Kui lapsevanemad ei jõua lahkumineku käigus kokkuleppele, kuidas laste eest edaspidi hoolitseda, tuleb appi riiklik perelepitusteenus.Milliseid võimalusi pakub lahkuminevatele lapsevanematele perelepitusteenus, räägib Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenuse juht Kadri Käsk, oma isiklikke kogemusi jagab lapsevanem Anneli Grünthal.Perelepitusteenuse juht selgitab saates, et perelepitaja aitab vanematel kohtuväliselt rahumeelselt arutada ja kokku leppida näiteks suhtluskorra, elatise või muudes laste elukorraldust puudutavates küsimustes. Teenus on riiklikult rahastatud, kuid lapsevanematele tasuta ja kättesaadav üle Eesti.Kolme aastaga on teenust kasutanud tuhanded inimesed. „Meie kogemus näitab, et arvestatav osa vanematest tõesti jõuab kokkuleppele,“ kinnitab Kadri.Podcastis tuleb läbi näidete ilmsiks, et kokkulepete sõlmimine ei ole alati lihtne – eriti keerulised on rahalised küsimused. Kuid just tänu perelepitaja neutraalsele ja professionaalsele lähenemisele õnnestub ka keerulistes olukordades saavutada selged ja kõigile arusaadavad kokkulepped.Kui soovid rohkem teada, kuula saadet ja külasta sotsiaalkindlustusameti kodulehte.Kui sul on mure, mis puudutab lapse heaolu, võid helistada ööpäevaringselt tasuta Lasteabi numbrile 116 111.

„Kõige tähtsam on, et keegi kuulaks,“ ütlevad Andrus ja Kadi. Avame uksed kahe noore ellu, kelle suurekssaamise teekond kulges teisiti kui enamikul nende eakaaslastest. Andrus kasvas SOS Lastekülas, jagab praegu korterit sõpradega ja õpib noorsootööd. Eesti ühe edukama noore judoka Kadi Harrieti elus toimus aga hiljuti suur muutus, kui ta 17-aastaselt lapsendati. Mõlema elus on armastust ja hoolimist, ehkki nende pärisvanemad pole neid kasvatanud. Saates on siiraid minevikumeenutusi, aga ka palju soojust ja soovi edasi pürgida. Andrus ja Kadi teavad, et iseseisvasse ellu astumine pole nii raske, kui noore ümber on hoolivad inimesed. Vaata või kuula saadet ja kui tunned, et ka sinu südames ja kodus on ruumi veel ühele lapsele, uuri lähemalt: hoolduspere.ee

