OnePlus 11 on tootja kõige uuem telefon, mida paljud internetiavarustes peavad ühks parimaks Androidiga telefoniks tänasel päeva. Osalusekperiment selgitab välja, kas see päriselt ka nii on.

Mis on tark linn, kuidas see sünnib, mis sellega seotud ja kellele seda üldse vaja? Kuula ja ehk saad teada! Aga kui tead, siis kuula ikkagi!

Igapäevase kõrvaltvaataja jaoks võib tunduda Tele2 siiani mobiilioperaatorina, kelle põhiliseks äriks sõnumite, interneti ja kõneteenuse pakkumine. Tegelikult on ettevõtte teenuste portfell nii palju laiem, pakkudes lahendusi, mida isegi oodata ei oska. Üks neist on Piiramatu Äri paketiga kaasnev kõnehalduse teenus.

eekordne Tehnotroppide saade räägib kliimast. Õnneks ei proovita saates ilma ennustada, küll aga tuleb juttu sellest, kuidas absoluutselt igal pool võimalikku kuumalainet ennetada. Kas teadsid, et maailmas on olemas portatiivsed kliimaseadmed, mida saad viia endaga igale poole kaasa ja saada tänu sellele palavasse tuppa mõnus ja jahe sisekliima ning vajadusel ka vastupidi? Tehnotropid igastahes kuni tänaseni seda ei teadnud.

"Alustasime üldse näiteks mängu- ja meelelahtutusportaalidega, kui saime üpris kiiresti aru, et meie tugevused on mujal," räägib 23 aastat tagasi veebimajutusteenuseid pakkuma asunud Zone.ee esindaja Jaanus Putting. Esimese aasta jooksul saadi aru, et aeg on hoopis õigem mitte proovida teha järjekordseid ajaveetmiseks sobilikke portaale vaid hakata pakkuma hoopis virtuaalserveri teenust. Ja siin siis nüüd 20 pluss aastat hiljem ollakse, Eesti parimana.

Eestlane on aegade jooksul harjunud igas asjas tonti nägema. Erandiks pole ka Tele2 ülikiire interneti pakkumine äriklientidele, mille puhul võib hinnad võrreldes konkurentidega rõõmsalt kahega jagada, kaotamata kvaliteedis või kiiruses. Loomulikult võib kohe hakata otsima mingit konksu näiteks peidetud tasude, tähtajaliste lepingute või röövellike hindadega seadmete rendi puhul. Jääb vaid soovida head otsimist, sest konksu lihtsalt polegi ja Tele2 on võtnud ette järjekordse revolutsiooni - sel korral äriklientidele mõeldud internetilahenduse hinnastuse ja kvaliteedi osas.

Kõik teavad, et tänapäeval peetakse suur osa lahinguid ka mujal, kui ainult lahinguväljal. Küberväejuhatus on väeosa, mis tagab meile ja meie sõjalistele partneritele laitmatu infovahetuse, kuid mitte ainult. Lisaks viiakse läbi küber- ja infooperatsioone, aga hoitakse korda ka enda tagalas. Ja mis kõige toredam - just nüüd ja täna värbab küberväejuhatus uusi töötajaid. Keda täpsemalt, mis tingimustel ja mis ülesandeid täitma, sellest räägib küberväejuhatuse ülema asetäitja Mihkel Tikk.

Kujuta umbes ette, milline on Sony Playstation VR komplekt. Ja nüüd kujuta ette, et sa paned selle endale kaela ja see puhastab sinu sissehingatavat õhku. Nüüd kujuta ette, et selle toimimise taga on päriselt teaduspõhisus ja siis kujuta ette oma üllatust, kui saad teada, et tegemist on Eesti leiutisega, mis toodetud siinsamas Eestis ning saanud ideetasandilt valmistooteks vähem, kui aastaga. See ongi Respiray. Saates külas Mihkel Sepp, Respiray esindaja, kes seda vahvat seadet tutvustab.

Tele2 kirjeldab ennast ise challenger-tüüpi ettevõttena. See tähendab seda, et nii mõnigi kord heidetakse kinnas konkurentidele sooviga muuta senist ja harjumuspärast. Tänu Tele2 initsiatiivile lõpetati "külmade" müügikõnede tegemine. Tele2 on esimene, kes otsustas lõplikult loobuda tähtajalistest lepingutest. Nüüd on mindud lahingusse letialuse hinnastamise vastu. Miks ja kuidas, sellest räägib Aare Uusjärv, Tele2 Eesti müügidirektor.

