Selles saates kohtume Jannega – kosmeetiku ja salongi hingele ilu loojaga.Janne on kolme poja ema, kes on kõik oma lapsed vette sünnitanud. Tema teekond on täis ilu, siirust ja elujõudu. Juttu tuleb nii ilusalongi loomisest kui ka laste unikaalsetest sünnilugudest, mida Janne jagab avatult ja ausalt – sest tema usub, et ilusad lood väärivad jagamist. Enne esimese lapse sündi koges Janne näonärvi halvatust, mida tuntakse Belli paralüüsina. Toona, imetamise ajal, ta hormonaalset ravi kasutada ei saanud, mistõttu otsustas taastumiseks proovida nõelravi ja teha usinalt harjutusi. Sellest on möödas üle seitsme aasta – taastumine kestab, kuid Janne on oma naeratuse tagasi saanud. Tema lugu on inspireeriv näide sellest, kuidas keerulised kogemused ei pea meid murdma. Janne valis julguse, järjepidevuse ja unistuste poole liikumise. Lisaks on ta suur õppija, keda huvitavad kursused ja eneseareng – muuhulgas on ta õppinud ka sotsiaalmeedia turundust. Kuula ja lase end inspireerida naisest, kes loob ilu nii teistele kui enda sees. https://hingeleilu.ee/

Külas loovterapeut ja superviisor.Räägime emadusest, kunstist ja hingetööst, mis päriselt toidab.Peatume tänapäeva vaimse tervise väljakutsetel ning küsime: kust tuleb soov endaga sügavamat tööd teha?  Arutame ka, mis on supervisioon ja kuidas see saab toetada igapäevast tööelu.Jutuks tulevad konstelatsioonid, õnn ja raha – ning see, kuidas need omavahel põimuvad. Mari usub, et hästi elamine väärib tõsist tähelepanu. Kuidas aga hoolitseda enda eest nii, et jaksaks edasi minna? https://www.facebook.com/share/1FzuUKYkDT/?mibextid=wwXIfr https://www.lahenduskeskus.ee/mari 

Tallinna Lastehaigla lastearst dr Reet Raukas on pikaajalise kogemusega spetsialist, kelle igapäevatöö on seotud laste tervise ja ennetusega. Oma karjääri jooksul on ta töötanud ka Ida-Tallinna Keskhaiglas.Vestluses räägime vaktsineerimisest: kuidas on vaktsiinid ajas arenenud ning muutunud ohutumaks ja tõhusamaks. Näiteks on kasutusele võetud kombineeritud ehk kompleksvaktsiinid, mis võimaldavad kaitsta mitme haiguse vastu ühe süstiga — nii tuleb lapsi vähem torkida ja vaktsineerimine on lapse jaoks kergemini talutav.Arutame ka riiklike immuniseerimiskavade kujunemist: iga riigi vaktsineerimissoovitused põhinevad sealsetel nakkushaiguste riskidel. Näiteks võib kava muutuda, kui tekib uue haiguse levik või suureneb haigestumine mõnesse unustatud haigusesse.Dr Reet Raukas jagab põnevaid hetki oma praktikast ja meenutab ka koroonaajastut — kuidas COVID-19 pandeemia mõjutas vaktsineerimisega hõlmatust ning milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua laste haigestumises. Räägime ka vaktsiinide kõrvaltoimetest ja tõhususest.Vaktsineerimine ei puuduta vaid väikelapsi — immuniseerimiskavas on vaktsiinid ka teismelistele ja täiskasvanutele, sealhulgas rasedatele. Samuti on oluline vaktsineerida enne reisimist teatud piirkondadesse.Usaldusväärset teavet vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta leiad portaalist vaktsineeri.ee.

