Saatesarja „Ekspert eetris“ saates on Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteaduri Grete Arroga arutelu all laiaulatuslik haridusuuendus TI-hüpe 2025. Selle eesmärk on tuua tehisintellekti tööriistad kõigi Eesti gümnaasiumiõpilaste ja õpetajateni. Arutluse all on, mida see hüpe praktiliselt tähendab, milliseid uusi võimalusi ja väljakutseid see õpetajatele ja õpilastele kaasa toob ning kuidas sarnased algatused on juba teistes riikides rakendamisel.
Lisaks keskendutakse teemadele: kuidas mõjutab tehisintellekt õppimisharjumusi ja eneseregulatsiooni ning millised teadustööd on vaja, et mõista parimaid praktikaid AI-põhises õppes. Saates uuritakse, mida võiks arvesse võtta, et TI kasutamine õppimisel tooks veidigi kasu ega tooks kahju.
Grete Arro on Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteadur, kelle uurimisteemadeks on õppimisega seotud erinevad aspektid ja keskkonnateadlikkus. 2023. aastal pälvis ta „Aasta õppejõu“ tiitli ning 2022. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates „Ekspert eetris“ arutletakse filosoofi ja Tallinna Ülikooli külalislektori Margus Oti hiljuti ilmunud teose „Heaolu“ üle, mis küsib, mis on hea elu ja kuidas võiks olemine saada veel paremaks.
Ott läheneb heaolu teemale filosoofiliselt, tuues arutellu nii inimese sisemised seisundid kui ka suhted ümbritseva keskkonna, teiste inimeste ja kultuuriga. Tema sõnul on olemine ise juba hea ja võrratu ning alati saab see olla veel parem – „Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima,“ kirjutab Ott oma raamatus.
Saates arutletakse, kuidas heaolu mõtestamine erineb majanduslikest mõõdikutest ja kuidas see võiks mõjutada ühiskondlikku mõtlemist laiemalt. Mis on tegelikult hea elu ja millist rolli mängivad selles loodus, kunst, tehnoloogia või kogukondlikkus? Kas heaolu on saavutatav seisund või pigem pidev liikumine ja eneseületus?
Margus Ott on tuntud oma süvitsi mineva ja eri kultuuride vahel sildu loova mõtlemise poolest. Lisaks on ta tõlkinud eesti keelde selliseid mõtlejaid nagu Spinoza, Leibniz, Deleuze ja Zhuāngzi ning avaldanud kuueköitelise teose „Väekirjad“. Tema uusim raamat „Heaolu“ ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Controversiarum“.
Saates „Ekspert eetris“ arutletakse kohalike omavalitsuste tuleviku, valimiskäitumise ja haldusreformi tegelike mõjude üle. Külas on Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor Kersten Kattai, kes on aastaid uurinud Eesti omavalitsussüsteemi, valimisaktiivsust ja kohaliku poliitilise eliidi kujunemist.
Eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste eel vaadatakse otsa küsimusele, miks valitakse ikka ja jälle samad inimesed, kes on aastaid olnud võimul kohalikes kogukondades. Kuidas on mõjutanud haldusreform meie omavalitsuste autonoomiat ja elanike usaldust poliitikute vastu? Kas võim on muutunud tõhusamaks või on see hoopis rahvast kaugemale nihkunud?
Saates analüüsitakse värskeid uuringuid, mille kohaselt peab kolm neljandikku omavalitsusjuhtidest haldusreformi küll üldjoontes õnnestunuks, kuid kriitika pälvib teenuste kättesaadavus ja kohaliku võimu kaugenemine elanikele. Arutelu käigus käsitletakse ka Eesti poliitilise eliidi püsivust – miks jäävad samad inimesed aastakümneteks võimule ning miks erasektorist tulevaid kandidaate volikogudes nii vähe on? Samas rõhutatakse, et kuigi stabiilsus võib näidata vähest uuendust, võib see teatud kontekstis olla ka usalduse märk.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ arutletakse vaimse tervise päevale mõeldes organisatsioonisisese heaolu üle koos psühholoogi ja nooremteaduri Eliis Härma ning keskkonnakorralduse dotsendi Piret Vachtiga.
Millest sõltub see, kas töökohas või koolis luuakse keskkond, kus inimesed tunnevad end hoituna ja motiveerituna? Kas heaolu eest vastutab igaüks ise või peaks seda looma ja hoidma eelkõige organisatsioon? Või on tõde kusagil nende kahe vahel?
