Nagu ikka, pakkus ka tänavune aasta igal rindel midagi uut ja huvitavat. Mõne asja kohta võiks öelda isegi kummalist, sest vaevalt oleks keegi osanud arvata, et hiiu kandled kunagi Eurovisionile jõuavad.Et tänavust aastat analüüsida ja teha seda võimalikult mitmekesiselt, palusime stuudiosse kolm oma ala eksperti. Delfi saates „Kohe selgub“ on külas PPA peadirektor Egert Belitšev, investor Kristi Saare ning muusik ja ettevõtja Estoni Kohver.Arutleme kodaniku vaatepunktist eripalgelistel teemadel, nagu elukallidus, turvatunne, kultuuriaasta ja palju muud. Miks? Sest ühiskonnas elame me kõik koos ning seetõttu on paslik ka eri elualade esindajad omavahel kokku tuua.

Inflatsioonil ei paista Eestis lõppu ning iseäranis tugevalt paistavad silma toiduhinnad, mille langemist pole ka lähikuudel näha. SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul pole aga hinnatõus alati halb, sest see on üldjuhul korrelatsioonis palgakasvuga.Delfi saates „Kohe selgub“ arutlesid hinnatõusu ning sellega kaasnevate murede üle Eesti kaupmeeste liidu juht Nele Peil ja SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.Kuna valitsus tõstab lühikese aja jooksul nii käibe- kui ka tulumaksu, annab see üha hoogu hinnatõusule. Samal ajal räägitakse aina rohkem, et kaupmehedki tõstavad selle tuules hindu. Seda kinnitas aasta alguses Eesti Ekspressi eksperiment, millest selgus, et kaupmehed tõesti panevad hindadele usinalt ka ise juurde.Hinnatõusu kõrval räägime veel Eesti inimeste ostuvõimest ja sellest, kas palgatõus jõuab sellele järele.

Kuigi Venemaa täiemahulise agressiooni algusest Ukrainas on möödas juba üle 1000 päeva, siis kohati tundub, et asja tõsidusest ei saada siiani veel täiel määral aru. Või on küsimus selles, et sõjalt proovitakse aina enam tähelepanu eemale juhtida?Saates „Kohe selgub“ esinesid riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson ning riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid, kellelt uurisime, kas ja kuidas on suhtumine Eestis ja ka laiemalt maailmas Venemaasse muutunud ning milliseid mõjusid see tekitab.Järjepanu Eestis ja maailmas juhtunud sündmused tekitavad küll uudistormi, kuid sellest hoolimata jõuab Venemaa aina enam pilti just neile sobivas võtmes. Saates uurisime ka, kuidas seda tagasi pöörata või on see üldse enam võimalik?

Selle aasta 1. novembrist kehtib Eestis patsiendikindlustuse seadus, mis loob küll inimestele lihtsama viisi ravivea korral hüvitist küsida, kuid mille tõttu raviasutused suuri kindlustussummasid peavad maksma.Saates „Kohe selgub“ on külas terviseminister Riina Sikkut ja Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule, kellega arutleme, kas kujunenud olukorras peavadki raviasutused kindlustusele üüratuid summasid maksma või on ka mõni soodsam lahendus veel olemas. Seejuures tuleb nentida, et seaduse jõustumine lükati juba korra edasi ning selle kehtimine alates 1. novembrist on kivisse raiutud.Kõrge kindlustushinna taga on ka asjaolu, et ainsa pakkujana on turul PZU kindlustus, kel on seega monopol ning õigus vastavalt oma äranägemisele hinnatase paika panna. Kuigi riigil käib töö selle nimel, et turule ka teisi pakkujaid saada, siis praegu ei paista seda juhtuvat.Mis saab raviasutustest edasi, kust saavad nad vajamineva raha ning mis teenused selle arvelt kannatavad?

