„Elu saaks olla nii palju kergem ja parem, kui me õpetaks inimestele, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja kuidas oma mõtlemist ise reguleerida,“ ütleb Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et tervislikke mõtlemisharjumusi on kasulik arendama hakata võimalikult vara.„Sageli kui inimene kujutab ette, et ta mõtleb, siis tegelikult ta lihtsalt ootab, et mõte tuleks pähe. Mõtlemine on nagu mingi passiivne asi, mis juhtub. Aga äkki me saame teha midagi rohkemat kui lihtsalt oodata,“ räägib Kaspar Kruup. Ise pähe tulevad mõtted võivad tema sõnul olla ka kasulikud, ent sageli võivad need olla ka lihtsalt nö prügi.Ebavajalike või lihtsalt ebameeldivate mõtete probleem seisneb aga selles, et neid kiputakse uskuma. Levinud näide on negatiivsed enesekohased mõtted nagu „ma olen väärtusetu“ või „ma olen rumal“. „Niisugune mõte tuli, järelikult nii ongi. Aga miks?
All content for Kas viga näed laita? is the property of Delfi Meedia and is served directly from their servers
with no modification, redirects, or rehosting. The podcast is not affiliated with or endorsed by Podjoint in any way.
„Elu saaks olla nii palju kergem ja parem, kui me õpetaks inimestele, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja kuidas oma mõtlemist ise reguleerida,“ ütleb Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et tervislikke mõtlemisharjumusi on kasulik arendama hakata võimalikult vara.„Sageli kui inimene kujutab ette, et ta mõtleb, siis tegelikult ta lihtsalt ootab, et mõte tuleks pähe. Mõtlemine on nagu mingi passiivne asi, mis juhtub. Aga äkki me saame teha midagi rohkemat kui lihtsalt oodata,“ räägib Kaspar Kruup. Ise pähe tulevad mõtted võivad tema sõnul olla ka kasulikud, ent sageli võivad need olla ka lihtsalt nö prügi.Ebavajalike või lihtsalt ebameeldivate mõtete probleem seisneb aga selles, et neid kiputakse uskuma. Levinud näide on negatiivsed enesekohased mõtted nagu „ma olen väärtusetu“ või „ma olen rumal“. „Niisugune mõte tuli, järelikult nii ongi. Aga miks?
Kristi Saare: kui tunne on, et ta elab sinu kulul, siis miks sa oled selles suhtes?
Kas viga näed laita?
1 hour 13 minutes 47 seconds
1 year ago
Kristi Saare: kui tunne on, et ta elab sinu kulul, siis miks sa oled selles suhtes?
„Rahast tuleb rääkida! See on ikka täitsa uskumatu – ma ei arvanud kunagi, et kui ma hakkan rahateemasid rääkima, siis kui palju ma teen suhteteraapiat,“ ütleb Kristi Saare „Kas viga näed laita?“ podcastis ning lisab, et rahast rääkimine on üks hea suhte tunnuseid.„Eelmise aasta kõige rohkem hämmingut tekitav küsimus, mis minuni jõudis, oli see, et kui ma võtan partneriga kodulaenu, kas ta saab teada, kui suur mu palk on,“ meenutab Saare. „Minu kogemusel on kõige suurem indikaator, et suhtes läheb tõenäoliselt hästi, kui sa oled võimeline rahast rääkima.“
Kas viga näed laita?
„Elu saaks olla nii palju kergem ja parem, kui me õpetaks inimestele, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja kuidas oma mõtlemist ise reguleerida,“ ütleb Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et tervislikke mõtlemisharjumusi on kasulik arendama hakata võimalikult vara.„Sageli kui inimene kujutab ette, et ta mõtleb, siis tegelikult ta lihtsalt ootab, et mõte tuleks pähe. Mõtlemine on nagu mingi passiivne asi, mis juhtub. Aga äkki me saame teha midagi rohkemat kui lihtsalt oodata,“ räägib Kaspar Kruup. Ise pähe tulevad mõtted võivad tema sõnul olla ka kasulikud, ent sageli võivad need olla ka lihtsalt nö prügi.Ebavajalike või lihtsalt ebameeldivate mõtete probleem seisneb aga selles, et neid kiputakse uskuma. Levinud näide on negatiivsed enesekohased mõtted nagu „ma olen väärtusetu“ või „ma olen rumal“. „Niisugune mõte tuli, järelikult nii ongi. Aga miks?