Stuudios on mänguterapeut Kiira Udu ja „Imelised aastad“ programmi grupijuht ning Pärnu haigla sotsiaalravi teenistuse juhataja Anna-Liisa Delgado, kes jagavad mõtteid ja kogemusi tänapäevasest vanemlusest. Vanemaks olemist saab õppida. Saate külalised ütlevad, et see ei tähenda täiuslikkust, vaid kohalolu, kuulamist ja ka enda eest hoolitsemist. „Vanematena soovime, et lapsed oleksid rõõmsad, aga kõige tähtsam on, et nad julgeksid tunda kõiki emotsioone ja näeksid, et vanem on olemas,“ ütleb mänguterapeut Kiira. Anna-Liisa igapäevatöö keskmes on vanemad, kes tunnevad, et nad ei suuda oma lastega seotud väljakutsetele alati üksi vastu seista. Tema sõnul kogevad paljud vanemad süütunnet – nad kardavad, et ei ole piisavalt head, kui kõik ei lähe plaani järgi. Seejuures unustatakse, et lapse jaoks pole oluline mitte vanema täiuslikkus, vaid kohalolu. „Kui kõik on päeva lõpuks kodus elus ja terved, on hästi. Kui laps suudab näha head, olla rõõmus ja tunda end armastatuna, on vanemad hästi hakkama saanud,“ kinnitab ta.Kui lapsevanem soovib usaldusväärset teavet lapse arengu, peresuhete ja vanemlusega seotud eluolukordade kohta, saab infot veebikeskkonnast Tark Vanem.Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu Lasteabi veebilehel või e-kirja teel info@lasteabi.ee. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Miks ei saa kõik lapsed kasvada oma sünniperekonnas ja milline on nende elu perekodus? Kes võiks olla need inimesed, kes vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele kodu pakuvad?„Lasteabi“ saates räägivad Karis Mugamäe MTÜ-st Maria ja Lapsed ning Pille Teder SOS Lastekülast sellest, mis on perekodu, missugune on sealne elu ja millised on need inimesed, kellele sobib elu perevanemana.Ligi 700 last Eestis vajavad igapäevaselt asendushooldust, sest nende kodune keskkond pole lapsele sobilik. Tänapäeval pakutakse lastele, kes ei saa oma kodus kasvada, võimalikult perele sarnast kasvukeskkonda. „Meie peredes kasvavad lapsed nagu päris kodus,“ räägib Teder. SOS Lasteküla peremajades elavad perevanemad koos lastega peredele omast tavapärast elu, käiakse koolis ja tehakse pereüritusi. Samamoodi tegutseb ka MTÜ Maria ja Lapsed, mille fookus on samuti perekoduteenusel ja hooldusperede toetamisel.Podcastis arutleme, millised inimesed sobivad hoolduspere vanemaks. „Tahe aidata on esmane, aga sellest ei piisa, on vaja ka põhjalikku koolitust ja pidevat valmisolekut õppida,“ märgib Mugamäe. Laste minevik on sageli täis traumasid ja usalduse taastamine nõuab kannatlikkust, tuge ja koolitust.Kuigi töö on emotsionaalselt keeruline, pakub see ka suurt rõõmu. „Kui laps ütleb, et ta tunneb, et keegi tõesti hoolib temast, siis see on suurim tunnustus,“ jagab Teder ühte liigutavat hetke.Kui tunned, et sinu südames ja kodus on ruumi veel ühele või miks mitte ka mitmele lapsele, siis uuri lähemalt: www.hoolduspere.ee või võta ühendust SOS Lastekülaga või MTÜ-ga Maria ja Lapsed – see võib olla elu muutev algus.Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel info@lasteabi.ee. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Korrastamine võib olla enamat kui vaid kappide ja sahtlite tühjendamine ja kes oskab korrastada, selle elu on lihtsam ja rõõmsam.Stuudios on elukutseline korrastaja, produktiivsuskonsultant ning raamatute „Korrastades elu korda“ ja „Korrastades lapse elu korda“ autor Marie Pärkma, kes jagab saates oma kogemusi ja teadmisi, kuidas korrastamine võib tuua selgust ja rahu nii laste kui ka vanemate igapäevaellu. Teiseks külaliseks on kahe lapse ema Elerin Piiroja Lasteabi meeskonnast, kes vaatab korrastamise teemat lapse arengu ja heaolu seisukohast.Saates võtame luubi alla järgmised teemad:Mis on korrastamise tegelik tähendus ja kuidas see erineb koristamisest?Miks on korrastamine lastega peredes oluline ning kuidas erinevas vanuses lapsi kaasata?Kuidas korrastamine aitab luua paremaid peresuhteid ka kärgperes, toetab laste heaolu ja isegi lahendab digimaailma väljakutseid?Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel info@lasteabi.ee.