Kultuurisektori kehvast käekäigust räägitakse juba aastaid ning mida aeg edasi, seda rohkem tõstatub hääli, kelle hinnangul pole kõrgharidusega spetsialistide töötasu piisav.Saates „Kohe selgub“ on külas Eesti Teatriliidu juht Gert Raudsep ning kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar, kes arutlevad omavahel kultuurisektori rahastuse ning tuleviku väljavaadete osas. Samuti on juttu teisipäeval Stenbocki maja ees toimunud meeleavaldusest, kus teatriliit nõudis kultuuritöötajatele kõrgemat alampalka.Juba järgmisel aastal peavad kõik kultuuriministeeriumi asutused kärpima neli protsenti eelarvest ning see külmutatakse kuni 2028. aastani. Tõusvate kulude tõttu paneb see küsima, kas edaspidi maksab vahe kinni rahvas ning kõiksugu piletite hinnad tõusevad taevasse?

Vaidlus selle üle, kui palju tuleks laskemoona raha investeerida kestab juba mitu kuud ning ühist arusaama pole küsimuses isegi endiste kõrgete kaitseväelaste vahel.Saates „Kohe selgub“ on külas endine kaitseväe juhataja Martin Herem ning siseminister Lauri Läänemets, kellega arutleme riigi kaitsevõime ning rahapuuduse üle olukorras, kus vaidlus käib potentsiaalse rünnaku tulemite kohta meie riigi territooriumil.Lisaks laskemoonale arutame kindlasti ka seda, milline on NATO roll Eesti kaitses ning kas praegu jõuaks kaitseallianss meile kohe appi, kui idanaaber meid negatiivselt üllataks. Muidugi keskendume ka sellel, kuidas valitsus julgeolekumaksu kavatseb koguda.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani umbusaldamiseks asuti allkirju koguma, sest kriitikute sõnul pole tema sõnad ja teod kooskõlas Tallinna arengustrateegiaga. Kas see vastab tõele või on petitsiooni algatajad väidetega liiale läinud?Debatisaates „Kohe selgub“ olid külas Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) ning Tallinna öölinnapea Natalie Mets (Sotsid), kellega arutleti linnaruumi tuleviku üle ning uuriti, kellel siis tulevikus liikumises rohkem õigusi on?Lisaks uuriti, mida siis Tallinna linnaliikuvuse kava ette näeb ja kas tõesti peavad tulevikus jalakäijad tunnelitesse kolima, mida ka abilinnapea Järvan välja on pakkunud? Seejuures arutleti ka, kuidas autojuhid ja kergliikurid siiski ühte linnaruumi koos ära mahuksid.

Poolas arutletakse selle üle, kas juba 2027. aastal minna riiklikult üle lühemale töönädalale või hoopis kärpida päevaseid töötunde. Miks see teema Eestis soiku on jäänud ning kas me peaks Poola eeskuju järgima?Otsesaates „Kohe selgub“ olid külas Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Killu Maidla ning Tallinna Linnatranspordi juht Kaido Padar, kellega arutlesime lühema töönädala võimaluse üle ning uurisime ka, kui kaugel riik sellest praegu on.Samuti rääkisime tänapäevasest töökultuurist ning töötajate ootustest paindlikule töökorraldusele. Lisaks tuli juttu ka riigi maksulaekumistest, mida kõikvõimalikud töömuudatused mõjutada võivad.

Eesti iseseisvuse taastamisest on möödas 33 aastat ning ikka ja jälle on paslik küsida, kuidas meie väikesel Eestil läheb. Seetõttu kutsusime stuudiosse oma ala eksperdid, et arutleda riigis toimuva üle.Saates „Kohe selgub“ on külas Milttoni juht Annika Arras ning iduettevõtja ja saatejuht Taavi Kotka, kellega räägime Eesti olevikust ja tulevikust ning diskuteerime selle üle, mis võiks paremini olla ja millele peaks enam rõhku pöörama.Kindlasti tuleb juttu ka sellest, milliseid algatusi võiks erasektor toetada, et kogu riik areneks, kuid ka sellest, mida saab teha riik, et olla efektiivsem.