Tallinna ööelu nõunik Natalie Metsa on alati on paelunud alternatiivne kultuuriruum – see, mis sünnib väikestes saalides, raadioeetris ja tänaval.  Just see uudishimu ja vabadusejanu on teda elus juhtinud. Natalie on õppinud kultuurikorraldust ning omandanud magistrikraadi sotsioloogias. Ta on olnud mitme bändi mänedžer ja üks IDA raadio asutajatest – platvorm, mis on andnud hääle alternatiivsele muusikale ja mõtlemisele. Tema teekond poliitikasse sai alguse tänu endise presidendi kutsele ning viis sotsiaaldemokraatide ridadesse. Just seal sai alguse tema roll linnas, mis ei maga – Tallinna ööelu nõunikuna. Tema eestvedamisel on hulk kultuuri- ja haridusasutusi saanud tasuta menstruatsioonitarvikud. Samuti on Tallinn saanud endale 6 ööbussi liini. Vestluses räägib Natalie ka suurematest küsimustest: kuidas kujundada linn selliseks, et siin sünniks rohkem lapsi? Kuidas võiks avalik ruum toetada noori peresid, lapsevanemaid, unistusi ja elu mitmekesisust? Juttu tuleb ööst, kultuurist ja hoolivast linnaruumist.Öised sündmused, mis teistele võivad tunduda pelgalt meelelahutusena, on Natalie sõnul kujundanud tema elu sügaval ja positiivsel moel. Need hetked, kui linn hingab teist rütmi, on loonud tähenduslikke kohtumisi, mõtteid ja algatusi.

Rahvusvahelisel ämmaemandate päeval, 5. mail, toimub erialane konverents, kus tunnustame oma tublisid kolleege ja arutleme ämmaemanduse oluliste teemade üle. aasta ämmaemanda tiitli pälvis Annela Tamar, noore ämmaemanda tiitliaga Hanna-Maria Trei. Annela Tamar on kolme lapse ema ja töötab Pärnu haiglas, kus tegutseb erinevates osakondades. Lisaks on ta pühendunud imetamisnõustaja ning jagab oma teadmisi perekooli loengutes. Hanna-Maria Trei töötab Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandlas ja sünnitusosakonnas ning koordineerib perekooli loenguid. Tal on ka TalTechi e-tervise magistrikraad. Juttu tuleb:🔹 Õppimisest ja praktikast ämmaemandana🔹 Meie elukutse sügavalt liigutavast olemusest🔹 Kolleegide tunnustamise olulisusest🔹 Imetamise toetamisest ja nõustamisest🔹 Vaimse ja füüsilise tervise hoidmisest🔹 Tehnoloogia ja tehisintellekti rollist ämmaemanduses  

Eia on kirjanik, kogemusnõustaja ja koolitaja. Ülikoolis vahetus rahvusvaheliste suhete eriala kiiresti kirjanduse vastu ja siis kirjutas Eia romaanivõistluse raames oma esimese romaani. Eial on olnud palju erinevaid ameteid, kuid samal ajal on ta alati kirjutanud. Tema lapsevanema teekond algas pandeemia ajal, samuti sündisid siis tema kirjutamise koolitused. Eia on elanud paljudes erinevates riikides. Pikemalt vestleme vaimsest tervisest: ATH ja pika aja vältel esinenud depressiooni episoodidest. Ausalt emadusest ja lapsevanemaks saamisest ja olemisest. Eia on ka tõlkinud Becky Vieira raamatu “Esimene aasta emana” ning kuulub erinevatesse raamatuklubisse.  Samuti veab ta Rahva Raamatu poe podcasti: https://rahvaraamat.ee/t/podcast/et

Gerli on joogaõpetaja, kellel on taust reklaamivaldkonnas. 32-aastaselt sattus ta kahepäevasele joogakoolitusele, mis muutis tema elu suunda. Sellest hetkest alates kulges ta kiiresti joogaõpetajaks saamise teel. Peagi pärast seda lõid nad koos õega Joogaruumi, kus praktiseerivad siiani. Joogaruum sai mullu 13 aastaseks.  Gerli tutvustab erinevaid joogastiile, mida Joogaruumis harrastatakse, ning jagab oma mõtteid elu usaldamisest ja väljakutsetest. Samuti jätkab ta  koroonaajal loodud online-tundidega.  Lisaks vestleme konstellatsioonidest, mida Gerli kirjeldab kui sisemise pildi peegeldust välismaailmas. Ta tegeleb ka hingekanaldustega – intuitiivse tajumise vormiga, mis on veidi müstiline ja eeldab avatud meelt. Rohkem infot leiad siit: joogaruum.ee