Iga laps väärib kodu, kus teda armastatakse ja toetatakse. Eestis on kahjuks palju lapsi, kellel puudub turvaline perekondlik kasvukeskkond. Just seetõttu on hooldusperede olemasolu hindamatu väärtusega.PRIDE koolitaja Aire Nurm selgitab, kuidas koolituse käigus analüüsitakse nii lapse vajadusi kui ka perede valmisolekut pakkuda stabiilset ja armastavat kodu.Hoolduspereks saamise kohta vaata: www.hoolduspere.eeLasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks lastega seotud teemadel. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel info@lasteabi.ee. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Hooldusperede teema on viimastel aastatel üha enam tähelepanu saanud ja pered, kes on valmis oma kodu ja südame avama, langetavad selle otsuse põhjalikult kaaludes. 2024. aastal esitati Sotsiaalkindlustusametile vaid 36 uut hoolduspere avaldust, mida on vähem kui aasta varem. Kas selle taga on majanduslik ja poliitiline ebakindlus, elukalliduse tõus või lihtsalt hirm tundmatu ees?Saates aitab meil neid küsimusi avada ja hooldusperede tegelikkust mõista perepõhise hoolduse juhtivspetsialist Anu Järvepera. Anul on pikaajaline kogemus lastekaitses, perede hindamisel ja laste heaolu tagamisel.Vestleme sellest, kuidas hoolduspereks saada, milliseid toetusi ja tuge pered saavad ning milliseid müüte tuleks ümber lükata.Vaata lisainfot hoolduspereks saamise ja kasuvanemluse kohta: hoolduspere.ee.Kui sul on mure lastega seotud teemal, siis vaata: www.lasteabi.ee

Kui sinu noor sellest sulle räägib, oled ilmselt šokeeritud, kuid tegelikult ka õnnega koos, sest teie vahel on usaldus ning saad oma lapsega arutleda, milline on hea suhe ja milline suhe seda kindlasti pole. On väga oluline, et laps teaks, kuidas suhtes piire seada ja enda heaolu eest seista. Räägime, mis on kohtinguvägivald, kuidas seda ära tunda ja ennetada.Paljud kohtinguvägivalla all kannatajad ei otsi abi ega räägi oma kogemustest, mistõttu probleem jääb sageli varjatuks. See on teema, millest lapsega rääkimine võib tunduda keeruline, kuid kindel on, et nii kohtinguvägivallast väljapääsemine kui selle ennetamine vajab rohkem teadlikkust.Stuudios on Kaisa Üprus-Tali ja Maarja Punak, kel mõlemal on teemaga pikajalaine erialane kokkupuude.Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel info@lasteabi.ee. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Miks on koolides nii vähe noori õpetajaid? Räägime nende kogemustest ja väljakutsetest.Stuudios on Neo Naatan Alakivi, kes alustas oma õpetajateekonda sel õppeaastal ja kes ennast eluaegse õpetajana ei näe, ning Indrek Nägelik, kes töötas viis aastat õpetajana Noored Kooli programmi kaudu. Nende teekonnad annavad aimu, miks otsustavad noored tänapäeval õpetajaks hakata, kas ootused ja reaalsus kattuvad ning kuidas noored õpetajad koolielu tajuvad.