Eestis on vaid 13,5% organisatsioonidest tegevusplaanid tööga seotud stressi ennetamiseks – see on Euroopa üks madalamaid näitajaid. Samal ajal tunnistab üle poole Eesti töötajatest, et töö mõjutab otseselt nende vaimset tervist. Stuudios otsitakse vastuseid küsimustele, mis on need tegurid, mis kujundavad heaolu toetavat keskkonda, milliseid vigu organisatsioonid sageli teevad ning milliseid väikeseid, aga olulisi samme saab astuda kohe, et inimeste heaolu tugevdada.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates „Ekspert eetris“ räägitakse õpetajatepäeva eel kutseõpetajate professionaalsusest ja koostöö rollist nende igapäevatöös. Külas on Tallinna Ülikooli haridusteadlane Meidi Sirk.Meidi Sirki uuringud näitavad, et Eesti kutseõpetajad jagunevad kolme profiili vahel: ligi kolmandik (28%) väldib koostööd ja on muutuste suhtes pigem kriitiline, pea kolmandik (27%) on koostööaltid ning ligi pooled (45%) jäävad nende kahe vahele. Just need õpetajad, kes teevad aktiivsemalt koostööd kolleegide ja kooliväliste partneritega, kasutavad oma töös enam konstruktivistlikku õpikäsitust, on oma ametis kindlamad ning tulevad paremini toime ka keerulistes olukordades.
Saates arutletakse, kuidas organisatsioonikultuur ja tööaja korraldus mõjutavad koostööd, miks paljud õpetajad tunnevad end ülekoormatuna ning milliseid lünki jätab senine seadusandlus koostööks vajaliku aja planeerimisel. Juttu tuleb ka sellest, miks on varasemate rahvusvaheliste projektide kaudu loodud head koostöövormid ja õppematerjalid kaduma läinud ning mida oleks vaja teha, et kutseõpetajaid paremini toetada. Sest rahulolev ja pühendunud kutseõpetaja on võtmetähtsusega kogu kutsehariduse kvaliteedis.
Meidi Sirk esineb ka 17. oktoobril Tallinna Ülikooli hariduskonverentsil „Elukestva õppe väärtused ja paradoksid“.
Hooaja esimeses „Ekspert eetris“ saates räägitakse autovaba päeva puhul sellest, kuidas Eesti linnades liigeldakse – jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga – ning mis takistab meist paljusid auto jätmist koju. Saates on külas Tallinna Ülikooli linnauuringute nooremteadur ja Rae valla liikuvusekspert Õnne Kask, kes uurib liikumisharjumusi, liiklusruumi kujundust ja kestliku linnaliikluse võimalusi.
Vestluses küsitakse, miks paljud eestlased ei suuda või ei taha autota hakkama saada ning kas autovaba päev võib olla rohkem kui vaid üks sündmus aastas – kas see suudab muuta meie igapäevaseid harjumusi. Samuti uuritakse, milliseid praktilisi lahendusi võiks Tallinnas rakendada, et linnaliiklus oleks turvalisem, mugavam ja keskkonnasäästlikum. Näiteks arutatakse autovaba päeva tähistamise mõju üle ning tuuakse näiteid, nagu Rae vallas Lagedil läbi viidud liikuvuse eksperiment, kus prooviti igapäevaseid liikumisi teha rohkem aktiivselt ja ühistranspordiga.
Saade juhib tähelepanu ka eeskujudele, nagu nõudliku nullvisiooni suunisega Helsingi, kus vahemikus juuli 2024-juuli 2025 ei olnud linnas ühtegi surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Vestlus lõpeb praktiliste soovitustega: kuidas igaüks saab toetada liikumist, mida võiks olla rohkem – olgu see rattasõit, jalgsikäimine või senisest tihedam ühistranspordi kasutamine.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Hooaja viimases „Ekspert eetris“ saates on külas Tallinna Ülikooli tudeng, liikumisõpetaja ja raamatu "Õpime liikudes" autor Siim Tõnisson, kelle missioon on tuua rohkem kehalist aktiivsust Eesti koolidesse – mitte ainult kehalise kasvatuse ja liikumise tundidesse, vaid ka kõikidesse õppeainetesse.
