Kuna talvine pööripäev on käega katsuda, siis sobib suurepärase täiendusena uudisvoogu podcasti „Suusajutud“ hooaja teine osa. Seekordseks külaliseks teist põlve suusamees Vahur Teppan, kes pärast aktiivset sportlasperioodi on tänaseks päevaks jõudnud treeneriameti ja mitme toreda suusaprojekti vedamiseni.Vahur on alles noor mees, vanust 39, ent kogemust kui palju. Kohati isegi sellist kogemust, mida Eestis rohkem polegi võtta. Näiteks Hiina suusakoondise juhendamine, mis on hoopis midagi muud, kui kusagil Euroopas vägesid juhatada. Tuleb minna aastasse 2017. Hiinlased otsisid Norra suusaliidu kaudu endale peatreenerit ja valituks osutus Björn Kristiansen, Vahuri endine sprinditreener Eesti koondise päevilt. Sealt tekkis võimalus Kristianseni abilisena asuda treenima Hiina koondist. Ukse ees olid Pyeongchangi olümpiamängud, aga pikem plaan oli mõistagi 2022. aasta Pekingi olümpia, kus oli vaja, ei vähem ega rohkem, kui tulla medalile! Viie aastaga nullist sajani. Miks mitte!? Vahur räägib avatud kaartidega, mida kõike ta hiinlaste juures läbi elas... kahtlemata rikastav kogemus – košmaar määretega, ebareaalne talendiprogramm, vallandamised ja tööle tagasi kutsumised, erakordsed suusakeskused ja -tunnelid, peale sunnitud treeningmeetodid ning palju muud esmapilgul arusaamatut.Teine värvikas periood Vahur Teppani elus on Alaskal Fairbanksi ülikoolis õppimine ja sportimine. See osutus tõeliseks treeningparadiisiks, kus üliõpilaslinnakus sai suusad alla panna ja koheselt treeningradadele suunduda. Eks sealgi juhtus igasugu huvitavaid lugusid. Teppan meenutab, kuidas ta ülikoolis treenides põtradega kokku puutus ja korra isegi suure looma eest põgenema pidi. „Hirm tuli ikka naha vahele kui tonnise kehakaaluga loom mind taga ajas,“ tõdeb Teppan muiates. USA üliõpilasmeistrivõistlustel õnnestus Vahuril mitmel korral sõita esikümnesse, mis ülikoolispordi mõistes on kõva sõna. Ülikoolides hinnatakse seda väga kõrgelt. Ja ühel aastal õnnestus osaleda ka USA meistrivõistlustel, kuna need toimusid ülikoolile lähedal asunud osariigis ning sealt sai väle Eesti suusamees sprindis koguni pronksise autasu. Samasse ajaperioodi jäävad ka osalemised maailma karika etappidel, kus heal päeval õnnestus sprindisõitudes jõuda veerandfinaali.Spordiga lõpparve tegi Vahur Teppan Eesti koondises olles sisuliselt päeva pealt. „Feeling kadus ära, ei näinud mõtet 20.-30. kohtade pärast päevast-päeva higi valada. Jõudsin tõdemuseni, et kõvade talentide vastu ma ei saa,“ mäletab Teppan selginemise hetke. Astus spordist kõrvale ja hakkas sõbra restoran-kohvikule elu sisse puhuma. Sisuliselt üleöö suusatajast kohvikupidajaks! Pisut hiljem sattus õnneks sülle ka suusabussi projekt, Tanel Ojaste kaudu, kes varem sellega ise tegeles, aga koondise treenerina enam tegeleda ei jõudnud. Nii leidis käesoleva saate peategelane uuesti tee suusaspordi juurde. Õnneks. Vestlust veab Ivar Jurtšenko, head kuulamist!