Marianne Ubaleht ja Delis-Amalie Aare on naisterahvad, kellel oma kehakogemusega seotult rääkida kaks pealtnäha erinevat lugu, aga nagu neist üks saateski ütles: "Ükski lugu pole lõpuni originaalne".Miks on nii, et Willendorfi Veenuse kuju tähistas kunagi ammu nii tervislikkust kui kaunidust, kuid ühel hetkel muutus lopsakus häbiväärseks? Ja häbiväärseks kelle sõnul? Ajalooliselt pole erinevates kultuurides kunagi inimeste, ja eelkõige naiste, kehakujule nii palju tähelepanu pööratud kui täna. Miks see nii on? Või õigupoolest, miks me arvame, et see üldse meie asi on, milline keegi välja näeb või välja näha otsustab?Selles osas vaatame sügavalt otsa nii meis endis elavatele eelarvamustele, kui nende äärmiselt kahjulikele ilmingutele arsti vastuvõtul, klassiruumis kui kohtinguportaalis. Räägime sõnadest ja neilt häbikihtide koorimisest, et paks öelda on sama kui öelda peenike ja miks me oleme võrdsustanud paksuse koledusega, kui paksud inimesed on täpselt sama imelised ja erilised nagu kõik teised? Ehk huvitav kuulamine neile, kes jällegi nii iseenda kui teiste suhtes ausamad olla soovivad. Head kuulamist!