Saates arutatakse, miks on liikumispõhine õpe oluline ja kuidas see toetab laste keskendumist, õpitulemusi ning vaimset heaolu.
Saates räägitakse ka sellest, millised on Siimu kogemused õpetajana ning mis suunas võiks Eesti haridussüsteem liikuda, et liikumine ja õppimine oleksid paremas tasakaalus. Samuti jagab Siim praktilisi nippe ja harjutusi, mida iga õpetaja või lapsevanem saab koheselt proovida. Tutvustatakse ka tema loodud platvormi Liikumismängud, mis pakub inspiratsiooni ja materjale aktiivseks õpetamiseks.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates „Ekspert eetris“ räägitakse Eesti ülikoolide rollist kestliku arengu edendamisel ajal, mil ühiskonnas kõlab üha enam hääli rohepöörde pidurdamiseks.Arutletakse, kas kestlikkusele on üldse alternatiivi ning millisel moel on ülikoolid ise eeskujuks – nii õppe- ja teadustöös kui ka organisatsioonikultuuris. Vaadeldakse ülikoolide jalajälge ja küsitakse, kas väärtused on päriselt ellu rakendunud.Saates keskendutakse ka konkreetsetele algatustele ja projektidele, mille kaudu panustatakse rohepöördesse. Räägitakse, millised katsumused ja edulood on sel teel ette tulnud ning kuidas Eesti ülikoolid koostöös suudavad teaduspõhiselt ja vastutustundlikult ühiskonda kestlikumas suunas juhtida. Saatejuht on Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks. Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping, Eesti Maaülikooli teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp ning Eesti Kunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar.
Saates "Ekspert eetris" on külas Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia vanemteadur Kaja Mädamürk, kes avab teemat nii teaduslike uuringute, isiklike kogemuste kui ka värskeima andmestiku valguses.Saates uuritakse, mida tähendab matemaatikahuvi ning miks ei taga ainult huvi häid tulemusi. Juttu tuleb ka matemaatikaärevusest, püsivuse ja enesetõhususe olulisusest, ning sellest, miks just seoste loomise oskus ja keskendumine on edu võti. Kas ja kui palju mõjutab meie suhtumist matemaatikasse tulevikutehnoloogia, näiteks tehisintellekt? Ning milliseid võimalusi pakub argipäev matemaatikaga suhestumiseks?Eesti Haridusteaduste Ajakirjas ilmus maikuus ka mahukas matemaatikauuringut käsitlev artikkel "Põhikooli matemaatika lõpueksami tulemuste seosed varasemate oskuste ja matemaatikahuviga", millega saab tutvuda siin. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates “Ekspert eetris” on külas Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane ning koolipsühholoogi, pereterapeut ja superviisor Saale Kibin, kes arutleb lapsevanema keerulise rolli üle lapse vaimse tervise toetamisel. Üha sagenevad vaimse tervise mured, pingeline eksamiaeg ja ühiskondlik surve loovad olukorra, kus abi vajadus on suur, ent samal ajal puudub kindlus, kelle poole pöörduda. Üles kerkivad küsimused, kas koolipsühholoog on piisava väljaõppega, kuidas hinnata, et loovterapeut või muu spetsialist on usaldusväärne. Kibin rõhutab, et usalduse aluseks on läbipaistvus, ametialane regulatsioon ja koostöö lapsevanemate, koolide ning spetsialistide vahel. Ka lapsevanemate enda traumad ja varasemad kogemused mõjutavad sageli seda, kas ja millal nad julgevad spetsialisti poole pöörduda.Saates räägitakse ka Eesti koolipsühholoogia hetkeseisust: kuigi 64% koolidest on kaetud psühholoogi teenusega, on katvus ja teenuse kvaliteet piirkonniti ebaühtlane. Saale Kibin, kellele koolipsühholoogia arendamine on südamelähedane teema, jagab oma kogemusi praktikate juhendamisest, kovisioonidest ja supervisioonidest ning sellest, kuidas tugevdada psühholoogide kogukonda. Kuidas tagada, et iga laps saaks õigel ajal professionaalset tuge – ning et ka lapsevanem oskaks seda tuge usaldada?Koolipsühholoogidel on ka nõuandeliin. Numbrile 1226 on oodatud helistama nii lapsed, pereliikmed kui koolide töötajad. Tuge pakuvad ja nõustavad kutsetunnistusega koolipsühholoogid eesti keeles E-R 16.00-20.00, vene keeles T 16.00-20.00. Nõustamine on anonüümne. Helistada võib nii lapse kui ka enda murega – vanemate ja kooli töötajate vaimne tervis mõjutab ka laste heaolu. Kevadel töötab liin mai lõpuni ja alustab taas septembris. Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
