„Elu saaks olla nii palju kergem ja parem, kui me õpetaks inimestele, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja kuidas oma mõtlemist ise reguleerida,“ ütleb Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et tervislikke mõtlemisharjumusi on kasulik arendama hakata võimalikult vara.„Sageli kui inimene kujutab ette, et ta mõtleb, siis tegelikult ta lihtsalt ootab, et mõte tuleks pähe. Mõtlemine on nagu mingi passiivne asi, mis juhtub. Aga äkki me saame teha midagi rohkemat kui lihtsalt oodata,“ räägib Kaspar Kruup. Ise pähe tulevad mõtted võivad tema sõnul olla ka kasulikud, ent sageli võivad need olla ka lihtsalt nö prügi.Ebavajalike või lihtsalt ebameeldivate mõtete probleem seisneb aga selles, et neid kiputakse uskuma. Levinud näide on negatiivsed enesekohased mõtted nagu „ma olen väärtusetu“ või „ma olen rumal“. „Niisugune mõte tuli, järelikult nii ongi. Aga miks?
All content for Kas viga näed laita? is the property of Delfi Meedia and is served directly from their servers
with no modification, redirects, or rehosting. The podcast is not affiliated with or endorsed by Podjoint in any way.
„Elu saaks olla nii palju kergem ja parem, kui me õpetaks inimestele, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja kuidas oma mõtlemist ise reguleerida,“ ütleb Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et tervislikke mõtlemisharjumusi on kasulik arendama hakata võimalikult vara.„Sageli kui inimene kujutab ette, et ta mõtleb, siis tegelikult ta lihtsalt ootab, et mõte tuleks pähe. Mõtlemine on nagu mingi passiivne asi, mis juhtub. Aga äkki me saame teha midagi rohkemat kui lihtsalt oodata,“ räägib Kaspar Kruup. Ise pähe tulevad mõtted võivad tema sõnul olla ka kasulikud, ent sageli võivad need olla ka lihtsalt nö prügi.Ebavajalike või lihtsalt ebameeldivate mõtete probleem seisneb aga selles, et neid kiputakse uskuma. Levinud näide on negatiivsed enesekohased mõtted nagu „ma olen väärtusetu“ või „ma olen rumal“. „Niisugune mõte tuli, järelikult nii ongi. Aga miks?
Maiko Mathiesen: Rohepöörde suur puudus on majanduskasvu eeldamine, töönädal tuleks muuta neljapäevaseks, kõigile inimestele võiks olla tagatud baasvajadused
Kas viga näed laita?
58 minutes 51 seconds
1 year ago
Maiko Mathiesen: Rohepöörde suur puudus on majanduskasvu eeldamine, töönädal tuleks muuta neljapäevaseks, kõigile inimestele võiks olla tagatud baasvajadused
Rohepöörde suur puudus on majanduskasvu eeldamine, töönädal tuleks muuta neljapäevaseks, kõigile inimestele võiks olla tagatud baasvajadused – sellest ja paljust muust räägib “Kas viga näed laita?” podcasti kuuendas osas Tasaarengu Eesti MTÜ juht ja tasaarengu uurija Maiko Mathiesen.Tasaareng on liikumine, mille sihiks on õiglane ühiskond ja jätkusuutlik keskkond ning mis kritiseerib tugevalt majanduskasvul põhinevat elukorraldust.“Rohepööre on üks julgemaid samme meie poliitikaajaloos, kuid selle suur puudus on majanduskasvu eeldamine,” ütleb Mathiesen. Ta selgitab, et kui soovime kõik sisepõlemismootorid asendada taastuvenergial põhinevatega, siis peaksime erinevaid vääris- ja haruldasi muldmetalle kaevandama kümneid kordi rohkem ning see ei ole planeedi võimekust arvestades realistlik.SAATES UURIME: Mis on puudu rohepöördel? Kas tasaareng sobitub ka praeguse julgeolekuolukorraga? Kuidas tuleb lühem töönädal ühiskonnale kasuks?Kas tasaareng on kommunismi taastulek? (Vastus: ei ole)Miks SKP ei sobi enam ühiskonna heaolu mõõtmiseks? Kes peaks kinni maksma baasvajaduste katmise?Saatejuht on NULA inkubaatori projektijuht Karin Kruup.Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul juba on või tekkis Maiko Mathiesenit kuulates idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.
Kas viga näed laita?
„Elu saaks olla nii palju kergem ja parem, kui me õpetaks inimestele, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja kuidas oma mõtlemist ise reguleerida,“ ütleb Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et tervislikke mõtlemisharjumusi on kasulik arendama hakata võimalikult vara.„Sageli kui inimene kujutab ette, et ta mõtleb, siis tegelikult ta lihtsalt ootab, et mõte tuleks pähe. Mõtlemine on nagu mingi passiivne asi, mis juhtub. Aga äkki me saame teha midagi rohkemat kui lihtsalt oodata,“ räägib Kaspar Kruup. Ise pähe tulevad mõtted võivad tema sõnul olla ka kasulikud, ent sageli võivad need olla ka lihtsalt nö prügi.Ebavajalike või lihtsalt ebameeldivate mõtete probleem seisneb aga selles, et neid kiputakse uskuma. Levinud näide on negatiivsed enesekohased mõtted nagu „ma olen väärtusetu“ või „ma olen rumal“. „Niisugune mõte tuli, järelikult nii ongi. Aga miks?
