Marianne Ubaleht ja Delis-Amalie Aare on naisterahvad, kellel oma kehakogemusega seotult rääkida kaks pealtnäha erinevat lugu, aga nagu neist üks saateski ütles: "Ükski lugu pole lõpuni originaalne".Miks on nii, et Willendorfi Veenuse kuju tähistas kunagi ammu nii tervislikkust kui kaunidust, kuid ühel hetkel muutus lopsakus häbiväärseks? Ja häbiväärseks kelle sõnul? Ajalooliselt pole erinevates kultuurides kunagi inimeste, ja eelkõige naiste, kehakujule nii palju tähelepanu pööratud kui täna. Miks see nii on? Või õigupoolest, miks me arvame, et see üldse meie asi on, milline keegi välja näeb või välja näha otsustab?Selles osas vaatame sügavalt otsa nii meis endis elavatele eelarvamustele, kui nende äärmiselt kahjulikele ilmingutele arsti vastuvõtul, klassiruumis kui kohtinguportaalis. Räägime sõnadest ja neilt häbikihtide koorimisest, et paks öelda on sama kui öelda peenike ja miks me oleme võrdsustanud paksuse koledusega, kui paksud inimesed on täpselt sama imelised ja erilised nagu kõik teised? Ehk huvitav kuulamine neile, kes jällegi nii iseenda kui teiste suhtes ausamad olla soovivad. Head kuulamist!
All content for Kust sa, lilleke, siia said? is the property of Delfi Meedia and is served directly from their servers
with no modification, redirects, or rehosting. The podcast is not affiliated with or endorsed by Podjoint in any way.
Marianne Ubaleht ja Delis-Amalie Aare on naisterahvad, kellel oma kehakogemusega seotult rääkida kaks pealtnäha erinevat lugu, aga nagu neist üks saateski ütles: "Ükski lugu pole lõpuni originaalne".Miks on nii, et Willendorfi Veenuse kuju tähistas kunagi ammu nii tervislikkust kui kaunidust, kuid ühel hetkel muutus lopsakus häbiväärseks? Ja häbiväärseks kelle sõnul? Ajalooliselt pole erinevates kultuurides kunagi inimeste, ja eelkõige naiste, kehakujule nii palju tähelepanu pööratud kui täna. Miks see nii on? Või õigupoolest, miks me arvame, et see üldse meie asi on, milline keegi välja näeb või välja näha otsustab?Selles osas vaatame sügavalt otsa nii meis endis elavatele eelarvamustele, kui nende äärmiselt kahjulikele ilmingutele arsti vastuvõtul, klassiruumis kui kohtinguportaalis. Räägime sõnadest ja neilt häbikihtide koorimisest, et paks öelda on sama kui öelda peenike ja miks me oleme võrdsustanud paksuse koledusega, kui paksud inimesed on täpselt sama imelised ja erilised nagu kõik teised? Ehk huvitav kuulamine neile, kes jällegi nii iseenda kui teiste suhtes ausamad olla soovivad. Head kuulamist!
Ahistaja poolt on tüüpiline süüdistada ohvrit vaimses ebastabiilsuses
Kust sa, lilleke, siia said?
1 hour 17 minutes 31 seconds
1 year ago
Ahistaja poolt on tüüpiline süüdistada ohvrit vaimses ebastabiilsuses
"Kust sa, lilleke, siia said?" kutsus seekord külla jällegi kaks külalist. Saatejuht Laura Kursiga tulid mõtteid vahetama politseikapten Maarja Punak ning kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo.Teema ei ole kergemate killast, kõneldakse nimelt ahistamisest. Nii ahistavast käitumisest kui seksuaalsest vägivallast. Vaatluse alla võetakse teadlik ahistav käitumine kui teise inimese turvatunde haavamine teadmatusest. Ühtlasi avatakse seda, mil moel avalikkus ahistamisjuhtumeid käsitleb ning kellele seejuures kahjuliku käitumise eest vastutus asetatakse. Keel loob reaalsust ning kui ahistamis- ja vägivallajuhtumeid kirjeldada kui "leidis end olukorrast" või "sattus skandaali", pisendame ohvri suhtes alandavat käitumist millegi juhuslikuna. Seda aga vägivald ei ole. Ka vägivald, olgu vaimne või füüsiline, on tihti just nimelt struktuurne.Ühtlasi vaadeldi "ideaalse ohvri" nähtust ning millest tuleb see, et me enda või teiste suhtes kahjulikku käitumist tihti ära ei tunne ja seda normaalsusena aktsepteerime. Kutsume kaasa mõtlema ning endagi elule kuuldut peegeldama!Kui sina oled otseselt või kaudselt kokku puutunud ahistamise või vägivallaga, siis Sotsiaalkindlustusameti "Abi vägivalla ohvritele" (Abi vägivalla ohvritele | Sotsiaalkindlustusamet) lehelt leiad loetuelu vajalikest kontaktidest. Murega ei pea jääma üksi.
Kust sa, lilleke, siia said?
Marianne Ubaleht ja Delis-Amalie Aare on naisterahvad, kellel oma kehakogemusega seotult rääkida kaks pealtnäha erinevat lugu, aga nagu neist üks saateski ütles: "Ükski lugu pole lõpuni originaalne".Miks on nii, et Willendorfi Veenuse kuju tähistas kunagi ammu nii tervislikkust kui kaunidust, kuid ühel hetkel muutus lopsakus häbiväärseks? Ja häbiväärseks kelle sõnul? Ajalooliselt pole erinevates kultuurides kunagi inimeste, ja eelkõige naiste, kehakujule nii palju tähelepanu pööratud kui täna. Miks see nii on? Või õigupoolest, miks me arvame, et see üldse meie asi on, milline keegi välja näeb või välja näha otsustab?Selles osas vaatame sügavalt otsa nii meis endis elavatele eelarvamustele, kui nende äärmiselt kahjulikele ilmingutele arsti vastuvõtul, klassiruumis kui kohtinguportaalis. Räägime sõnadest ja neilt häbikihtide koorimisest, et paks öelda on sama kui öelda peenike ja miks me oleme võrdsustanud paksuse koledusega, kui paksud inimesed on täpselt sama imelised ja erilised nagu kõik teised? Ehk huvitav kuulamine neile, kes jällegi nii iseenda kui teiste suhtes ausamad olla soovivad. Head kuulamist!