„Ekspert eetris“ saates on külas Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia dotsent, kelle sulest ilmus hiljuti raamat „Tuttav või tundmatu? Näotuvastus psühholoogias ja õiguses“. Saates räägitakse lähemalt sellest, kuidas inimesed nägusid mäletavad, millised vead võivad selles protsessis tekkida ning kui tõsised tagajärjed võivad eksimusel olla nii õigussüsteemis kui igapäevaelus.Lisaks arutletakse, milline on tehnoloogia roll näotuvastuses ja kas masinad ületavad juba inimese loomuliku nägudemälu. Kristjan Kask jagab näiteid juhtumitest, kus näotuvastus on olnud võtmetähtsusega.Saates kuuleb ka teadusprojektist EdTech Talents ja kuidas see on seotud Kristjani teise uurimisteema – ülekuulamise psühholoogiaga. Ülekuulamisel on oluline küsida küsimusi, mis aitaksid tõsta vastuste täpsust. Juttu tuleb projekti raames arendatavast õpimängust, mille abil saab oma küsitlemisoskust treenida.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Saates “Ekspert eetris” on mitmekesisuse nädalal külas Tallinna Ülikooli vilistlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog ja võrdse kohtlemise usaldusisik Elina Kivinukk, kellega vesteldakse sekkumise keerukusest ja väärtusest mitmekesises õpi- ja töökeskkonnas.Saates arutatakse, miks ei ole sekkumine ainult julguse küsimus, vaid sellega võivad kaasneda sisemised kahtlused, ebamugavustunne ja kogemused, mis muudavad otsustamise keeruliseks. Sekkumine ei pea alati olema suur ja formaalne – vahel piisab juba märkamisest ja tähelepanu juhtimisest. Millal aga tekib tunne, et äkki reageerid üle? Mis juhtub siis, kui inimene, kelle poole pöördutakse, vastab kõhklemise või umbusuga?Vestlus on osa 5.–11. maini kestvast ülikoolide ühisest mitmekesisuse nädalast, mis julgustab märkama ja tegutsema olukordades, kus keegi võib kogeda töökiusu, väärkohtlemist või ebavõrdset kohtlemist.Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ on külas Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor ja Ökoloogia Keskuse juhataja ning keskkonnaalgatuse veestik.info eestvedaja Jaanus Terasmaa, kes tutvustab harrastusteaduse võimalusi ja väärtust Eesti veekogude heaolu jälgimisel.Juttu tuleb sellest, kuidas iga huviline saab kaasa aidata Eesti veestiku seisundi jälgimisele. Näiteks fotona jäädvustamise või lihtsa kirjelduse kaudu, mis võimaldab ühiselt koguda olulist infot muutuste ja võimalike probleemide kohta.Lisaks tutvustatakse vabatahtlike veeseire veebikeskkonda veestik.info, mille kaudu saab oma tähelepanekuid jagada, ning selgitatakse, miks on selline kodanikualgatus Eesti veekogude seisundi parandamisel üha olulisem. Riik jõuab seirata ainult 3% järvedest ja 14% vooluveekogudest. Iga inimene saab lihtsa vaatluse abil andmete korjamisele kaasa aidata. Tänu sellele saavad teadlased uut infot, mis aitab veekogusid kaitsta ja ennetada probleeme, nagu näiteks veeökosüsteemide ja joogivee seisundi halvenemine, kliimamuutuste suurenev mõju ning kahanev elurikkus.26. aprillil toimub Eesti esimene vabatahtlike veeseirepäev. Rohkem infot leiab veestik.info ja Facebooki lehelt.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ arutame kestliku tuleviku tähenduse ja võimalikkuse üle Eestis koos akadeemik Anu Realoga, kes on Warwicki Ülikooli professor ja Tallinna Ülikooli kestliku tuleviku uuringute sihtrahastusega professor.
