„Elu saaks olla nii palju kergem ja parem, kui me õpetaks inimestele, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja kuidas oma mõtlemist ise reguleerida,“ ütleb Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et tervislikke mõtlemisharjumusi on kasulik arendama hakata võimalikult vara.„Sageli kui inimene kujutab ette, et ta mõtleb, siis tegelikult ta lihtsalt ootab, et mõte tuleks pähe. Mõtlemine on nagu mingi passiivne asi, mis juhtub. Aga äkki me saame teha midagi rohkemat kui lihtsalt oodata,“ räägib Kaspar Kruup. Ise pähe tulevad mõtted võivad tema sõnul olla ka kasulikud, ent sageli võivad need olla ka lihtsalt nö prügi.Ebavajalike või lihtsalt ebameeldivate mõtete probleem seisneb aga selles, et neid kiputakse uskuma. Levinud näide on negatiivsed enesekohased mõtted nagu „ma olen väärtusetu“ või „ma olen rumal“. „Niisugune mõte tuli, järelikult nii ongi. Aga miks?
All content for Kas viga näed laita? is the property of Delfi Meedia and is served directly from their servers
with no modification, redirects, or rehosting. The podcast is not affiliated with or endorsed by Podjoint in any way.
„Elu saaks olla nii palju kergem ja parem, kui me õpetaks inimestele, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja kuidas oma mõtlemist ise reguleerida,“ ütleb Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et tervislikke mõtlemisharjumusi on kasulik arendama hakata võimalikult vara.„Sageli kui inimene kujutab ette, et ta mõtleb, siis tegelikult ta lihtsalt ootab, et mõte tuleks pähe. Mõtlemine on nagu mingi passiivne asi, mis juhtub. Aga äkki me saame teha midagi rohkemat kui lihtsalt oodata,“ räägib Kaspar Kruup. Ise pähe tulevad mõtted võivad tema sõnul olla ka kasulikud, ent sageli võivad need olla ka lihtsalt nö prügi.Ebavajalike või lihtsalt ebameeldivate mõtete probleem seisneb aga selles, et neid kiputakse uskuma. Levinud näide on negatiivsed enesekohased mõtted nagu „ma olen väärtusetu“ või „ma olen rumal“. „Niisugune mõte tuli, järelikult nii ongi. Aga miks?
Grete Arro: kool, kus lapsel pole hea, tuleb kinni panna
Kas viga näed laita?
1 hour 1 minute 3 seconds
1 year ago
Grete Arro: kool, kus lapsel pole hea, tuleb kinni panna
“Kas viga näed laita?” kolmandas osas räägime hariduspsühholoog Grete Arroga koolist, õnnelikust õppimisest ja iseenda parima potentsiaali realiseerimisest. “Meie põhimure koolis ei ole see, kas meil on teiste koolidega võrreldavad keskmised hinded või eksamitulemused. Põhimure on see, kas lastel on siin toetatud psühholoogiline heaolu, sest ainult psühholoogilise heaolutundega lapsed on võimelised maksimaalselt saavutama oma akadeemilist potentsiaali,” ütleb Arro saates. Saatejuht on NULA projektijuht Karin Kruup.Saates räägime:Miks meil pole piisavalt tippe? Kuidas õppija toetamine toetab ka õpetajat? Mis on ühist koolil ja nõidade põletamisel? ATH supervõimetest ja väljakutsetestKuhu võib välja viia õppimisega seotud trauma?Kuidas õigesti õppida? Mida me võiks haridussüsteemilt soovida?
Kas viga näed laita?
„Elu saaks olla nii palju kergem ja parem, kui me õpetaks inimestele, kuidas mõelda oma mõtlemisest ja kuidas oma mõtlemist ise reguleerida,“ ütleb Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõud Kaspar Kruup „Kas viga näed laita?“ podcastis. Ta lisab, et tervislikke mõtlemisharjumusi on kasulik arendama hakata võimalikult vara.„Sageli kui inimene kujutab ette, et ta mõtleb, siis tegelikult ta lihtsalt ootab, et mõte tuleks pähe. Mõtlemine on nagu mingi passiivne asi, mis juhtub. Aga äkki me saame teha midagi rohkemat kui lihtsalt oodata,“ räägib Kaspar Kruup. Ise pähe tulevad mõtted võivad tema sõnul olla ka kasulikud, ent sageli võivad need olla ka lihtsalt nö prügi.Ebavajalike või lihtsalt ebameeldivate mõtete probleem seisneb aga selles, et neid kiputakse uskuma. Levinud näide on negatiivsed enesekohased mõtted nagu „ma olen väärtusetu“ või „ma olen rumal“. „Niisugune mõte tuli, järelikult nii ongi. Aga miks?