Kui veel mõne kuu eest kritiseeris Jaak Madison tugevalt Keskerakonna ning eriti Jana Toomi tegevust, siis täna tegi endine EKRE liige Keskerakonna juhi Mihhail Kõlvartiga ühisavalduse Eesti elu parandamiseks.Delfi otsesaates „Kohe selgub“ on külas parteitu europarlamendi liige Jaak Madison ning Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart, kellega arutleme nende ühiste seisukohtade üle ning uurime, kas ja millal astub Madison Keskerakonna liikmeks.Muidugi peatume ka pikemalt nende ühisavaldusel, mis kutsub üles opositsiooni koonduma ning Reformierakonna juhitavale valitsusele vastu seisma.

Ukraina korraldas viimastel päevadel rünnaku Kurski oblastile ning sealne kuberneri asetäitja Aleksei Smirnov kuulutas välja eriolukorra. Analüütikute hinnangul pole kindel, mis Ukraina eesmärk on, kuid kuidas vastab Venemaa ning milline mõju on sellel rindele?Otsesaates „Kohe selgub“ on külas Eesti suursaadik Leedus ja tulevane kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ning riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Juttu tuleb lisaks värsketele arengutele rindel ka sõja lõpetamise tingimustest ning sellest, kui tugevalt püsib Ukrainas toetus president Volodõmõr Zelenskõile.Lisaks räägime ka sõjaväsimusest ning rahutippkohtumistest, millest esimene leidis aset juunis, kuid mille järgmiseks kohtumiseks Ukraina juba rahuplaani dokumenti ette valmistab. Kuigi järgmisele tippkohtumisele veel Venemaad ei oodata, siis soovitakse Kiievi sõnul sel aastal veel teine kohtumine korraldada, kuhu võidakse kutsuda ka Venemaa esindajad.

Uue valitsuse otsusel tabavad Eestit järjekordsed maksutõusud, mis tekitavad ühiskonnas elavat arutelu. Kas inimesed nõustuvad nendega ning kas avaliku sektori kärbe on piisav, et riigi rahandus korda teha?Otsesaates „Kohe selgub“ on külas uus rahandusminister Jürgen Ligi ning Isamaa erakonna esimees Urmas Reinsalu, kellega räägime nii kavandatavatest maksutõusudest kui ka Reformierakonna ja Isamaa vastasseisust.Valitsuse otsusel tõuseb käibemaks järgmisel aastal ning füüsilise isiku tulumaks 2026. aastal 24%-ni. Lisaks rakendub 2026. aasta 1. jaanuarist ettevõtetele maks kahelt protsendilt kasumilt. Kõik see on osa niinimetatud julgeolekumaksust.

EKREst on viimaste päevadega jalga lasknud sadu liikmeid ning tõenäoliselt pole sellega veel lahkumislaine läbi. Tagatippu süüdistavad endised ja praegused liikmed üksteist erakonnarahade väärkasutamise eest.Kuidas endised EKRE kõrged liikmed kujunenud olukorda näevad ning kas konservatiivne tiib sai Eestis lootusetu löögi? Lisaks räägime muidugi ka nädalavahetusel toimunud EKRE esimehe valimistest, kus ainsa kandidaadina astus üles senine esimees Martin Helme.Saates „Kohe selgub“ olid külas EKREle Euroopa Parlamendi valimistel suure häältesaagi toonud Jaak Madison ja endine riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Valitsus on viimased nädalad proovinud kokku panna negatiivset lisaeelarvet, kuid seni edutult. Peamine vaidluspunkt seisneb Lauri Läänemetsa vastuseisus kärpida siseministeeriumi haldusala.Saates „Kohe selgub“ on külas siseminister Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ning välisminister Margus Tsahkna Eesti 200st.Uurime, miks ei suudeta kärpe osas kokkulepet leida ning kas selleks üldse soovi on, kuidas mõjutab kujunenud olukord valitsuse tervist ning kas Eestit tabavad taaskord uued maksud?