Lasteabi saate külalised on kogenud lastekaitsja ja nelja lapse ema Anna Frank ning jõuluvana Otto. Arutleme muuhulgas, kuidas luua stressirohkel ajal jõulurõõmu ja kas on ikka okei, et päkapikud lapsi kõikjal piiluvad ning lapsed peavad jõuluvana põlvel istuma.Lasteabi saate külalised on kogenud lastekaitsja ja nelja lapse ema Anna Frank ning jõuluvana Otto. Arutleme muuhulgas, kuidas luua stressirohkel ajal jõulurõõmu ja kas on ikka okei, et päkapikud lapsi kõikjal piiluvad ning lapsed peavad jõuluvana põlvel istuma.Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks lastega seotud küsimustes. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel info@lasteabi.ee. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Mis on lapse seksuaalne väärkohtlemine ja kuidas see mõjutab lapse arengut ning vaimset tervist? Lasteabi saates on külas Sotsiaalkindlustusameti Lastemaja peaspetsialist Kätlin Mahoni ja kliiniline psühholoog Ada Alliksoo. Räägime laste seksuaalsest väärkohtlemisest, mis jääb sageli varjatuks, ent on tänapäeva ühiskonnas siiski probleemiks - Euroopas kogeb seksuaalset väärkohtlemist üks laps viiest. Arutelu käigus puudutame ka veebikeskkonna ohte, eriti nutiseadmete kasutuse laienemisega kaasnevat riskide kasvu.Samuti saab kuulaja teada, kuidas märgata seksuaalse väärkohtlemise ohvrit ja milliseid samme kahtluse korral astuda. Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks lastega seotud küsimustes. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel info@lasteabi.ee. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Lasteabi saates räägime ekspertidega, kuidas aru saada ja mida teha, kui kahtlustad, et laps tarvitab narkootikume. Saates on külas siseministeeriumi narkopoliitika nõunik ja Eesti narkopoliitika eestvedaja Ain Peil ning sotsiaalkindlustusameti mitmedimensioonilise pereteraapia terapeut ja superviisor Triin Hermann.Uuringud näitavad, et narkootikumid on noortele hirmutavalt lihtsasti kättesaadavad ja et neid tarvitavad nii poisid kui ka tüdrukud. Mida saab aga vanem ära teha, et lapsepoolset uimastite tarvitamist ennetada? Kas see üldse on võimalik, sest tõenäosus, et laps ühel hetkel uimastid ära proovib, on pigem suur. Edasine sõltub sellest, missugune on lapse ja vanemate suhe, milline on lapse suhtumine narkootikumidesse ning kes tema arvamust veel kujundavad.

Lasteabi podcastis arutleme, kuidas seada lastele piire nii, et suhe lapse ja vanema vahel ei saaks kahjustada. Saates on külas suhtlemisoskuste koolitaja Anti Einpaul ja sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse arendustegevuste tiimi juht Indrek Juss. Toome näitena välja igapäevaolukordi, kus piiride seadmine on keeruline ja pakume võimalikke lahendusi.Miks üldse on piirid ja nende seadmine on vajalikud? Kas piiride seadmine tähendab, et olen range ja karm lapsevanem? Kuidas saada aru, et see kuhu ma „joone“ tõmban on mõistlik? Paljudel juhtudel ongi lihtsam rääkida hoopis lapse ja vanema vahelistest kokkulepetest.Anti Einpaul selgitab, kuidas soovitatakse läheneda erinevatele olukordadele Gordoni perekoolis või „Imeliste aastate“ koolitustel ja Indrek Juss toob näiteid asendushoolduse vaatest.Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks lastega seotud teemadel. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehel www.lasteabi.ee või e-kirja teel info@lasteabi.ee. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga murega!

Sellest, kuidas saavutatakse lahkumineku korral vanemlik kokkulepe, räägivad Lasteabi saates perelepituse koordinaator Kadri Käsk ja riiklik perelepitaja Hannela Teaste.Perelepituse eesmärk on sõlmida lapse heaolust lähtuv kokkulepe, mida mõlemad lapsevanemad austavad ja seetõttu sellest ka kinni peavad. Eesmärk ei ole panna lapsevanemaid ära leppima, vaid kokku leppima!Kuula saatest, millised on tavapärased teemad perelepituses, mille lahendamisel lahku minevad vanemad tuge vajavad, kuidas selguvad lapse vajadused, millal on lahenduseks perelepitus ja millal tuleb minna kohtusse, kas perelepituse teenus on tasuta ning palju muud teemasse puutuvat.

