige silm põhjustab kindlasti ebamugavust ja nii mõnigi haigus ka tugevat valu.

Märtsi keskel esitlesid loomaarstid Sirli Rajast ja Tiina Toomet raamatut „Kui koer…“.

Seekordses podcast´is räägivadki autorid selle raamatu kirjutamise tagamaadest, sellest, kellele raamat mõeldud on ja ka sellest, et raamat ei saa kunagi asendada loomaarsti, aga võib aidata omanikul oma koera haigusi ära tunda.

Lemmiklooma vananemisest räägime tänases saates loomaarst Vanessa Viira ja loomaarstitudeng Elis - Anett Urbmetsaga.

Suuri koeri hakatakse seeniorideks lugema kuue- kuni seitsmeaastaselt, väikesi koeri ja kasse kümneaastaselt. Vananemismärkide ilmnemist mõjutavad geenid, looma üldseisund, kaal ja terviseprobleemid. Kahjuks jäävad viimased sageli tähelepanuta ja arvatakse, et loom on lihtsalt vana. Aga meeles peab pidama, et vanadus ei ole haigus. Kui loom on haige, peab teda aitama, olgu ta siis vana või noor.

Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Riigikogu liikmed Tiit Maran ja Raimond Kaljulaid tahavad muuta seadust. Omavalitsused saaksid õiguse sekkuda, kui hooletu omaniku koer ohustab kogukonda. Seni pole neil olnud selget vastutust ega võimalust ennetavalt tegutseda. Seni on kohalikel omavalitsustel puudunud selge vastutus ja võimalus ennetavalt tegutseda enne ründe toimumist.

Tänases podcastis räägivad loomaarst Karin Roth ja loomade käitumisspetsialist Laura Kiiroja kassi haigustest ja stressist.Kassid kipuvad oma muresid varjama. Seetõttu on oluline looma jälgida ja probleemi tekkimist tähele panna. Kassi haigusest võivad anda märku muutused tema käitumises. Tänases saates anname mõned soovitused omanikele, millistel puhkudel tasuks tähelepanu teravdada.

Kuna Anu Poopuu tegeleb igapäevaselt koerte käitumisprobleemidega, oli oma koera käitumisega seonduv ühtlasi nii peavalu kui õppetund. Podcastis jagab Anu oma tähelepanekuid ja nippe, mida ta koera keerulise olukorra parandamiseks kasutas.

Tähtpäeva märkimiseks saadame soojad õnnesoovid meie tänasele külalisele – Tiina Toometile, kes homme tähistab oma 65. juubelit! Aitäh, Tiina, Sinu pühendunud töö ja panuse eest Eesti loomade heaolu edendamisel. Palju õnne ja jätkuvat edu!