Põhjuseks on jaanuaris käivitunud Euroopa Komisjoni poolt rahastatud viieaastane projekt SustainERA, mille eesmärk ei ole ainult teadusuuringud, vaid ka Tallinna Ülikooli teadusvõimekuse ja rahvusvahelise koostöö arendamine. Projekt keskendub kestlikkuse võtmes neljale suurele teemale: inimeste mõtte- ja käitumismustrid, poliitika kujundamine ja poliitiline kommunikatsioon, organisatsioonide jätkusuutlikkus ning kogukondlikud praktikad ja hoiakud.
Vestluses uurime, kuidas Anu Realo selle uurimisteemani jõudis, mida ta mõtleb kestlikust tulevikust rääkides ja mida plaanitakse SustainERA projekti käigus saavutada. Senised uuringud näitavad, et eestlased ei pea kliima- ja keskkonnaprobleeme olulisteks teemadeks, millega on vaja tegeleda. Ometigi on tänastel otsustel ja tegudel väga oluline roll tuleviku kujundamisel ja sellel, kas Eesti on elamisväärne kodupaik ka tulevastele põlvkondadele.
Loe projekti SustainERA kohta lähemalt
https://www.tlu.ee/hti/uudised/mahuka-projektiga-uuritakse-inimeste-kestlike-valikute-tagamaid.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
Lõppenud EmpowerVET projekti tulemused näitasid, et koolist väljalangemine on sageli mitmete tegurite koosmõju tulemus. Üheks oluliseks probleemiks on koolikiusamine, mis sageli algab juba põhikoolis ning võib kesta aastaid, mõjutades nii noorte enesehinnangut kui ka motivatsiooni edasi õppida. Samuti mängivad rolli keerulised peresuhted – ebapiisav toetus kodust, pinged vanematega ning vähene teadlikkus hariduse tähtsusest võivad viia haridustee katkemiseni. Sageli kordusid projekti raames intervjueeritud noorte lugudes vaimse tervise probleemid, nagu ärevus ja depressioon, mis mõjutasid negatiivselt noorte võimet õpingutega toime tulla. Kutseõpe pole alati noorte jaoks esmane haridustee valik. Motiveeritud õppijate kõrval pole paljud noored kutsekooli minnes teadlikud oma erialavalikust, vaid satuvad sinna juhuse läbi. Samas nõuab kutsekool iseseisvust ja vastutuse võtmist oma õpingute eest – oskused, mis paljudel noortel on puudulikud. Praktikakoha leidmine ja tööandjatega suhtlemine võib olla suur stressiallikas. Statistika näitab, et suurim kutseõppest väljalangemine toimub juba esimesel õppeaastal.Kutseõppeasutuste tugisüsteemid on väga erinevad, kuid spetsialiste napib. Üle 600 õpilase kohta on vaid üks tugispetsialist, mis tähendab, et paljud abivajajad jäävad märkamatuks. Samas võib üks toetav õpetaja, raamatukoguhoidja või noorsootöötaja mängida noore elus otsustavat rolli, pakkudes tuge ja mõistmist.Saates arutleme, kas õppimiskohustuse pikendamine toob kaasa positiivseid muutusi või süvendab olemasolevaid probleeme. Kas kutsekeskhariduse pikendamine aitab noortel paremini ülikooli jõuda? Mida saab õppida varasematest kutseharidusreformidest? Ja kuidas saavad õpetajad ja koolid haavatavaid noori paremini toetada?Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.
Saates „Ekspert eetris“ räägime koostööst inimese ja masina vahel ning selle rollist töökeskkonna efektiivsuses ja turvalisuses. Külas on Tallinna Ülikooli arvutitunnetuse lektor Mati Mõttus, kes räägib lähemalt ühisest projektist TalTechiga ning sellest, kuidas võiks tekkida tõhus koostöö robotitega.
2023. aastal startis Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi inimese ja arvuti interaktsioonirühma (HCI) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) uus koostööprojekt. Viis ja pool aastat kestva projekti peamine eesmärk on panna Virumaa kolledžis alus inimese-roboti interaktsiooni laborile, mis hakkab teenima kohalikku tööstust ning aitab nii üliõpilastel kui ka õppejõududel inimese ja roboti interaktsiooni teemadega lähemalt tuttavaks saada.
Saates arutatakse, kuidas see labor aitab uurida ja parandada roboti ja inimese koostööd, miks on see oluline tänapäeva tööstuses ning millised on suurimad väljakutsed tõhususe, usaldusväärsuse ja ohutuse tagamiseks tehnoloogia kasutamisel. Kuidas mõjutab masinate ja inimeste koostöö meie igapäevaelu ning milliseid praktilisi lahendusi pakub see tulevikuks?