Lucia ja Inese pered on kriisihoolduspered, kes on vaid mõnetunnise etteteatamisega valmis vastu võtma väikese lapse, kel pole võimalik enam oma pärisvanemate juures olla. Kaks noort räägivad Lasteabi saates, mismoodi nad oma koju saabunud pisikeste kasulastega kohanesid, kuidas nad on aidanud perre saabunud laste jaoks turvatunnet luua ja mida nad suuremaks õeks olemisest on õppinud. Kui tunned, et just sinu pere ja kodu võiks mõnele asendushooldust vajavale lapsele enda südamed ja uksed avada, siis võta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga. Lisainfot kasuvanemluse kohta leiad: www.hoolduspere.ee

Suvi on kohale jõudnud, puhkused kirja pandud ja plaanid vägeva suve veetmiseks tehtud. Kuidas veeta suvi lastega selliselt, et see oleks tegude ja käimiste rohke, õpetlik ja lõbus, kuid mis peamine ... selline, et puhkaks kenasti välja. Ning seda nii lastele kui nende vanematele. Saates annavad nõu lapsevanemad Kerli ja Mart Valner ning nende seitsme aastane tütar Saara Mai. Saadet juhib ajakirjanik Martin Hanson.

Iga laps vajab hoolt, tuge ja armastust, ent ometi on Eestis lapsi, kelle vanemad ei saa nende eest hoolitseda. Õnneks on meie hulgas peresid, kes on valmis vanemilku hoolitsuseta lapsed enda juurde võtma. Tänases saates räägimegi, kes on lapsed, kes asendushooldust vajavad ja missugused on pered, kes lastele oma kodu ja hoolitsust pakuvad. Saates on külas hoolduspere ema Reili Brandt, kelle peres kasvab viieaastane kasulaps.

Statistika näitab, et Lasteabi telefonile ja kohalike omavalitsuste laste heaolu osakondadesse pöördutakse üha sagedamini ja probleemide ring on üha laiem. Kõige levinum probleem on laste vaimne tervis, aina rohkem pöördutakse seoses tähelepanuta jäetud probleemide ja suitsiidikäitumisega.Sel teemal vestlevad stuudios Harku valla laste heaolu spetsialist Natalja Grusdam, Sotsiaalkindlustusameti Lasteabi nõustaja Jana Kondrašova ja ajakirjanik Jevgenia Gorski.Probleemid, millega pöörduvad Lasteabi telefonile nii lapsed kui ka täiskasvanud, kes näevad, et laps on hädas ja vajab abi, on muu hulgas suhted eakaaslaste ja vanematega, vanemate lahutus, ühiskonna kõrged ootused, anoreksia, buliimia ja kiusamine. Ei ole olemas tähtsusetut või väikest probleemi. Kui tunnete, et vajate tuge või kaitset, oleme teie jaoks olemas, rõhutavad spetsialistid.Kuulake podkastis, kuidas toimib Eestis lastekaitse süsteem ja Lasteabi telefon ning millistest probleemidest ja mil viisil aidatakse jagu saada.Podkasti saab kuulata vene keeles.

Lasteabi podcast’is arutleme, milline võiks olla tänapäevane lähenemine huviharidusele ja treeneri rollile. Saates on külas Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna ennetusteenuste tiimi juht Heli Suvi ning tantsija ja tantsuõpetaja, tantsustuudios Ian Dance Company tegutsev Markus Ian Monak. Räägime, missugune on kõikide osapoolte jaoks turvaline huviharidus.Markus on olnud lapsena treenitava rollis ja tegutseb praegu tantsuõpetajana. Ta jagab oma kogemusi, mille poolest erineb praegune huviharidusele lähenemine varasemast. Arutleme, kuidas korraldada huviharidust nii, et lapsel oleks olemas vajalik turvatunne ja et treenerid läbi ei põleks, ning missugune võiks olla lapsevanema, lapse ja treeneri koostöö.

Piirangutest hoolimata jõuavad nii maitsestamata kui ka maitsestatud e-sigaretid noorteni. Puuviljade, kommide, dessertide või muu meeldiava maitsega e-sigaret võib tunduda noorele süütu meelelahutuse või mugava stressileevendajana ja vanematel ning koolil on üha keelulisem edastada noortele sõnumit suitsetamisega seotud terviseriskidest. Ometi tuleb seda teha.Saates on külas Sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse nõunik ja lapsevanem Elerin Piiroja ja Tervise Arengu Insituudi vanemspetsialist Helena Heidemann.