  Vestlus leiab aset vast avatud psühhiaatria kliinikus nimega “Minu kliinik”. Mats lõpetas just k’iinilise psühholoogia aasta ja temast sai kliiniline psühholoog. Ta räägib meile, millised erinevused on kliinilisel psühholoogil ja nõustaja-psühholoogil.  Vestleme laiemalt vaimse tervise spetsialisti teenuste kättesaadavusest Eestis. Vestlus leiab aset pimedas novembris, mida nimetatakse ka meeste tervise kuuks, sellega seoses räägime meeste vaimsest tervisest. Juttu tuleb veidi ajaloost, psühholoogia olemusest, soorollidest, nimedest ja vaimse tervise hoidmisest. 
Erinevatest väljakutsetest kiiretel eluperioodidel ja sellest, et me inimestena võiksime olla iseenda vastu vähem karistavamad. 

Vestlus kulgeb filosoofilistel radadel. Elina on õppinud režissööriks.  Esimesed luuletused kirjutas Elina teismeeas ning juba väiksest peale on ta regulaarselt päevikut pidanud. Ta ei hoia formaadist liiga kõvasti kinni, sest just see võimaldab ta olla loominguline oma erilisel moel. Elina sulest on tulnud kaks raamatut "Lukuga päevik" ja "Kuu Luul", mis ilmus koos samanimelise sõsarprojekti vinüüliga. Tee joomine ja serveerimine on saatnud Elinat juba aastaid, ta on korraldanud aastaid avalike meditatiivseid teerännakuid. Elina arvates on molutamine ja enda laadimine on väga olulised oskused. Räägime rahast, lapsevanemaks olemisest, päikesest, kuust ja oma elu režisooriks olemisest. https://www.instagram.com/kuu.elina/?hl=en

Külas on osteopaat Selena, kes töötab palju naiste ja vastsündinutega. Osteopaadi töö saab alata inimesega isegi enne eostamist. Vestleme osteopaatia olemusest. Mis see on, kuidas saab osteopaadiks?See on manuaalne teraapia, seda saab eesti õppida Osteopaatia akadeemias. Osteopaatia käsitleb inimest, kui tervikut. Selena jagab meiega, keda ta aitab igapäevaselt ning kellele võib osteopaatia sobida. Selena juures käivad vastuvõtul näiteks naised, kes soovivad rasestuda, rasedad ja imikud. Osteopaatiast teatakse aina enam ning sessioonil peab inimene oma murest rääkima. Vestleme ka günekoloogisest osteopaatiast. Selena jagab seikasid ja töökogemusest vastsündinutega. https://osteopaatiakliinik.ee/meist/

Triin on vaagnapõhja füsioterapeut ja koolitaja. Vestleme füüsilisest aktiivsusest ja tasakaalust elus. Triin alustas oma füsioteraapia teekonda ortopeedia osakonnast, huvi vaagnapõhja füsioteraapia vastu tuli Triinul peale laste sündi. Tegu on uue erialaga ja uuringuid on alles hakatud sellel aastatuhandel tegema. 
Triin tegeleb nii laste, naiste kui ka meeste aitamisega. Vestleme raseduseaegsest lahkliha massaažist, orgasmidest, vaagnapõhja lihastest sünnitamisel ja ka põhjalikult hilisemast sünnitusjärgsest taastumisest. Triin jagab soovitusi, millal pöörduda füsioterapeudi juurde ja ka konkreetseid harjutusi ja nippe vaagnapõhja tervise hoidmiseks.

