"Jätkusuutlikkus tähendab minu jaoks terviklikku lähenemist ja aktiivset suhtumist," ütleb legendaarne zooloog Aleksei Turovski värskes "Rohepööre" taskuhäälingu osas. Muidugi oli saates fookuses loomariigi elu, kuid sedapuhku jätkusuutlikkuse võtmes. Turovski on muide ka üks 12. oktoobril Tallinnas aset leidva jätkusuutlikkuse messipäeva Impact EXPO esinejatest.Mõned teemad, millest saates juttu:Milline näeb välja Turovski argipäev zooloogina?Millised on loomade ja inimeste sarnasused ning erinevused jätkusuutlikkuse osas?Mida saame loomadelt õppida?Head kuulamist!

Erinevad uuringud on leidnud, et globaalne tervisesüsteem paiskab keskkonda kuni viis protsenti maailma kasvuhoonegaasidest. Mida vanemaks saavad ühiskonnad, mida haigemaks jääb rahvas, mida rohkem pikeneb ka inimeste eluiga, seda suuremaks see protsent muutub. Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ütleb, et Eestis tegeletakse hetkel haiglate rohepöördega, ravimipakendite ja üldise eestlaste tervisekäitumise edendamisega. 

Kaspar Oja tegeleb igapäevaselt lisaks muudele vastutustele ja teemadele ka Kliimanõukogu juhina. Miks Kliimanõukogu vajalik on, kuidas on seotud keskkonnahoid ja majandus ning kuidas läks kliimakindla majanduse seaduse loome, sellest rääkis Kaspar Baltikumi ja Põhjamaade suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginteriga.Mõned teemad, millest saates juttu:Kas ja kuidas käivad kokku keskkonnahoid ning majandus?Mis on peamised takistused keskkonna probleemide lahendamisel?Miks eksisteerib selline organisatsioon nagu Kliimanõukogu?Milline võiks olla majanduse ja keskkonnahoiu suhe tulevikus?Head kuulamist!

Jätkusuutlikkus on sõna, termini ja mõtteviisina surunud end absoluutselt igasse eluvaldkonda. Paljudel juhtudel on aga selle sõna või termini olemust mõnes situatsioonis keeruline mõista või defineerida. SEB Eesti kapitaliturgude maakler Erik Laur ongi saates selleks, et mõtestada, mida tähendab jätkusuutlikkus rahaasjades nii isiku, ettevõtte kui ka riigi vaatest. SEB on ühtlasi 10.–12. oktoobrini toimuva jätkusuutlikkuse festivali Impact Day kaaskorraldaja.

Kelle kaela peaks veerema vastutus ühes lihtsas küsimuses: kes peaks tegema tervist ja jätkusuutlikkust silmas pidades poeriiulite vahel õigeid valikuid – kas tarbija või kaupmees? Lidli CSR ehk vastutustundliku ettevõtluse konsultant Liis Kiviloo ütleb, et kauplused saavad ostjat suunata parimate valikute juurde ja teha kõik endast oleneva nii-öelda tagatubades. Kuid lõpliku (st õige ja teadliku) valiku peab tegema ikkagi klient. Lidl on ühtlasi ka 10.–12. oktoobrini toimuva jätkusuutlikkuse festivali Impact Day kaaskorraldaja.

Rain Vääna (KWOTA tegevjuht) tegeleb igapäevaselt selle nimel, et materjalide taaskasutus suureneks süsiniku kompenseerimise mudeli kaudu. Miks see üldse vajalik on ning kuidas on selle seosed rohepesuga, sellest rääkis Rain Baltikumi ja Põhjamaade suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginteriga.Mõned teemad, millest saates juttu: Mida tähendab süsiniku jalajälje kompenseerimine ja miks see vajalikRohepesu ja kompenseerimine - käivad käsikäes või mitte?Millised uudsed lahendused on jõudnud kompenseerimise maailma?Milline võiks olla tulevik süsiniku kompenseerimisega seonduvalt?

Evelin Heiberg (Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht) tegeleb igapäevaselt selle nimel, et teadlikkus jätkusuutlikkuse teemadest kasvaks nii Orkla siseselt kui ka väliselt. Mida ja miks ta selle osas uudsete kliimamõju märgistega tegi, sellest rääkis Evelin Baltikumi ja Põhjamaade suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginteriga.Mõned teemad, millest saates juttu:Mis on üldse kliimamõju märgis?Mis kasu on kliimamõju märgisest ettevõtetele ja tarbijatele?Millised müüdid ei kehti toidusektori kliimamõju kohta?Milline võiks olla tulevik tootmisettevõtete jaoks kliimamõjuga seonduvalt?Head kuulamist!

Mark Skljarovil (Wastelockeri tegevjuht) toob jäätmemajandusse andmed ja reaalajas tagasisidestamise. Mida ta Eestis ja välismaal prügi teemas on näinud ning visuaaliserib tulevikuks, sellest rääkis Mark Baltikumi ja Põhjamaade suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginteriga.Mõned teemad, millest saates juttu:Mis on suurimad probleemid hetkel prügi sorteerimises?Mida saaks õppida teistelt riikidelt jäätmete käitlemise osas?Mis on müüdid, mis endiselt takistavad tarbijaid prügi sorteerimast?Mis väärtus üldse on jäätmemajandusel meie ühiskonnasHead kuulamist!

