Eestis on kohustuslik seksuaalharidus üldhariduse osa ja see on oluline edulugu, mida tuuakse eeskujuks kogu maailmas. Oleme seda lugu käinud tutvustamas erinevates geograafilistes punktides üle ilma, aga mulle tundub, et seda lugu jutustades oleme selle hariduse sisu unarusse jätnud. Umbes nii, nagu vahepeal juhtus digihüppe looga. Me ei saa anda kaasaegset ja noori kõnetavat seksuaalharidust, olles teadmiste ja käsitluste poolest ajast maas ja teadmata, millises infoväljas on noored.
Tänases saates räägime suisa kahe külalisega sellest, mis seisus tundub olema seksuaalharidus Eesti koolides nii meie kui koolitajate pilgu kui ka noorte endi pilgu läbi. Alustuseks mõtiskleme seksuaalkoolitaja Olga Gerassimenkoga sellest, mida me ise kogenud koolitajatena märkame, kuuleme, tähele paneme juba läbi aastate. Saate teises pooles peegeldab Tervisemuuseumi ekspert Katriin Kütt-Oad, mida ta oma 2020. aastal kaitstud magistritööd kirjutades noorte endi käest teada sai. Tööga saab tutvuda siin.
Olen Eesti seksuaalhariduse sisu ja kaasaegsuse üle südant valutanud varemgi. Näiteks Müürilehe veergudel.
Milline võiks olla seksuaalharidus, mida anname noortele koolides? Sekspositiivne, mitmekesine, jõustav, aktsepteeriv. Ma olen näiteks Scarleteeni ja Heather Corinna suuremat sorti imetleja.