Kirgliku vestluse käigus räägime: tantsust, lapsepõlvest, naistest: rasedusest, sünnitamisest ja avameelselt ülemineku east. Kristina tantsuteatri teekond algas 90ndatel. Teda paelus abstraktses maailmas loogika leidmine.Ta jagab seikasid lapsepõlvest. Lapsena oli ta väga aktiivne ning usub, et liikumisvajadus on kaasasündinud. Kristinale meeldib teatri ja koreograafia sidumine. Peale kooli lõpetamist hakkas looma tantsuetendusi Von Krahli Teatris.Kristinal on kolm last. Rasedaks olemist ja sünnitusi koges ta täiel rinnal. Naistega töötamiseni viis ka suur huvi keha vastu, mis oli sündinud tantsust.Läbi aastate on ta korraldanud mitmeid naistelaagreid. Kristina läheneb kirglikult igale asjale, millega ta tegeleb. Hetkel õpib Kristina koreograafia magistris Tallinna ülikoolis.

Sirli on loomaarst, kes töötab Soomes, loomade erakorralises vastuvõtus. Vestluse käigus jagab Sirli loomaarstiks õppimisest, töökorraldusest, loomade füüsilisest ja vaimsetest tervisest. Jagab erinevaid keerulisi ja armsaid seikasid oma tööst. Pikem alt peatume loomade poegimise teemal. Juttu tuleb riskiteguritest ja koerte keisrilõigetest. Erinevatest tõugudest ja ka eetikast. Hetkel on Sirli lõpetamas 1,5 aasta pikkust naiste menstruaaltsükli coachi õpet.

Elise nimetab end valvefeministiks. Ta on filosoof, filosoofia õppejõud ja feministeeriumi huvikaitsja ja autor. Ta silmad põlevad perepoliitikast vesteldes ja suurest soovist leida maailmas rohkem harmooniat. Vestleme poliitikast,  lapsevanemluse teemadel, samuti ka nõusoleku põhisest ühiskonnast. Mis see on ja mida see meile annaks? Tema kirjutatud artikkel nõusolekuseadusest on ilmunud vikerkaares: https://www.vikerkaar.ee/archives/29992 Feministeeriumis populaarne artikkel feministlikuks perepoliitikast: https://feministeerium.ee/feministlik-perepoliitika-kui-heterofatalismi-leevendus/   Samuti on võimalik kuulata feministeeriumi podcasti. https://feministeerium.ee/podcast-ara-kaaguta/

Dr. Haldre töötab günekoloogina juba 35 aastat. Ta on olnud paljude muutuste tunnistajaks, mis toimusid sellel erialal seoses eesti taasiseseisvumisega. Dr. Haldre on osalenud erinevate liitude loomisel, nt. Seksuaaltervise liit. Tema kireks ja fookuseks on olnud minevikus teismeliste seksuaaltervis. Vestleme, millised muutused on Eestis toimunud seoseses kiire ühiskonna majandusliku arenguga, nt. teismeliste abortide  ja sünnituste vähenemine. Hetkel töötab Dr. Haldre Ida-Tallinna keskhaigla viljatusravi kliinikus. Vestleme viljatusravi arengust Eestis. Juttu tuleb iibe langusest ja sünnitajate tõusva vanusega seotud riskiteguritest. Viljaturavi on teekond. Samuti on Dr. Haldre Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspert komisjoni esimees. Ta jagab meiega selle valdkonna trende ja põnevaid väljakutseid.

Kärdi töövaldkond hõlmab emade ja laste füsioteraapiat ning ta tegutseb ka sünnitusjärgse doula rollis. Vestluste käigus tuuakse esile perede mured, mis neid füsioterapeudi juurde toovad, ning arutatakse abivahendeid nagu lamamistoolid ja turvahällid. Vanemad kipuvad abi otsima, kui märkavad lapsel asümmeetriat või arenguetappide vahelejätmist. Kärt rõhutab, et iga beebi on erinev ning tema lähenemine sõltub konkreetse lapse vajadustest. Samuti käsitletakse vestluses sünnitusjärgset füsioteraapiat, kus Kärt annab soovitusi, millal naised võiksid pöörduda füsioterapeudi poole pärast sünnitust. Teemade hulgas on diastaas, bandaaži kasutamine ja vaagnapõhjalihased. Kärt jagab ka oma kogemust läbipõlemisest ning kuidas ta sellega toime tuli. Lisaks oma tööle on Kärt ka ettevõtja, blogija ning valmistab ette e-raamatut, mis annab lapsevanematele ülevaate lapse arengust füsioterapeudi silmade läbi. Pärast e-raamatu avaldamist plaanib ta teha ümber maailmareisi. https://www.fysiodoula.ee/