Iisraeli ja Hamasi vaheline konflikt tekitab endiselt pingeid, ning kuigi Hamasi pealetungist on möödas juba üle poole aasta, siis viimasel ajal löövad kired lõkkele peamiselt Iisraeli tegevuse tõttu.Delfi saates „Kohe selgub“ on külas julgeolekuekspert Ilmar Raag ja ajaloolane Aro Velmet, kes lahkasid konflikti tagamaid.Rääkisime saates nii konflikti hetkeseisust kui ka sellest, mis võiks selle lõpetada. Samuti tekitas küsimusi see, kas läänemaailmas toimuvate meeleavalduste eeskujul tullakse ka Eestis Palestiina toetuseks tänavatele.

EKRE-st on aegade jooksul ikka liikmeid lahkunud, kuid aina enam kõlab selle põhjusena asjaolu, et erakonnas pole demokraatiat ning otsuseid teevad vaid Helmed.Saates „Kohe selgub“ on külas äsja EKRE-st lahkunud Peeter Ernits ning Urmas Espenberg, kes avavad erakonna siseelu.Muu hulgas tuleb juttu ka erakonna esimehe valimistest, mis toimuvad juba nädal aega peale Euroopa Parlamendi valimisi ehk juuni keskpaigas. Kas Martin Helme kõrval üldse keegi kandideerib?Delfi küsis neljapäeva hommikul riigikogus kommentaari ka EKRE juhilt Martin Helmelt. Ta keeldus Delfile Espenbergi ja Ernitsa öeldut kommenteerimast. Ta märkis, et pole saadet ise vaadanudki ega pea nende väljaütlemisi tõsiseltvõetavaks.

Eesti majandusnäitajad on lähinaabritest jätkuvalt tunduvalt kehvemad ning sel aastal veel majanduskasvu oodata pole. Mis siis Eesti majanduse päästa suudab või on hoopis mudaliiga meie uus reaalsus?„Kohe selgub“ stuudios on külas rahandusminister Mart Võrklaev ning Coop Panga juhatuse liige ja finantsjuht Paavo Truu.Debatis, kus lähevad vastamisi avalik sektor ning erasektor, arutame, millised on Eesti kasvuvõimalused ning milline on eestlaste toimetulek.

Eesti saadab Pariisi olümpiale maksimaalselt 25 sportlast, see on kogu taasiseseisvusaja väikseim delegatsioon. Miks nii läks ja kuidas juba järgmisel olümpial paremini mehitatud olla?Saates „Kohe selgub“ on külas EOK spordidirektor Martti Raju ning endine jalgrattur ja Israel-Premier Techi profitiimi spordidirektor Rene Mandri.Arutame, kuidas Eesti sport keerulisest olukorrast välja tuua ja kust leida selle toetamiseks lisaraha. Veel uurime, milline on EOK roll noorte liikumisharrastuse muutmises ja arendamises.

Küsimus Vene kodanike valimisõiguse kohta kohalike omavalitsuste valimisel oleks peaaegu Tallinna koalitsioonileppele saatuslikuks saanud.Saates „Kohe selgub“ saame teada, kuidas Sotsiaaldemokraatlik erakond ning Isamaa nüüd selles küsimuses edasi lähevad ning mida arvavad sellest endised keskerakondlased Tanel Kiik (SDE) ja Jaanus Karilaid (Isamaa).Lisaks Vene kodanike valimisõiguse säilitamise või tühistamise temaatikale uurime, miks vanad sõbrad omavahel eri suunda läksid ning kas ka millelgagi veel ühel meelel ollakse?

Euroopa Parlamendi valimised on olnud Eestis kõige väiksema valimisaktiivsusega ja vahe teiste riikide aktiivsusega on erakordselt suur. 2019. aastal osales nendel vaid 37,6% valimisõiguslikke kodanikke, mis tõstatab küsimuse, miks need eestlastele korda ei lähe.Saates „Kohe selgub“ arutlevad sellel teemal endine europarlamendi liige Indrek Tarand ja endine minister Rein Lang.Lisaks uurime, mis võivad saada seekordsete valimiste põhilisteks debatiteemadeks, kuidas Euroopa Liitu Eesti inimesele lähemale tuua ning mida arvavad stuudiokülalised Tallinna võimukõneluste kohta.