Rohepööre on paratamatult meil juba käimas, seda veavad täna peamiselt ettevõtjad. Ning nagu nemad ütlevad, siis riik pisut lohistab jalgu järgi: ei julgeta võtta vastu rohepöörde olulisi otsuseid, kuna ei soovita eksida nii pikki mõjusid omavas teemas. Aga, milline peaks siis olema roheline toasoe ja mis see maksab? Stuudios rääkisid toasooja tulevikust SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev ja sama ettevõtte taastuvenergeetika osakonna juht Jüri Frorip. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Seekordses podcastis „Rohepööre“ käisid külas Ringo ja Jaan ettevõttest Foxway, mis tegeleb elektroonikaseadmete väärindamisega. Aga mida see täpsemalt tähendab ja miks ringmajanduslik tarbimine meile kasulikum on? Kuula saadet!

Ettevõtjad tunnevad jätkusuutlikku maailmavaadet silmas pidades üha rohkem huvi oma tarneahela ja koostööpartnerite vastu. Kas rohelised äriregulatsioonid söövad mitte-jätkusuutlikkud ettevõtjad välja? Või teeb seda hoopis teadlikke valikuid tegev tarbija?

Jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day tuleb jutuks ka säästev tarkvaraarendus ja roheline kodeerimine. Mida need õigupoolest tähendavad ja kas tavainimene saab oma igapäevaste käitumisharjumustega üldse midagi muuta? Sellest käis uues „Rohepöörde“ podcastis rääkimas Helmese tiimijuht Heiki Naagel.

Et kõik ettevõtted ja suurkorporatsioonid järsku valgustuks ja maakera tervisele hakkaks mõtlema ... seda on Kristi Saare sõnutsi natuke naiivne loota. Küll aga saab rohepoliitikaga üsna palju head ära teha.

Kas oled kogenud, et vahel on keeruline oma sõnumit kuulajateni viia, olgugi et teema on oluline ja vajab tähelepanu? Kui jah, siis tea, et kindlasti pole sa ainus ning sageli jääb olulise sõnumi edukas kohaleviimine just kõnelemisoskuste taha. Neid oskusi on aga võimalik treenida igaühel ja kehtivad teada-tuntud reeglid, et harjutamine teeb meistriks ja vigadest õpitakse. Aga kuidas teha vähem vigu ja mida harjutades meeles pidada? Neil teemadel arutlevad ning jagavad oma nippe ja kogemusi Milttoni avaliku esinemise treener Eva-Maria Kangro ja 2022. aastal Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day mõjukõneleja konkursi võitnud visuaalne lihtsustaja Kati Orav.

Reet Aus (Aus Design'i ja Upmade'i asutaja) on juba aastaid tegutsenud selle nimel, et moetööstus muutuks jätkusuutlikumaks. Mida ta selle aja jooksul mõistnud on ning mida saaks igaüks meist teha, sellest rääkis Reet Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginteriga.

Jätkusuutlikkuse temaatika mõjutab üha rohkem ettevõtlust ja majanduskeskkonda. Seda läbi erinevate uute regulatsioonide ja ootuste, aga veelgi enam läbi aktsionäride, investorite ja klientide ootuste. Mõistagi on pangad majanduse vereringe ja ühiskonna oluline osa, kes läbi oma finantseerimis- ja laenupoliitika saavad jalajälje vähendamise progressi kas toetada või pidurdada.Värskes „Rohepööre“ taskuhäälingu osas räägivadki panga rollist ja mõjust etevõtete rohepöördes Tatjana Vakulenko (SEB Eesti jätkusuutliku panganduse juht) ja Kaie Kriiska (SEB Eesti VKE segmendi jätkusuutlikkuse juht). Saadet juhib Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day programijuht Erkki Kubber. Head kuulamist!

Puhas vesi on olnud viimased kuud ka Eestis üheks olulisimaks vestlusteemaks. Põhjuse on andnud selleks nii Tartu spaas ja ujulas leitud bakterid kui ka Kuressaare joogivee saastumine, mis saatis hulga inimesi lausa haiglaravile. Räägimegi tänases saates ettevõtte Meat Agro juhatuse liikme Oleg Pavloviga sellest, misasi on probleeme tekitav biokile, mis torustikku salaja võib tekkida. Saadet juhib ajakirjanik Martin Hanson.

Seekordses saates „Rohepööre“ käis külas Impact Day kaaskorraldaja, Fairtrade'i Baltikumi esindaja Jana Jesmin. Mida õiglase kaubanduse tähis endast kujutab, kuidas see sündis ja millistelt toodetelt seda leida võib?

Oleme inimkonnana uusi tehnoloogiad töösse võtnud varemgi, sel korral tasub olla targem ja võimalikke mõjusid kaardistada enne, kui pöördumatu reaalsus pärale jõuab. Kui leiutati auto, siis ei osatud ette mõelda, millised võivad olla selle pikaajalised tagajärjed. Seega nüüd, kus viimase paarikümne aastaga on tehnoloogia areng olnud metsik, on õige (tegelikult isegi viimane) aeg mõelda, millised on digitaliseerimise tagajärjed ja kuidas nendega tegeleda. Sel olulisel teemal arutlevad Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day programmijuht Erkki Kubber ja Elisa Eesti jätkusuutlikkuse juht Aigi Kukk.

Prügimäed, mis suurürituste käigus tekivad, jäävad tavakülastajale enamasti märkamatuks, kuid probleem on sellegipoolest päevakajaline. Kuidas ürituste korraldamisele jätkusuutlikumalt läheneda, sellest käisid saates „Rohepööre“ rääkimas Impact Day peakorraldaja Merili Ginter ja Latitude59 tegevjuht Liisi Org.