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Linnaruumi jagavad jalakäijad, jalgratturid, tõukeratturid, autod ja peatselt ka renditavad minimopeedid. Kas kõik need liiklejad mahuvad turvaliselt samasse keskkonda? Saates „Ekspert eetris“ arutlevad Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppejõud Tarmo Vanamõisa ja Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene, kuidas kujundada inimsõbralikumat linnaruumi, kus kõik liiklejad saaksid end turvaliselt tunda.
Viimastel aastatel on kergliikurite arv plahvatuslikult kasvanud, kuid vastavad infrastruktuurilahendused ei ole alati nende arenguga sammu pidanud. Liikurid muutuvad järjest suuremaks ja kiiremaks, jättes jalakäijad tihti kõige haavatavamaks liiklejateks. Kas eraldi kergliiklustsoonid võiksid olla lahendus? Millist rolli mängib kiiruse alandamine ja millised regulatsioonid tuleks rakendada, et vältida liikluskaost?
Saates räägitakse ka sellest, kuidas eri linnapiirkondades võivad kehtida erinevad liikluslahendused ning miks on oluline arvestada nii kesklinna kui ka äärelinnade vajadustega. Õhus on küsimus, kas Tallinn liigub inimsõbraliku linna suunas või hoopis jalakäijatele aina keerulisema keskkonna poole. Arutelu keskmes on ka küsimus, kas reguleerimisotsustega on juba hiljaks jäädud ning kuidas vältida olukorda, kus linnaliiklus muutub „vabaks anarhiaks“.
Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ on külas Anneli Habicht, üks Tallinna Ülikooli sajandi vilistlastest ja andragoogika eriala magister, kelle karjäär on viinud teda nii hotellindusse, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi ametisse kui ka tänasesse rolli Põhja-Eesti Regionaalhaigla teenindusjuhina.Vestluses avame, kuidas andragoogika põhimõtted toetavad inimesi nende professionaalsel ja isiklikul arenguteekonnal. Kuidas on täiskasvanuhariduse õpingud aidanud toime tulla juhtimis- ja teeninduskultuuri väljakutsetega tervishoiusektoriga? Millised on haigla töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri suurimad väljakutsed ning kuidas saab motiveerida ja toetada töötajaid intensiivses keskkonnas?Lisaks uurime, mida saab andragoogika õpetada inimeste sisemiste ressursside avamisest ja kuidas saab täiskasvanuhariduse põhimõtteid rakendada tervishoius, avalikus sektoris ja mujal juhtimises.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ käsitletakse eestikeelsele õppele ülemineku mõju ja väljakutseid haridussüsteemis. Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele külalislektor Külli Kuri tutvustab, kuidas koolides aidatakse lõimida kahte eesti keelt ning kuidas toetada eri keeletasemega õpilasi.
Arutletakse, kuidas keele toestamine aitab kujundada igale õppeainele sobivat erialakeelt ning kuidas lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe) toetab üheaegselt ainealaseid teadmisi ja keeleoskust. Räägitakse ka Õpetajate Akadeemia rollist õpetajate järelkasvu kasvatamisel ja koolide ning ülikoolide koostöö arendamisel.
Vestluses otsitakse vastuseid küsimustele, kas üleminek eestikeelsele õppele on toimunud liiga hilja ning milliseid samme saab astuda, et muuta üleminek sujuvamaks ja toetavamaks. Lisaks juhib saade tähelepanu sellele, et lisaks keeleõppe toetamisele tuleb pöörata tähelepanu ka õpetamismeetodite mitmekesistamisele ja kogukondade kaasamisele.
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli vanemteadur Raili Nugin, kuidas Ukraina sõda on kohal ka Eestis, mõjutades nii kultuuri- kui migratsioonipoliitikat. Kuidas on kohanenud Ukraina põgenikud, eriti maapiirkondades, kus töö- ja elamistingimused ei vasta alati ootustele?
Samuti vaatleme, kuidas on kultuuridebatid polariseerunud ja politiseerunud. Arutleme ka Venemaalt sõja tõttu Eestisse saabunud migrantide lugusid – kuidas neid tajutakse ja kas Eesti ühiskond oskab nende potentsiaali ära kasutada?
Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