Mitu kasutajaga saab uhkustada Netflix? Või Apple TV+? Või Prime või Disney+? Aga kas mõnel Eesti enda voogesitusteenusel on juba 10 000 maksvat tellijat koos? Viimast me muidugi ei tea, aga fakt on see, et kui poes eelistad osta kodumaist muna kallimalt, kui välismaa kraami, siis miks ei eelista sa kasutada kohalikke voogedastusteenuseid piiritagustele? Ja üldse, miks ei pane kohalikud selgasid kokku? Ja veelgi enam - kas kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet?

Eelmisel nädalal tuli Apple taaskord laiema avalikkuse ette erinevate põnevate toodetega, mille hulgas oli nii pettumusi kui ka vastupidist. Võtame need tooted ükshaaval ette ja avaldame arvamust. Lisaks ka lubatud Chipolo One Spot'i loos.

Uus Elisa Elamus on suur samm edasi klassikalise teleteenuse juurest. Tahad, vaata telekas või kui tahad, siis kasvõi maal ja metsas suvaliselt ekraanilt. Vaja on ainult internetiühendust ja telekat, mis toetaks äppe. Ja isegi kui seda viimast pole, saad Elisalt Android-boxi. Lisaks saates veel Chipolo One Spot unboxing ja natukene niisama juttu ka.

Apple Music on viimasel ajal üllatanud igat sorti põnevate asjadega - küll ruumiline heli läbi kõrvaklappide, aga ka (üli)kõrge kvaliteediga muusika. Jama lugu on see, et tavalisel inimesel pole sellest suurt sooja ega külma, sest...

Eestlane tahab uut. Ja siis kindlasti naabrist mitu korda paremat. Olgu jutt autost, telefonist või saunamajast. Kui aga rääkida arvutitest, siis täiesti arvestatav võimalus on osta arvuti teiselt ringilt. Garantiiga ja selleks spetsiaalselt mõeldud kauplusest. Seekordses saates avab Ants Õnne, kes just sellise äriga tegelebki, telgitaguseid ja räägib, miks kasutatud arvuti on teine kord isegi parem kui uus ja läikiv.

Seekordses saates tuleb juttu kahel teemal - tehnika tellimine Jaapanist isikliku kogemuse näite varal ja Apple'i uutest seadmetest, vidinatest ning tarkvarateenustest.

Olgu su kodus Telia, Elisa või STV, siis üpris suure tõenäosusega on nende poolt sul kodus ka telekanalid. Kas on võimalik, et liigume erinevate voogesitusteenuste abil sinna, kus telekomid tõstavad käed üles ja ütlevad, et "Meil pole enam huvi telekapilti müüa." Kas see kõlab realistlikul või on see utoopia?

Maailmas on lahvatanud sõda! Suures (ja põhimõttelises) vastasseisus on kaks tehnikamaailma absoluutset giganti: ühes nurgas Apple, kes ütleb, et inimesel on ise õigus otsustada, mis andmeid teistega jagada. Teises nurgas Facebook (ja natukene vähem ka Google), kes ütleb, et andmete jagamine kolmandate osapooltega on okei ja see aitab kaasa parema kasutajakogemuse loomisele. Kellel on õigus?

Jälle mingid tarkvarauuendused? Alles ma ju tegin oma arvutile uuenduse. Ja miks see telefon ennast update'ima hakkab? Seekordne episood keskendubki tarkvarauuendustele - kui palju ja tihti nendest seadmete uuendustest tegelikult reaalset kasu on? Või on neid üldse vaja teha?

Kui kohalik seadmetugi lonkab ükskõik, mis põhjusel, siis kuhu pöörduda? Maailmas pole teadupärast ühtegi muret, mis ole üle mõistuse unikaalne - see kehtib ka tehnoloogiavallas. Kus on need maakeelsed foorumid ning veebilehed, kuhu oma häda kurtma minna, kui kohalik tugi sind aidata ei oska.

Kas tõesti on võimalik, et kusagil internetiavarustes müüb keegi heast südamest oma isikliku Spotify perepaketi ühte kohta aastaks 3€ eest? Või keegi teine väga hea inimene MS OneDrive'i ruumi 4€ eest? Aga kuidas kõlaks meie regioonis ametlikult mitteleviva Disney+ teenuse tellimus aastaks 5€ eest? Ahvatlevalt, kas pole? Kuid kuidas selliste pakkumistega päriselt on ning kes keda ja kus selliste hindaede juures petab?