Aktiivsed Viimsi linnaosa emad on rajamas oma lastele Montessori klassi, Konkursi alusel otsisid õpetaja ja saatsid ta Hispaaniasse koolitusele. Montessori pedagoogika looja Maria Montessori teistsugune lähenemine sündis tänu erivajadustega lastega töötamisele. Seda pedagoogigat ja austavat lähenemist saab rakendada alates lapse esimesest elu päevast ning sellel on potensiaal muuta kogu vanemluse teekond. Eestis tegutsevad Montessori klassid erakoolide raames ning järgivad riiklikku õppekava, kuid ei anna hindeid. Vestluse käigus saab selgemaks Montessori lähenemine õppimisele, milline on suhtumine ekraanidesse ja laste kasvatusse üldiselt. Hetkel on Eestis võimalik õppida lapse 12 aastaseks saamiseni. Eestis on Montessori kogukond ligi 1000 liikmeline, mis toob kokku sarnaselt mõtlevaid aktiivseid inimesi. https://www.facebook.com/montessoriharidus/

Paul üks kaheksast Eestis töötavatest meestearstidest.  Mehed pöörduvad meestearsti poole vastavalt ealistele iseärasustele ning vahel on terviseprobleemi juur hoopis mujal. Vestleme meestekliiniku tööst ja meeste tervisest. Puudutame tantristiliku seksuaalsuse teemat ja vestleme põgusalt HPVst. Juttu tuleb androloogia eriala arengu suundadest, seksuaalfunktsiooni häiretest, eesnäärmega seotud vaevustest, seksuaalharidusest ja veel teistel teemadel. Paul jagab oma mõtteid ja kogemusi seoses lapsevanemaks olemisega. Soovitus: guugeldage targalt!

Maret ei teadnud ämmaemandust õppima minnes, et sellest saab tema kirg ja armastus. Töö keerukad olukorrad inspireerisid teda edasi õppima raseduskriisi nõustamist, mõistes, kui oluline on vaimse tervise toetamine meie pidevalt muutuvas maailmas. Maretile meeldib jagada oma teadmisi ja kogemusi ning seetõttu tegeleb ta aktiivselt inimeste koolitamisega. Ta osaleb doulade väljaõppes. Ta on mitmeid aastaid tegutsenud perekooli lektorina sünnitusmajades ning õpetanud ka teisi perekooli lektoreid. „Me saame lapse“ pere teatmikule andis Maret oma panuse. Samuti kirjutab ta hetkel perekool.ee ilmuvaid artikleid. Vestleme sünnitamisest, imetamisest, raseduskriisi nõustamisest, Muhust ja elust üldse.

Ta on seksuoloog ja antropoloog, seks-coach, koolitaja ja nõustaja, seksuaalhariduse ekspert. Seksuaalhariduse teekond sai alguse läbi noorsoo töö, millega tegeleb osaliselt siiamaani. Panustab seksuaalharidusse mitmel rindel: Tema tegemised hõlmavad nii noori, kui ka täiskasvanuid. Vestleme lapsevanemate seksuaalsusest, millised mured ja rõõmud neid valdavad. Kristina soovitab värsketel lapsevanematel rääkida omavahel seksist ja proovida öelda perfektsionismist lahti. Tal on ilmunud raamat „Sekspositiivseks“, mis on tema instagrammi kontost inspireeritud. Ka uus raamat koostöös teiste oma ala spetsialistidega on hetkel valmimas. Kristinal on ka oma podcast, kuulake siit: https://open.spotify.com/show/2jg8KqWGUNP3UaDWarbROH?si=fad9b482a51d44d7 https://www.sekspositiiv.ee/